¹"Neo' -ta mposalai' doo, bona uma wo'o-ta mpai' nasalai' Alata'ala.

¹Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut,

²Apa' pohuka' to tapake' hi doo, tetu wo'o-hawo mpai' to rapopohuka' -taka. Batua-na, ane liu rahi-ta mposalai' doo, hewa toe wo'o mpai' Alata'ala mpobotuhi kara-kara-ta.

²sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!

³"Napa pai' mponaa-ta gege' hi mata doo, hiaa' wince' kaju to hi mata-ta moto uma ta'incai karia-na!

³Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?

⁴Beiwa-ta ma'ala mpo'uli' -ki doo: `Mai kulali gege' -nu,' bo ria moto wo'o-di wince' kaju hi mata-ta.

⁴Või kuidas sa võid oma vennale öelda: 'Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!' ja ennäe, sul endal on silmas palk?

⁵Neo' mpetolompei' kehi! Kana talali ulu wince' to hi mata-ta, bona monoto mata-ta mpolali gege' doo.

⁵Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!

⁶"Anu to moroli' neo' rawai' -ki dike', nee-neo' mpai' tumai nahoko' lau-ta-wadi. Anu to masuli' oli-na neo' rarora-ki wawu, apa' na'ihe' mara-wadi-hana.

⁶Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!

⁷"Perapi' -mi hi Alata'ala, nawai' moto-ta mpai'. Pali' kaparaluua-ta hi Alata'ala, tarata moto mpai'. Neo' tabahakai mpopebea wobo', Alata'ala mpobea moto-taka mpai' wobo' -na.

⁷Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,

⁸Apa' hema to merapi' bate rawai'. Hema to mpali' bate mporata. Hema to mpopebea wobo', bate rabea-ki wobo'.

⁸sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!

⁹"Ha ria-koi to mpowai' watu hi ana' -ni ane ana' -ni mperapi' koni' -e?

⁹Kas on teie seas sellist inimest, kellelt ta poeg palub leiba, ent tema annab talle kivi?

¹⁰Ba mpowai' -i ule ane mperapi' -i bau' -e? Uma-hawo.

¹⁰Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao?

¹¹Nau' hewa apa-mi kadada'a-nie, ni'inca moto mpowai' to lompe' hi ana' -ni. Peliu-liu-nami Tuama-ni to hi rala suruga! Na'inca lia mpewai' to lompe' hi tauna to merapi' hi Hi'a.

¹¹Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda paluvad!

¹²"Hawe'ea po'ingku to tapokono rababehi doo hi kita', toe wo'o to kana tababehi hi doo. Toe-mile tudui' Atura Pue' pai' tudui' nabi-nabi-e.

¹²Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid.

¹³"Mesua' -koi ntara wobo' to jopi', apa' mowela' wobo' pai' ohea to mpotoa' naraka, pai' wori' wo'o tauna to ntara hi ohea toe.

¹³Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!

¹⁴Tapi' kedi' wobo' pai' jopi' ohea to mpotoa' katuwua' to lompe', hangkedi' lia-wadi tauna to mpotara.

¹⁴Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.

¹⁵"Mo'inga' -inga' -koi, apa' ria tauna to mpo'uli', nabi-ra. Ntaa' boa' -radi. Hiloa-ra hewa tauna to mepangala' hi Alata'ala. Tapi' patuju-ra doko' mpokero pepangala' doo-wadi.

¹⁵Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!

¹⁶Ta'inca pebagiu-ra ane tanaa wua' pobago-ra. Wua' anggur uma rahopu' ngkai walaa to morui. Wua' ara uma rahopu' ngkai jilata.

¹⁶Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt?

¹⁷Kaju to morudu', wua' -na lompe'. Kaju to kee', uma wo'o lompe' wua' -na.

¹⁷Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja.

¹⁸Uma ria kaju to lompe' mowua' dada'a, pai' uma ria kaju to dada'a mowua' to lompe'.

¹⁸Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.

²⁰Kaju to uma mowua' lompe', bate ratoki pai' raropu. Wae wo'o Alata'ala bate mpohuku' nabi to boa' toera. Ta'inca kaboa' -ra ane tanaa wua' pobago-ra.

¹⁹Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.

²¹"Wori' tauna to mpokio' -a `Pue'! Pue'!' aga uma hawe'ea-ra to jadi' ntodea Alata'ala hi rala Kamagaua' -na. Muntu' tauna to mpobabehi konoa Tuama-ku-wadi to jadi' ntodea-na.

²⁰Küllap te tunnete nad ära nende viljast!

²²Hi Eo Kiama mpai', wori' tauna mpo'uli' -ka: `Pue'! Pue'! Ha uma nu'incai, kai' -mi to mpoparata Lolita Alata'ala hi rala hanga' -nue? Hi rala hanga' -nu kipopalai seta. Pai' wori' wo'o tanda mekoncehi kibabehi hante hanga' -nu Pue'.'

²¹Mitte igaüks, kes mulle ütleb: 'Issand, Issand!', ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.

²³"Kutompoi' -ra mpai': `Uma-kuna ku'incai-koi! Palai-koi ngkai rei, koi' to dada'a po'ingku-ni.'

²²Paljud ütlevad mulle tol päeval: 'Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?'

²⁴"Hema to mpo'epe lolita-ku toi pai' natuku', tauna toei hewa tauna to pante mpowangu tomi-na hi lolo parawatu to moroho.

²³Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!

²⁵Karata-na uda, mowo' ue, pai' ngolu' mporumpa' tomi toe, tapi' uma-i modungka, apa' rawangu hi lolo watu to moroho.

²⁴Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.

²⁶"Aga tauna to mpo'epe lolita-ku toi pai' uma natuku', tauna toei hewa to wojo to mpowangu tomi-na hi lolo wo'one.

²⁵Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.

²⁷Karata-na uda, mowo' ue, pai' ngolu' mporumpa' tomi toe, kamodungka-nami, mokero hangkani."

²⁶Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.

²⁸Kahudu-na Yesus mpololita hawe'ea toe, rapokakonce tauna to mpo'epe tudui' -na.

²⁷Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.'

²⁹Apa' uma-i metudui' hewa guru-guru agama. Petudui' -na, hewa tauna to mokuasa mpu'u.

²⁸Ja sündis, kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema õpetusest,

²⁹sest ta õpetas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.