¹Hangkani, Yesus pai' ana'guru-na ntara rala bonea hi Eo Sabat, eo pepuea' -ra to Yahudi. Bula-ra mpotara bonea toe, ana'guru-na mpotepo' wua' gandum pai' raru'a apa' mo'oro' -ra.

¹Tolsamal ajal läks Jeesus hingamispäeval läbi viljapõldude. Tema jüngrid tundsid aga nälga ja hakkasid katkuma viljapäid ning sööma.

²Ria to Parisi to mpohilo-ra. To Parisi toera mpo'uli' -ki Yesus: "Hilo-dile ana'guru-nue! Mpotiboki-ra atura agama-ta, mobago-ra hi eo pepuea'!"

²Aga seda nähes ütlesid variserid talle: 'Vaata, sinu jüngrid teevad, mida ei tohi teha hingamispäeval!'

³Natompoi' Yesus: "Ha uma ria nibasa napa to nababehi Daud hante ema' -na owi apa' mo'oro' -ra-rawoe?

³Tema aga ütles neile: 'Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas?

⁴Mesua' -ramo hi rala tomi pepuea', pai' -ra mpokoni' roti to rapopepue' hi Alata'ala. Ane ntuku' ada agama-ta, imam-wadi-hana to ma'ala mpokoni' roti toe. Aga nau' wae, gau' -na Daud toe uma-hawo naposala'.

⁴Kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära ohvrileivad, mida ei tohtinud süüa ei tema ega ta mehed, vaid ainult preestrid üksi?

⁵Penonoi wo'o napa to te'uki' hi rala Atura Musa: imam-imam hi rala Tomi Alata'ala, mobago moto-ra hi eo pepuea', hiaa' uma-hawo raposala'.

⁵Või kas te ei ole lugenud Seadusest, et preestrid rikuvad pühakojas hingamispäeva ja on siiski ilma süüta?

⁶Jadi', peliu-nami Aku', apa' Aku' meliu ngkai Tomi Alata'ala.

⁶Ent mina ütlen teile, siin on see, kes on suurem kui pühakoda!

⁸Apa' Aku' Ana' Manusia', ria kuasa-ku mpo'uli' napa to ma'ala rababehi hi eo pepuea'. "Hi rala Buku Tomoroli', Alata'ala mpo'uli' hewa toi: `Uma kuperapi' porewua to nipopepue' hi Aku'. To kuperapi' -le, bona ma'ahi' -koi hi doo.' Jadi', ane ke ni'inca-hawo batua-na lolita toe-e, ke uma-hawo nisalai' -ra to uma masala'."

⁷Kui te oleksite mõistnud, mida tähendab: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust, siis te ei oleks mõistnud hukka süütuid,

⁹Pe'ongko' -na Yesus ngkai ree, hilou-i hi hantomi tomi posampayaa to Yahudi.

⁸sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand.'

¹⁰Hi ree, ria hadua tauna to mate pale-na hamali. Ba hangkuja dua tauna mpali' kasalaa' Yesus, meka' ba mobago-i-hana hi eo pepuea'. Toe pai' mepekune' -ra hi Yesus, ra'uli': "Guru, ha ma'ala moto-hawo mpaka'uri' topeda' hi eo pepuea' -e?"

⁹Ja Jeesus läks sealt edasi ning tuli ühte nende sünagoogi.

¹¹Natompoi' Yesus: "Rapa' -na ria bima-ta hama'a, pai' bima toe monawu' hi rala wulou'laa hi eo pepuea', ha tapelele' -imi hi rala wulou'laa-e! Ha uma tahore-i nau' hi eo pepuea' -e!

¹⁰Ja vaata, seal oli kuivanud käega inimene. Ja nad küsisid temalt: 'Kas hingamispäeval tohib teha terveks?' - et nad võiksid tema peale kaevata.

¹²Hiaa' manusia' meliu tuwu' -na ngkai bima. Jadi' ane wae, ma'ala lia-ta mpotulungi tauna hi eo pepuea'."

¹¹Aga tema ütles neile: 'Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas ja kui see kukub auku hingamispäeval, et ta ei haara temast kinni ega tõmba teda välja?

¹³Oti toe Yesus mpo'uli' -ki tauna to mate pale-na toei: "Tanoa pale-nu!" Kanatanoa-nami-hawo pale-na, ncaliu mo'uri' -mi, moroho nculii' hewa pale-na to hamali.

¹²Kui palju tähtsam lambast on nüüd inimene! Tähendab, hingamispäeval tohib teha head.'

¹⁴Ngkai ree, malai-ramo to Parisi ngkai tomi posampayaa, pai' -ra mpali' akala bona Yesus rapatehi.

¹³Siis ta ütles inimesele: 'Siruta oma käsi!' Ja too sirutas ning ta käsi sai jälle terveks nagu teinegi.

¹⁵Na'inca Yesus karia-na patuju-ra to Parisi to dada'a hi Hi'a. Toe pai' malai-imi ngkai ree, pai' wori' tauna to mpotuku' -i. Mpaka'uri' -i hawe'ea-ra to peda'.

¹⁴Aga variserid läksid välja ning võtsid Jeesuse kohta vastu otsuse, et ta tuleb hukata.

¹⁶Pai' na'uli' -raka: "Neo' nitolele hilau napa to kubabehi-kokoi toi."

¹⁵Aga kui Jeesus sai seda teada, eemaldus ta sealt. Ja paljud läksid temaga kaasa, ja tema tegi nad kõik terveks.

¹⁷Jadi', madupa' -mi Lolita Alata'ala to napohowa' nabi Yesaya owi. Hewa toi moni-na:

¹⁶Ja ta hoiatas neid, et nad ei teeks teda tuntuks,

¹⁸"Hi'a toi-mi Batua-ku to kupelihi, kupe'ahi' -i, pai' napakagoe' nono-ku. Inoha' -ku kuwai' -ki. Kamonoa' poparenta-ku naparata hi hawe'ea tauna.

¹⁷et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu:

¹⁹Uma-i mehono', uma-i mejeu', uma napesukui mololita hi karajaa.

¹⁸'Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armastatu, kellest mu hingel on hea meel. Ma panen oma Vaimu tema peale ja ta kuulutab paganaile õigust.

²⁰Tauna to lente pepangala' -ra, uma-ra na'oho'. Natulungi-ra to ncaruku' mepangala'. Mobago ncuu-i duu' -na poparenta-na Alata'ala to monoa' rata hi dunia'.

¹⁹Ta ei riidle ega kisenda ega kuule tänavail keegi ta häält,

²¹Hawe'ea manusia' mposarumaka-i."

²⁰rudjutud roogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, kuni ta on õigusele võidu saatnud,

²²Oti toe, ria wo'o tauna to tumai hi Yesus mpokeni hadua tauna to kahawia'. Tauna toei, wero pai' uma-i howa' mololita. Yesus mpaka'uri' -i, alaa-na pehilo pai' howa' -imi mololita.

²¹ja paganad loodavad tema nime peale.'

²³Konce-ramo tauna to mpohilo toe, alaa-na momepekune' -ramo, ra'uli': "Meka' Hi'a toi-mi Magau' Topetolo' muli Magau' Daud to rajanci owi-e!"

²²Siis toodi Jeesuse juurde kurjast vaimust vaevatu, kes oli pime ja tumm, ning Jeesus tegi ta terveks, nii et tumm rääkis ja nägi.

²⁴Kara'epe-na to Parisi lolita toe, ra'uli': "Ah, kuasa-na tetu-le ngkai Beelzebul, magau' hawe'ea seta. Toe-hawo pai' ria baraka' -na mpopalai seta-e."

²³Ja kõik rahvahulgad hämmastusid ning ütlesid: 'Egas see ometi ole Taaveti Poeg?'

²⁵Ntaa' na'inca-di Yesus napa to hi rala nono-rae. Toe pai' na'uli' -raka: "Ane rapa' -na ria hadua magau', pai' ntodea hi rala kamagaua' -na ntora mome'ewa, bate mogero mpai' kamagaua' -na toe-e. Ane tau hangata ba tau hantina ntora motuda', uma mpai' hintuwu' ngata ba posantinaa toe.

²⁴Aga variserid ütlesid sellest kuulda saades: 'See ei aja kurje vaime välja kellegi muu kui Peltsebuli, kurjade vaimude ülema abil.'

²⁶Wae wo'o hi kamagaua' seta. Ane magau' seta mpopalai hingka seta-na, batua-na seta mpo'ewa hingka seta-na, alaa-na mogero mpai' kamagaua' -na seta toe.

²⁵Ent Jeesus, teades nende mõtteid, ütles neile: 'Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja ükski linn või pere, mis on omavahel riius, ei jää püsima.

²⁷Ni'uli' Aku' mpopalai seta hante kuasa ngkai Beelzebul. Aga ria wo'o doo-ni moto to mpopalai seta. Hante kuasa napa doo-ni tetu mpopalai seta? Tantu hante kuasa Alata'ala. Jadi', ngkai pobabehi doo-ni moto, monoto-mi kamasala' pebalihi-ni tetu.

²⁶Ja kui saatan ajab välja saatana, siis on ta iseenesega riius. Kuidas võib tema kuningriik siis püsida?

²⁸Aku' mpopalai seta hante baraka' ngkai Inoha' Alata'ala. Jadi', ngkai toe monoa' -mi ni'inca karata-nami tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi laintongo' -ni.

²⁷Ja kui mina peaksin kurje vaime välja ajama Peltsebuli abiga, kelle abiga siis teie pojad ajavad neid välja? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad.

²⁹"Seta ma'ala rarapai' -ki tauna to parimuku. Ane mesua' -ta hi rala tomi tauna to parimuku doko' mpo'ala' ihi' tomi-na, kana tahoo' ncala' -i, pai' lako' ma'ala tapatau' rewa-na. Wae wo'o, ane Aku' mpopalai seta, batua-na, meliu kuasa-ku ngkai seta.

²⁸Aga kui mina Jumala Vaimu abil ajan kurje vaime välja, küllap siis on Jumala riik jõudnud teie juurde.

³⁰"Hema to uma tono' hi Aku', kakono-na bali' -ku-imi. Hema to uma mpotulungi-a mobago, hi'a to mpobalinai' pobago-ku.

²⁹Või kuidas saab keegi minna vägimehe majja ja röövida tema asju, kui ta esmalt ei köida vägimeest kinni? Alles siis saab ta tema maja röövida.

³²Jadi', bona ni'inca: hawe'ea jeko' pai' lolita pesapuaka manusia' ma'ala ra'ampungi. Ane ria tauna to mposapuaka-a ka'Aku' -na Ana' Manusia', ma'ala-pidi te'ampungi sala' -na toe. Aga ane mposapuaka-i Inoha' Tomoroli', uma ria ampungia-na, lompe' tempo toi, lompe' hi eo mpeno-na."

³⁰Kes ei ole minuga, see on minu vastu, ja kes ei kogu minuga, see pillab laiali.

³³Na'uli' tena Yesus mpo'uli' -raka to Parisi: "Ane kaju to lompe' -i, lompe' wo'o-hawo wua' -na. Ane kaju to uma lompe' -i, uma wo'o-hawo lompe' wua' -na. Kalompe' -na kaju ba ka'uma-na, incana hi wua' -na.

³¹Seepärast ma ütlen teile: Inimestele antakse andeks iga patt ja teotamine, aga Vaimu teotamist ei anta andeks.

³⁴Dada'a lia-koi! Uma ami' -koi ma'ala mpohowa' lolita to lompe' -e, bo dada'a-dakoie. Apa' napa ihi' nono-ta, toe wo'o to howa' hi wiwi-ta.

³²Ja kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, võib ta saada andeks, aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul.

³⁵Tauna to lompe' -hana, bate mpohowa' lolita to lompe' -ra, apa' ntora mpoinono-ra to lompe'. Wae wo'o tauna to dada'a, dada'a wo'o lolita-ra, apa' ntora mpoinono to dada'a-ra.

³³Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast.

³⁶Jadi', bona ni'inca: hi Eo Kiama mpai', butu dua tauna kana mpotangku butu mela lolita-na. Nau' lolita to uma motuju, kana natangku.

³⁴Teie rästikute sugu, kuidas te võiksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil.

³⁷Apa' ngkai lolita-ta moto-hawo mpai', rabotuhi kamasala' -ta ba kamonoa' -ta."

³⁵Hea inimene võtab heast varamust head ja kuri inimene võtab kurjast varamust kurja.

³⁸Oti toe, ba hangkuja dua guru agama pai' to Parisi mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, doko' -ka-kaina mpohilo-ko mpobabehi tanda to mekoncehi, bona monoa' ki'inca kangkai Alata'ala-na mpu'u-ko."

³⁶Aga ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud,

³⁹Na'uli' Yesus: "Uma mowo kada'a-ni koi' tetu lau! Meleli' oa' -ko-koina ngkai Alata'ala! Merapi' -koi bona kupopohiloi-koi tanda to mekoncehi. Aga uma hanyalaa tanda mekoncehi to rapopohiloi-kokoi. Sampale to rapopohiloi-kokoi, tanda hewa to jadi' hi nabi Yunus owi.

³⁷sest su sõnadest mõistetakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind süüdi.'

⁴⁰Hewa nabi Yunus tolu eo tolu mengi hi rala ta'i uru bohe, wae wo'o mpai' Aku' Ana' Manusia' hi rala daeo' tolu eo tolu mengi.

³⁸Siis mõned kirjatundjad ja variserid vastasid talle: 'Õpetaja, me tahame sinult näha tunnustähte!'

⁴¹Hi Eo Kiama mpai', pue' ngata Niniwe rapotuwu' nculii' hangkaa-ngkania hante koi' to tuwu' tempo toi, pai' -ra mpotudo' sala' -ni. Apa' hira', medea-ramo-rana ngkai jeko' -ra kampo'epe-ra pololita nabi Yunus. Hiaa' ria-mi hi laintongo' -ni to meliu kabohe tuwu' -na ngkai nabi Yunus, aga uma oa' nipangala' lolita-na.

³⁹Aga tema ütles neile: 'See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, ent talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht,

⁴²Wae wo'o hi Eo Kiama, raja bine ngkai Selatan rapotuwu' nculii' hangkaa-ngkania hante koi' to tuwu' tempo toi, pai' natudo' sala' -ni. Apa' momako' -i tumai ngkai ngata-na to molaa lia, apa' doko' mpu'u-i mpo'epe lolita Magau' Salomo to pante lia. Hiaa' ria-mi hi laintongo' -ni to meliu kabohe tuwu' -na ngkai Salomo, aga uma oa' nipangala' lolita-na.

⁴⁰sest nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.

⁴³"Tauna to dada'a to tuwu' tempo toi ma'ala rarapai' -ki hadua tauna to napesuai' anudaa'. Malai-imi anudaa' ngkai tau toei, pai' -i modao' -dao' hi kawaoa' -na mpali' po'ohaa' -na. Apa' uma ria naruai', na'uli' -mi: `Agina nculii' lau-ama hi po'ohaa' to kupalahii toe wengi ria.'

⁴¹Niineve mehed tõusevad kohtupäeval üles koos selle sugupõlvega ja mõistavad selle sugupõlve süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona jutluse peale, ja vaata, siin on rohkem kui Joona!

⁴⁴Ponculi' -nami hilou hi tauna to napalahii-e wengi, nahilo-hawo uma ria to mpo'ohai' -i. Tauna toei hewa tomi to boa-wadi, molela' tepehaii, hinapa' hiloa-na.

⁴²Lõunamaa kuninganna tõuseb kohtupäeval üles koos selle sugupõlvega ja mõistab ta süüdi, sest tema tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon!

⁴⁵Toe pai' hilou ncala' -i mpokio' pitu hingka anudaa' -na to meliu kadada'a-ra ngkai hi'a. Tumai-ramo mesua' hi tauna to napalahii toe-e wengi, pai' mo'oha' -ramo hi ree. Ka'omea-na tampai kampe'ahii' tauna toei ngkai lomo' -na. Wae wo'o mpai' to majadi' hi tauna to dada'a tempo toi: meliu lau-mi mpai' kasilaka-ra, apa' oja' -ra mpotarima-a."

⁴³Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta põuaseid paiku pidi hingamist otsides ega leia seda.

⁴⁶Bula-na Yesus mololita-pidi mpololitai tauna to wori', rata-mi tina-na hante ompi' -ompi' -na. Mokore-ra hi mali tomi doko' mpololitai-i.

⁴⁴Siis ta ütleb: 'Ma pöördun tagasi oma majja, kust ma välja tulin.' Ja tulles leiab ta selle tühja olevat ning puhtaks pühitud ja ehitud.

⁴⁷Hadua tauna mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, oe-ra ria tina-nu pai' ompi' -nu hi mali-na, doko' mpohirua' -koko."

⁴⁵Siis ta läheb ja võtab enesega kaasa teist seitse vaimu, kes on kurjemad temast endast, ja nad tulevad ning asuvad sinna elama, ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui esimene. Nõnda sünnib ka sellele kurjale sugupõlvele!'

⁴⁹Ngkai ree, Yesus mpotudo' ana'guru-na pai' na'uli': "Ane tina-ku pai' ompi' -kule, hira' toe-ramo lau.

⁴⁶Kui Jeesus alles rääkis rahvahulkadele, vaata, siis seisid tema ema ja vennad väljas, otsides võimalust temaga rääkida.

⁵⁰Apa' hema-hema to mpobabehi konoa Tuama-ku to hi rala suruga, hira' -mi ompi' -ku pai' hira' -mi tina-ku."

⁴⁷[Aga keegi ütles talle: 'Vaata, su ema ja su vennad seisavad väljas ja tahavad sinuga rääkida!']

⁴⁸Tema aga kostis teate toojale: 'Kes on mu ema ja kes on mu vennad?'

⁴⁹Ja sirutades käed jüngrite poole ütles ta: 'Ennäe, mu ema ja mu vennad!

⁵⁰Sest kes iganes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see on mu vend ja õde ja ema.'