¹"Pelompehi-e', neo' -ta mpobabehi ada agama hi mata ntodea bona rahilo doo-wadi. Ane hewa toe gau' -ta, uma-ta mpai' nagane' Alata'ala, Tuama-ta to hi rala suruga.

¹Hoiduge aga, et te oma vagasid tegusid ei tee inimeste ees, et nemad teid vaataksid, muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas!

²Jadi', ane mewai' -ta doi hi tauna to kabu, neo' -hawo ntora ra'uli' hilau, hewa kabiasaa-ra tauna to lompe' hi mali-na-wadi. Hira' toe mpopehilo kalompe' nono-ra hi rala tomi posampayaa ba hi karajaa bona ra'une' doo. Mpu'u ku'uli' -kokoi: uma mpai' ria napa-napa to rarata ngkai Alata'ala, apa' mpolia' rarata-mi-rana pe'une' doo.

²Kui sa nüüd almuseid jagad, siis ära lase enese ees pasunat puhuda, nii nagu silmakirjatsejad teevad sünagoogides ja tänavatel, et inimesed neid ülistaksid. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!

³Jadi' ane kita' mewai', agina tatonu bongo pewai' -ta, neo' ra'uli' hilau.

³Sina aga, kui sa oma almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb,

⁴Agina tatonu pewai' -ta tetu, hante uma ria to mpo'incai. Tuama-ta to hi rala suruga-wadi to mpo'inca. Nahilo kehi-ta to uma ra'incai doo, pai' nahiwili-taka mpai'.

⁴et su almus oleks varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!

⁵"Ane mosampaya, neo' -ta hewa tauna to lompe' hi mali-na-wadi. Konoa-ra, mosampaya ngkokore hi rala tomi posampayaa ba hi porompengaa ohea bona rahilo doo. Jadi', apa' mpolia' rarata-mi-rana pe'une' doo, mpu'u ku'uli' -kokoi: uma-rapa mpai' mporata napa-napa ngkai Alata'ala.

⁵Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!

⁶Jadi', ane mosampaya-ta, mesua' hi rala tomi, unca wobo', pai' -ta lako' mosampaya-di hi Tuama-ta to uma kahiloa. Apa' nahilo moto-di kehi-ta to uma ra'incai doo, pai' nahiwili-taka mpai'.

⁶Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!

⁷"Ane mosampaya, neo' ntora rahuu-hulii' hante uma ria pekiri, hewa tauna to uma mpo'incai Alata'ala. Ra'uli' -rana, ane moloe pololita-ra, madupa' mpai' posampaya-ra.

⁷Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu.

⁸Neo' mpenau' kehi-ra toe! Na'inca ami' -mi Tuama-ta to hi rala suruga napa to taparaluu kako'ia-na taperapi'.

⁸Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute!

⁹Jadi', mosampaya hewa toi: Tuama-kai to hi rala suruga, Pomperapia' -kai, bona hawe'ea tauna mpobila' hanga' -nu to moroli',

⁹Teie palvetage siis nõnda: Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi!

¹⁰bona Iko jadi' Magau' hi dunia', bona hawe'ea tauna hi dunia' mpobabehi konoa-nu, hibalia hante ihi' suruga.

¹⁰Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!

¹¹Wai' -kai pongkoni' to kiparaluu eo toe lau.

¹¹Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!

¹²Ampungi sala' -kai, hewa kai' wo'o mpo'ampungi sala' doo hi kai'.

¹²Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!

¹³Neo' -kai nupelele' rasori, bahaka-kai ngkai kuasa anudaa'. ((Apa' Iko-mi Magau' to mokuasa pai' to bohe tuwu' -nu, duu' kahae-hae-na. Amin.))

¹³Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast! [Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.]

¹⁴"Ane ta'ampungi doo-ta to masala' hi kita', Tuama-ta to hi rala suruga wo'o mpo'ampungi sala' -ta.

¹⁴Sest kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks,

¹⁵Aga ane uma ta'ampungi doo to masala' hi kita', wae wo'o Tuama-ta to hi rala suruga, uma-ta na'ampungi.

¹⁵kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.

¹⁶"Ane mopuasa', neo' mengkamonto' hewa tauna to lompe' hi mali-na-wadi. Ane mopuasa' -ra, mengkamonto' -ra pai' tungkai' uma-ra monoku ba mokarabii, bona rahilo doo kamopuasa' -ra. Kiwoi-e': apa' mpolia' rarata-mi-rana pe'une' doo, uma-rapa mpai' mporata napa-napa ngkai Alata'ala.

¹⁶Kui te aga paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!

¹⁷Jadi', ane mopuasa' -ta, monoku pai' mokarabii-ta,

¹⁷Aga sina, kui sa oled paastumas, siis võia oma pead ja pese oma nägu,

¹⁸bona neo' ra'incai doo kamopuasa' -ta. Muntu' Tuama-ta to hi rala suruga to uma kahiloa, Hi'a-wadi to mpo'inca kamopuasa' -ta. Nahilo moto kehi-ta to uma ra'incai doo, pai' nahiwili-taka mpai'.

¹⁸et su paastumine ei oleks näha inimestele, vaid su Isale, kes on varjatud, ja sinu Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!

¹⁹"Neo' mporumpu rewa hi dunia'. Apa' rewa hi dunia' ma'ala naserohi anutuwu' ba jadi' ta'igaraa'. Pontimamahia rewa-ta ma'ala rabongka pai' rewa-ta rapanako.

¹⁹Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad!

²⁰Kana mporumpu-ta rewa hi rala suruga. Rewa-ta hi rala suruga toe, uma mpai' moronto, apa' uma-hana ria to meta'igaraai' hi ria, pai' uma ria anutuwu' to mposerohi, pai' uma ria to mpanako.

²⁰Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!

²¹Apa' hiapa pontimamahia rewa-ta, hi retu wo'o nono-ta.

²¹Sest kus su aare on, seal on ka su süda.

²²"Mata-ta ma'ala rarapai' -ki hulu'. Ane lompe' mata-ta, monoto pehilo-ta.

²²Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis.

²³Aga ane mogawu mata-ta, hewa mobengi pehilo-ta. Jadi', ane Pue' mpobajahi nono-ta pai' tapomobengi nculii', uma mowo kamobengi riki-na.

²³Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?

²⁴"Uma-hawo ria hadua tauna to mobago hi rodua tua. Apa' hadua mpai' nape'ahi', hadua napokahuku'. Hadua natuku' -ki hawa' -na, hadua nasapuaka. Wae wo'o kita', uma-ta bisa mpotuku' konoa Alata'ala, pai' hamali-ta ntora mporumpu rewa dunia'.

²⁴Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.

²⁵"Toe pai' ku'uli' -kokoi: neo' -koi me'eka' ba mpo'uli': `Napa-le' to takoni' -e pai' to ta'inu-e?' Neo' -koi me'eka' ba mpo'uli': `Napa-le' to tapohea-e?' Apa' tuwu' -ni meliu ngkai pongkoni' pai' pohea.

²⁵Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas?

²⁶Penonoi-dile danci to ngkalimoko hilou tumai-e. Uma-ra molia', uma-ra mepae, uma ria wilulu-ra. Aga nau' wae, Tuama-ni to hi rala suruga mpowai' moto-ra pongkoni'. Hiaa' hi poncilo Alata'ala, koi' meliu katuwu' -ni ngkai katuwu' danci, pai' meliu pompewili' -na hi koi' ngkai pompewili' -na danci.

²⁶Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?

²⁷Napa-mi kalaua-na wori' rahi pekiri-ni pai' kakoroa' -ni. Apa' nau' sese' ncuu-ta mpopekiri wori' nyala, uma-ta bisa mpodonihii umuru-ta nau' kampa' hamengi.

²⁷Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?

²⁸"Napa pai' sese' rahi-koi mpopekiri pohea-ni? Penonoi-dile katuwu' wunga hi papada-e. Uma-ra mobago, uma-ra mpobabehi pohea-ra.

²⁸Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra,

²⁹Aga ku'uli' -kokoi: bangku' Magau' Salomo-hawoe' hante hawe'ea ka'uaa' -na, pohea-na uma hewa kancola-na wunga toera lau.

²⁹aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.

³⁰Jadi', ane Alata'ala mpakancola kowo' to hi papada toera lau-- to ria hi eo toe lau, pai' rasuwe mepulo-- peliu-liu-nami koi'! Meliu pompewili' -na hi koi'. Jadi', napa-di pai' uma nipangala' pompewili' -nae?

³⁰Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised!

³¹"Toe pai' ku'uli' -kokoi: neo' -koi me'eka' ba mpo'uli': `Napa-le' to takoni' pai' to ta'inu-e? Napa-le' to tapohea-e?'

³¹Ärge siis hakake muretsema, öeldes: 'Mis me sööme?' või 'Mis me joome?' või 'Millega me riietume?'

³²Hawe'ea tetu lau to ntora rapenonoi tauna to uma mpo'incai Alata'ala. Koi', neo' -pi nipoka'eka' tetu lau, apa' Tuama-ni to hi rala suruga mpo'inca kaniparaluu-na hawe'ea tetu lau.

³²Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.

³³To kana tapenonoi, toi: babehi napa to monoa' hi poncilo Alata'ala, bona Hi'a jadi' Magau' -ta. Ane toe-pi to tapopori'ulu, to ntani' -ntani' -na nawai' moto-ta mpai' omea.

³³Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!

³⁴Jadi', neo' -ta sese' mpopekiri napa to jadi' eo mepulo. Eo toe lau hono' -mi-hawo kasusaa' -na, neo' -pi radonihii tena mpekiri to jadi' hi eo mepulo.

³⁴Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.