¹Kanahilo-na Yesus tauna to wori' toera, manake' -imi hilou hi bulu' -na, pai' -i mohura. Rata-ramo topetuku' -na mpomohui' -i.

¹Aga kui Jeesus nägi rahvahulki, läks ta üles mäele ja istus sinna maha, ja kui jüngrid olid tema ümber kogunenud,

²Natudui' -ra, na'uli' -raka:

²avas ta oma suu ja õpetas neid:

³"Marasi' tauna to mpo'inca kampe'ahii' tuwu' -ra hi poncilo Alata'ala, apa' hira' toe-mi mpai' to jadi' ntodea Alata'ala, pai' Alata'ala jadi' Magau' -ra.

³'Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.

⁴Marasi' tauna to susa' nono-ra, apa' Alata'ala moto mpai' mpotanta'u-ra.

⁴Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.

⁵Marasi' tauna to dingki' nono-ra, apa' hira' mpai' to mporata napa to najanci Alata'ala.

⁵Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

⁶Marasi' tauna to doko' lia jadi' monoa' hi poncilo Alata'ala, apa' Alata'ala moto mpai' to mpowai' -ra napa to rapali' toe.

⁶Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.

⁷Marasi' tauna to ma'ahi' hi doo-ra, apa' Alata'ala wo'o mpai' mpoka'ahi' -ra.

⁷Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.

⁸Marasi' tauna to moroli' nono-ra, apa' hira' mpai' to mpohilo Alata'ala.

⁸Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.

⁹Marasi' tauna to mpopohintuwu' doo, apa' hira' -mi mpai' to rahanga' ana' Alata'ala.

⁹Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.

¹⁰Marasi' tauna to rabalinai' sabana mpobabehi-ra konoa Alata'ala, apa' hira' toe-mi mpai' to jadi' ntodea Alata'ala, pai' Alata'ala jadi' Magau' -ra.

¹⁰Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.

¹¹"Marasi' -koi ane raruge' -koi tauna, rabalinai' pai' rabalihi-koi hante wori' nyala lolita pebalihi sabana petuku' -ni hi Aku'.

¹¹Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.

¹²Nabi-nabi to owi, rabalinai' wo'o-ra-rawo hewa toe. Jadi', pakagoe' -mi nono-ni, apa' bohe mpai' rasi' to nirata hi rala suruga.

¹²Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.

¹³"Koi' to mpotuku' -a ma'ala rarapai' -ki poi', to mpokeni kalompea' hi manusia'. Aga ane uma-di nituku' tudui' -kue, koi' hewa poi' to mononto, uma-pi bisa rapomopoi' nculii', pai' uma-pi ria kalaua-na, alaa-na ratadi-mi pai' rapolisaa.

¹³Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata.

¹⁴"Koi' to mpotuku' -a, hewa baja to mpobajahi hawe'ea tauna. Ngata to rawangu hi lolo bulu' uma kalerua.

¹⁴Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas.

¹⁵Pai' uma ria tauna to mposuwe palita pai' napopoi' hante kura. Bate natu'u hi pontu'ua-na bona hini-na rahilo hawe'ea tauna to hi rala tomi.

¹⁵Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele.

¹⁶Wae wo'o baja to hi rala nono-ni neo' niwuni. Kana lompe' kehi-ni, bona hawe'ea tauna mpohilo, alaa-ra mpo'une' Tuama-ni to hi rala suruga.

¹⁶Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.

¹⁷"Neo' nipekiri katumai-ku tohe'i-e, ba tumai mpokero Atura Pue' to na'uki' Musa hante tudui' nabi-nabi owi. Uma-a tumai mpokero. Katumai-ku toi-le, bona mpopadupa' napa to te'uki' hi rala Atura toe.

¹⁷Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.

¹⁸Mpu'u-mpu'u ku'uli' -kokoi: butu mela lolita to te'uki' hi rala Buku Atura Pue' bate kana madupa'. Ane da rii-ria-pidi langi' pai' dunia' toi, uma ria hamelaa lolita hi rala Atura Pue' to uma madupa', nau' to kedi' lia.

¹⁸Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud.

¹⁹Toe pai' ku'uli' -kokoi, hema-hema to mpotiboki nau' hanyala-wadi parenta to hi rala Atura Pue', nau' parenta to kedi' lia, pai' mpotudui' tau ntani' -na mpobabehi hewa toe wo'o, tau tetui mpai' to kedi' lia katuwu' -na ngkai hawe'ea ntodea-na Alata'ala. Aga hema to mpotuku' hawe'ea parenta to hi rala Atura Pue' pai' mpotudui' tau ntani' -na mpobabehi hewa toe wo'o, tau tetui to bohe lia katuwu' -na ngkai hawe'ea ntodea Alata'ala.

¹⁹Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis.

²⁰Jadi', ku'uli' -kokoi: ane uma-koi jadi' monoa' hi poncilo Alata'ala, bate uma-koi jadi' ntodea-na hi rala Kamagaua' -na. Pai' kamonoa' -ni tetu kana meliu ngkai kamonoa' -ra guru agama pai' to Parisi.

²⁰Sest ma ütlen teile: Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki!

²¹"Ni'inca moto parenta to ra'uli' -raka ntu'a-ta owi to mpo'uli': `Neo' mepatehi, pai' hema to mepatehi kana rapohurai kara-kara-na pai' rahuku'.'

²¹Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla.

²²Aga Aku' mpo'uli': hema to mpokaroe doo-na, bate rapohurai mpai' kara-kara-na. Hema to mpotipo' doo-na, bate-na rakeni hi topohura bohe. Pai' hema to mpakiwojo doo-na, masipato' lia-i ratadi hi rala apu naraka.

²²Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb: 'Tola!', peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: 'Sina jäle!', peab minema tulepõrgusse.

²³"Jadi', ane rapa' -na mesua' -ta hi Tomi Alata'ala doko' mpokeni pepue' -ta, pai' muu-mule' takiwoi karia-na doo-ta to peda' nono-na hi kita',

²³Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu,

²⁴bahaka-mi ulu pepue' -ta hi nyanyoa meja' pontunua pepue', nculii' -tamo ulu momekalompei'. Oti toe-di, pai' lako' nculii' -ta hilou mpotonu pepue' -ta hi Alata'ala.

²⁴siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!

²⁵"Wae wo'o, ane ria to doko' mpakilu-ta hi topohura, pari-pari mpali' kahintuwuaa' nto'u-ta hi lengko ohea-pidi hilou hi topohura. Apa' ane uma ria kahintuwuaa' -ta, bate nabua' -ta mpai' hi topohura, pai' topohura mpotonu-ta hi polisi, pai' polisi mpopesua' -ta hi rala tarungku'.

²⁵Ole varmalt järeleandlik oma vastasele, kuni sa oled temaga teel, et sinu vastane sind ei annaks kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi!

²⁶Mpu'u-mpu'u ku'uli': uma-tapa tebahaka ngkai rala tarungku' ane da koo-ko'ia oti tabayari waya' -ta.

²⁶Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi veeringu.

²⁷"Ni'inca moto karia-na parenta owi to mpo'uli': `Neo' mobualo'.'

²⁷Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!

²⁸Aga Aku' mpo'uli': hema to mponaa tobine pai' ria nono-na mpokahina-i, mobualo' -imi hi rala nono-na.

²⁸Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.

²⁹Jadi', ane rapa' -na mata ka'ana-ta to mpakeni-ta mojeko', jungki' lau-imi pai' petadi. Agina lau-pi moronto mata-ta hamali, ngkai hawe'ea woto-ta ratadi hi rala naraka.

²⁹Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse.

³⁰Ane rapa' -na pale ka'ana-ta mpakeni-ta mojeko', pua' pai' petadi. Agina lau-pi moronto pale-ta hamali, ngkai hawe'ea woto-ta ratadi hi rala naraka.

³⁰Ja kui su parem käsi ajab sind patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse.

³¹"Ria wo'o lolita owi to mpo'uli': Ane ria tomane to mpogaa' -ki tobine-na, kana nawai' -i sura pogaa'.

³¹Seaduses on öeldud: Mees, kes oma naise minema ajab, andku talle lahutuskiri!

³²Aga Aku' mpo'uli': hema to mpobahaka tobine-na, bo tobine-na toe uma-hawo mogau' sala', mojeko' -i, apa' hi'a to mebahaka toei mpakeni tobine-na mobualo', ane motomanei nculii' -i. Pai' tomane to mpotobine kabulisa doo, mobualo' wo'o-imi-hawo.

³²Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui liiderdamise pärast minema ajab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub abielu.

³³"Ni'inca wo'o karia-na parenta to ra'uli' -raka ntu'a-ta owi to mpo'uli': `Neo' mo'ungkere' ngkai pojanci-nu ba posumpa-nu. Napa to nujanci-mi hi nyanyoa Alata'ala, bate kana nubabehi.'

³³Veel olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: 'Sa ei tohi valet vanduda!' ja 'Issandale antud vandeid tuleb pidada!'

³⁵Aga Aku' mpo'uli': neo' lau-ta mosumpa. Ane mpobabehi-ta janci, neo' mosumpa mpokahangai' langi' ba dunia'. Apa' langi' pohuraa Alata'ala, pai' dunia' pentodua-na. Neo' mosumpa mpokahangai' ngata Yerusalem, apa' toe ngata Alata'ala, Magau' to bohe.

³⁴Aga mina ütlen teile: Ärge vanduge üldse, ei taeva juures, sest see on Jumala troon,

³⁶Neo' wo'o mosumpa mpokahangai' woo' -ta, apa' uma tapakulei' mpakabula ba mpomo'eta wuluwoo' -ta, nau' ba hangkaho-wadi.

³⁵ega maa juures, sest see on tema jalgealune järg, ega Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn!

³⁷Ane patuju-ta mpo'uli' io', uli' -mi `Io'.' Ane patuju-ta mpo'uli' uma, uli' wo'o `Uma.' Uma-hana lompe' ane taperohoi lolita-ta hante mosumpa, apa' kehi to hewa toe mehupa' ngkai Magau' Anudaa'.

³⁶Ära vannu ka oma pea juures, sest ise ei saa sa ühtegi juuksekarva valgeks või mustaks teha!

³⁸"Ni'inca moto parenta owi to mpo'uli': `Ane ria to motuda' pai' to hadua mpojungki' mata doo ba mpowuka ngihi' doo, jungki' wo'o-ki-hawo mata-na, pai' wuka wo'o-ki-hawo ngihi' -na.'

³⁷Iga teie 'jah' olgu 'jah' ja iga 'ei' olgu 'ei', aga mis üle selle, see on kurjast.

³⁹Aga Aku' mpo'uli': neo' tapehawai doo to mpobabehi to dada'a hi kita'. Ane rapa' -na ria to mpohopo' kulimpi-ta hamali, tonu wo'o-ki to hamali.

³⁸Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu!

⁴⁰Ane ria to mpakilu-ta hi topohura pai' mperapi' -i baju-ta, wai' lau wo'o-i abe' -ta.

³⁹Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!

⁴¹Ane hadua tantara mpewuku-ta mpokolo-ki kenia-na nte hakilo kalaa-na, kolo lau-miki kenia-na nte rokilo kalaa-na.

⁴⁰Ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta su särki - jäta talle ka kuub!

⁴²Ane ria to mperapii' -ta ba napa-napa, wai' -i-hawo. Pai' neo' takabosii' doo to doko' mpeboloi-ta ba napa-napa.

⁴¹Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks!

⁴³"Ni'inca wo'o tudui' to mpo'uli': `Poka'ahi' hingka doo-nu, pokahuku' bali' -nu.'

⁴²Anna sellele, kes sinult palub, ja ära pööra selga sellele, kes sinult tahab laenata!

⁴⁴Aga Aku' mpo'uli': kana tapoka'ahi' bali' -ta, pai' taposampayai-ra to mpobalinai' -ta.

⁴³Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!

⁴⁵Apa' ane lompe' nono-ta hi bali' -ta, tatuku' -mi po'ingku Alata'ala, Tuama-ta to hi rala suruga. Apa' lompe' nono-na Alata'ala hi hawe'ea tauna: napopehupa' eo hi tauna to lompe' pai' hi tauna to dada'a, napopana'u uda hi tauna to monoa' pai' hi tauna to bengku' nono-ra.

⁴⁴Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,

⁴⁶Ane tapoka'ahi' muntu' tauna to mpoka'ahi' -ta-wadi, uma mpai' nahiwili-taka Alata'ala kehi-ta toe. Bangku' topesingara' paja' to dada'a gau' -ra, mpoka'ahi' moto-ra-rawo tauna to mpoka'ahi' -ra.

⁴⁵et te saaksite oma taevase Isa lasteks - tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!

⁴⁷Ane lompe' nono-ta muntu' hi ema' -ta-wadi, napa pelabia-na kehi-ta toe-e? Bangku' tauna to uma mpo'incai Alata'ala, bate toe wo'o-rawo po'ingku-ra.

⁴⁶Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama?

⁴⁸Kita' kana lompe' po'ingku-ta hante uma ria ruke-ruke-na, hewa po'ingku-na Alata'ala Tuama-ta to hi rala suruga.

⁴⁷Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?

⁴⁸Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!