¹Hi eo toe wo'o, malai-imi Yesus ngkai tomi toe hilou hi wiwi' rano, pai' -i mohura.

¹Sel päeval läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde.

²Wori' lia tauna morumpu mpotololiki-i, toe pai' hilou-imi mpohawi' sakaya, mohura hi rala-na, pai' tauna to wori' mokore hi talinti.

²Ja tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal

³Wori' nyala lolita rapa' natudui' -raka, na'uli': "Ria hadua topohawu' hilou mohawu'.

³ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles:'Vaata, külvaja läks välja külvama.

⁴Rala mpohawu' -na toe, ria hawua' -na to monawu' hi mata ohea. Rata danci mpotilo' hawua' toe duu' -na oti.

⁴Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.

⁵Ria wo'o to monawu' hi tana' to watua, hangkedi' -wadi tana' -na. Hinawu' -na toe sohi' lia tuwu', apa' moreni' tana' -na.

⁵Aga osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda.

⁶Kamorani' -na eo, molaju-imi duu' -na bangi, apa' uma monala rali' -na.

⁶Ent päikese tõustes see närtsis ja kuivas ära, sest sel polnud juurt.

⁷Ria wo'o to monawu' hi laintongo' rui. Tuwu' rui mpo'upi' hinawu' toe, alaa-na mate.

⁷Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle.

⁸Ria wo'o hawua' to monawu' hi tana' to morudu'. Mowua' hawua' toe, ria to ha'atu ngkani ngkai hinawu' -na, ria to ono mpulu', ria to tolu mpulu'.

⁸Aga osa kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet.

⁹Hema-koi to tilingaa, pe'epei lompe'!"

⁹Kel kõrvad on, kuulgu!'

¹⁰Tumai-ramo ana'guru-na mpomohui' -i, pai' -ra mepekune', ra'uli': "Guru, napa pai' mpake' lolita rapa' -ko ane mpotudui' ntodea-e?"

¹⁰Jüngrid astusid Jeesuse juurde ning küsisid temalt: 'Miks sa räägid neile tähendamissõnadega?'

¹¹Na'uli' Yesus: "Owi, Alata'ala ko'ia mpopo'incai manusia' beiwa-i mpai' jadi' Magau' hi dunia'. Aga hewa toe lau, napopo'incai-mokoi tudui' toe. Tapi' ane ntodea-hana, uma napiliu-ra omea mpo'inca tudui' toe. Toe pai' kuwalatu-raka hante lolita rapa'.

¹¹Ja Jeesus kostis: 'Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole,

¹²Tauna to mpotarima Lolita Alata'ala, ranotohi nono-ra bona kawoo-woria' Lolita Alata'ala to ra'inca. Aga tauna to uma dota mpotarima Lolita Alata'ala, nau' ria hangkedi' to ra'inca, ra'alai' lau-ra.

¹²sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.

¹³Toe pai' mololita hante lolita rapa' -ae ane mpololitai-a ntodea, apa' tilingaa moto-ra aga uma ra'incai batua-na to ra'epe. Mataa moto-ra aga uma ra'incai batua-na to rahilo.

¹³Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista.

¹⁴Ngkai toe, madupa' -mi Lolita Alata'ala to napohowa' nabi Yesaya owi. Hewa toi moni-na: `Pe'epe moto-ra, aga uma oa' ra'incai batua-na. Pehilo moto-ra, aga hewa to uma oa' rahiloi mpu'u.

¹⁴Ja nende kohta läheb täide Jesaja ennustus, mis ütleb: 'Kuuldes te kuulete ega mõista, vaadates vaatate ega näe.

¹⁵Apa' moko'o nono-ra, mengkawongo-ra pai' mengkawero-ra: oja' -ra pehilo hante mata-ra, oja' -ra pe'epe hante tilinga-ra, oja' -ra ranotohi nono-ra. Toe pai' uma-ra mpai' nculii' hi Aku', pai' uma-ra kuwai' kalompea'.'"

¹⁵Sest selle rahva süda on kalestunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin neid parandada.'

¹⁶Na'uli' wo'o-mi Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Aga koi', uma mowo kamarasi' -ni, apa' nihilo-mi-koina napa to kubabehi, pai' ni'epe-mi-koina tudui' -ku.

¹⁶Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad.

¹⁷Mpu'u-mpu'u ku'uli' -kokoi: wori' nabi pai' tauna to monoa' owi to doko' mpohilo napa to nihilo koi' toi, aga uma-rana rahiloi. Doko' lia-ra mpo'epe napa to ni'epe-mi koi', aga uma-rana ra'epei.

¹⁷Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.

¹⁸"Pe'epei, ku'uli' -kokoi napa batua-na lolita rapa' topohawu' toe we'i.

¹⁸Kuulge nüüd külvaja tähendamissõna tähendust.

¹⁹Hawua' to monawu' hi mata ohea mpobatuai tauna to mpo'epe moto kareba to mpo'uli' beiwa Alata'ala jadi' Magau', aga uma rapoinono. Rata anudaa' mpohagoi-ra lolita toe ngkai rala nono-ra.

¹⁹Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest. See on tee äärde külvatu.

²⁰"Hawua' to monawu' hi tana' to watua-hawo mpobatuai tauna to mpo'epe Kareba Lompe', ncaliu goe' nono-ra mpo'epe.

²⁰Mis kivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab,

²¹Aga uma moroho pepangala' -ra, toe pai' uma-ra ntaha mahae. Ane rabalinai' -ra ba rapakasusa' sabana pepangala' -ra hi Kareba Lompe' toe, kamo'ungkere' -rami.

²¹aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik - kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada.

²²"Hawua' to monawu' hi olo' rui-hawo mpobatuai tauna to mpo'epe Lolita Alata'ala, aga sese' -ra ntora mpenonoi katuwu' -ra hi rala dunia' -wadi, pai' doko' -ra mporumpu rewa dunia' -wadi. Hawe'ea toe mposesei' -ra, alaa-na uma ria po'ohaa' Lolita Alata'ala hi rala nono-ra, pai' uma ria kalaua-na Lolita toe hi katuwu' -ra.

²²Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks.

²³"Hawua' to monawu' hi tana' to morudu' -hawo mpobatuai tauna to mpo'epe Lolita Alata'ala pai' rapoinono mpu'u. Hi tauna toe-ramo Lolita Alata'ala mowua' mpu'u. Ria to mowua' hangkedi', ria to mowua' wori', ria to mowua' wori' lia."

²³Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt.'

²⁴Yesus mpololita hanyala-pi lolita rapa' hi ntodea, na'uli': "Ane Alata'ala jadi' Magau' hi dunia', kajadi' -na hewa jarita toi: Hadua topobonea hilou mpohawu' hinawu' to lompe' hi bonea-na.

²⁴Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.

²⁵Rala-na hamengi bula tauna leta', rata bali' -na topobonea toei, mpohawui' bonea toe hante wua' kowo' to neo' hibalia pae poraui-na, pai' -i malai.

²⁵Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema.

²⁶Tuwu' mpu'u-mi pae toe duu' -na huwu, incana wo'o-mi-hawo kowo' hi olo' pae.

²⁶Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.

²⁷Rata-ramo to ngkoni' gaji' mpo'uli' -ki topobonea toei: `Tuama, hawua' to lompe' moto-di to tahawu' -e. Ngkaiapa-di kowo' toe-e ria?'

²⁷Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: 'Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?'

²⁸"Na'uli' pue' bonea toei: `Tetu-le pobago bali' -ta.' "Ngkai ree, ra'uli' wo'o-mi to ngkoni' gaji' toera: `Ane nupokono, hilou kiwuka kowo' toe ria!'

²⁸Tema lausus neile: 'See on vihamehe töö.' Siis küsisid sulased temalt: 'Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?'

²⁹"Na'uli' pue' bonea: `Neo', apa' ane niwuka kowo' -na, nipoiwukai mpai' pae-na.

²⁹Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.

³⁰Pelele' moto-mi kowo' tuwu' hangkaa-ngkania hante pae, duu' -na tempo mepae. Kuhubui-ra-damo topepae mpowuka ulu kowo', rarumpu, ratomo' pai' rasuwe. Oti toe, pai' lako' rapalimpuru-di pae-e, pai' ratimamahi hi rala wilulu-ku.'"

³⁰Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: 'Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!''

³¹Oti toe Yesus mpo'uli' tena hanyala-pi lolita rapa' hi ntodea, na'uli': "Ane Alata'ala jadi' Magau' hi dunia', kajadi' -na hewa jarita toi: Ria hadua tauna ngala' unto' hawi, lou nahawu' hi pampa-na.

³¹Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule.

³²Unto' toe monete' lia, meliu kakedi' -na ngkai unto' to ntani' -na. Aga ane tuwu' -i-damo, meliu-mi kabohe-na ngkai ngkojo to ntani' -na. Tuwu' -i hewa hangkaju kaju, alaa-na rata danci mpobabehi peta-ra hi ra'a-na."

³²See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.'

³³Ria-pi hanyala lolita rapa' to na'uli' hi ntodea. Na'uli': "Ane Alata'ala jadi' Magau' hi dunia', kajadi' -na hewa toi: Hadua tobine mpo'ala' ragi hangkedi', nagalo hante lunu to wori'. Mahae-hae, woke' -mi omea."

³³Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: 'Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.'

³⁴Yesus mpotudui' ntodea hawe'ea toe we'i lau mpake' lolita rapa'. Uma ria to natudui' -raka ane uma hante lolita rapa'.

³⁴Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi,

³⁵Ngkai toe, madupa' -mi lolita to na'uki' nabi owi-e: Kutudui' -ra hante lolita rapa'. Kuparata-raka tudui' to tewunii' ngkai lomo' kajadi' dunia'."

³⁵et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: 'Ma avan oma suu tähendamissõnadeks, kuulutan, mis on olnud peidus maailma rajamisest peale.'

³⁶Oti toe, Yesus mpalahii tauna to wori' toera, pai' -i mesua' hi rala tomi. Tumai-ramo ana'guru-na mpomohui' -i, ra'uli': "Guru, uli' -kakai pe' batua lolita rapa' kowo' to hi olo' pae-e."

³⁶Siis laskis Jeesus rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ning ütlesid: 'Seleta meile tähendamissõna raiheinast!'

³⁷Na'uli' Yesus: "Pue' bonea to mpohawu' hawua' to lompe' -le, mpobatuai Aku' -mi, Ana' Manusia'.

³⁷Ja tema kostis: 'Hea seemne külvaja on Inimese Poeg.

³⁸Bonea, mpobatuai dunia' toi. Hawua' to lompe', mpobatuai tauna to jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na. Kowo' mpobatuai tauna to mpotuku' Magau' Anudaa'.

³⁸Põld on maailm, hea seeme Kuningriigi pojad, raiheinad aga kurja pojad.

³⁹Bali' to mpohawu' kowo', hi'a-mi Magau' Anudaa'. Tempo mepae, mpobatuai Eo Kiama. Pai' tauna topepae, mpobatuai mala'eka.

³⁹Ent vihamees, kes neid külvab, on kurat. Lõikus on ajastu lõpp, lõikajad on inglid.

⁴⁰Hewa kowo' rarumpu pai' rasuwe, wae wo'o mpai' tauna to dada'a nto'u Eo Kiama.

⁴⁰Nii nagu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul.

⁴¹Aku' Ana' Manusia' mpohubui mala'eka-ku hilou mporumpu hawe'ea to dada'a pai' hawe'ea to mepahala'nawu' ngkai laintongo' ntodea-ku.

⁴¹Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad

⁴²Hawe'ea tauna toera ratadi hi rala apu to wewo'. Hi ria-ra mpai' ntora geo' pai' ntodohaka.

⁴²ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

⁴³Tapi' tauna to monoa' po'ingku-ra, uma mpai' mowo kabohe tuwu' -ra nto'u toe. Mehini-ra hewa eo hi rala Kamagaua' Alata'ala Tuama-ra. Hema to tilingaa, pe'epei lompe'!"

⁴³Siis säravad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, kuulgu!

⁴⁴Na'uli' Yesus: "Ane kita' jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na, toe meliu kalompe' -na ngkai hawe'ea to ntani' -na. Kajadi' -na hewa lolita rapa' toi: Hadua tauna mporua' bulawa to tetawu hi rala tana', masuli' lia oli-na, kaliliu natawuhi nculii'. Ngkai kagoe' nono-na, kahilou-nami hi tomi-na mpobalu' hawe'ea rewa-na, na'oli-ki tana' pomporuaa' -na bulawa toe.

⁴⁴Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.

⁴⁵"Wae wo'o, ane kita' jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na, kajadi' -na hewa lolita rapa' toi: Ria hadua padaga to mpali' hanyala watu to rahanga' mutiara.

⁴⁵Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid.

⁴⁶Wae kanarua' -na hameha' mutiara to masuli' lia oli-na, kahilou-nami mpobalu' hawe'ea rewa-na, pai' na'oli-ki mutiara toe.

⁴⁶Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.

⁴⁷"Ane Alata'ala jadi' Magau' hi dunia', kajadi' -na hewa lolita rapa' toi: Hameha' jala' to bohe ratene' hi rala rano. Wori' nyala bau' mesua' hi rala-na.

⁴⁷Veel on taevariik nooda sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku igasuguseid kalu.

⁴⁸Ka'ihia' -nami jala', topebau' mpohore jala' -ra hilou hi role-na, pai' mohura-ramo mpopelihi bau' woko' jala' -ra. To lompe' rapuna' hi pontu'ua-ra, to uma lompe' rapetadi.

⁴⁸Kui noot sai täis, veeti see rannale, istuti maha ja koguti head kalad korvidesse, halvad aga visati minema.

⁴⁹Wae-mi mpai' hi Eo Kiama-e: mala'eka-mala'eka hilou mpogaa' tauna to dada'a pai' tauna to monoa'.

⁴⁹Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keskelt

⁵⁰Tauna to dada'a rapetadi hi rala apu naraka. Hi ria-ra mpai' ntora geo' pai' ntodohaka."

⁵⁰ning viskavad nad tuleahju. Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

⁵¹Oti toe, Yesus mpekune' -ra ana'guru-na, na'uli': "Ha nipaha wa lolita rapa' -ku toe-e we'i lau?" Ratompoi': "Kipaha moto."

⁵¹Kas te mõistate seda kõike?' Nad vastasid talle: 'Jah.'

⁵²Ngkai ree, na'uli' wo'o-miraka: "Ane wae, oi wo'o-pi hanyala lolita rapa' -ku: Ane ria guru agama Yahudi to mpopetudui' tudui' to mpo'uli' kamoparenta-na Alata'ala jadi' Magau' -ta, guru agama toe ma'ala rarapai' -ki pue' tomi: ngkai pontimamahia rewa-na na'ue' pai' napopehuwu rewa to hae pai' rewa to bo'u wo'o."

⁵²Siis ta ütles neile: 'Sellepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaperemehe sarnane, kes oma varakambrist võtab välja uut ja vana.'

⁵³Kahudu-na Yesus mpololita hawe'ea lolita rapa' toe, malai-imi ngkai ree,

⁵³Ja sündis, et kui Jeesus oli need tähendamissõnad lõpetanud, lahkus ta sealt

⁵⁴hilou hi ngata-na moto. Hi ria-i metudui' hi rala tomi posampayaa. Konce-ramo tauna to mpo'epe lolita-na, ra'uli': "Hema-di to mpotudui' -i pai' -i pante hewa toe-e? Pai' ngkaiapa baraka' -na mpobabehi anu mekoncehi-e?

⁵⁴ja tuli oma kodukohta ning õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: 'Kust on pärit tema tarkus ja vägevad teod?

⁵⁵Bo ana' topowangu tomi-i-wadi-hawo. Tina-na, Maria. Ompi' -na hira' Yakobus, Yusuf, Simon pai' Yudas.

⁵⁵Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks?

⁵⁶Ompi' -na tobine, ria omea wo'o-ra dohe-ta hi rehe'i. Napa-di-hana pai' ria-ki baraka' -na mpobabehi hawe'ea toe-e lau?"

⁵⁶Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis talle see kõik on tulnud?'

⁵⁷Toe pai' oja' -ra mepangala' hi Yesus. Ngkai ree, Yesus mpo'uli' -raka: "Hadua nabi bate rabila' hiapa kahilouaa-na. Aga hi ngata-na pai' hi tomi-na moto, uma lau-i rabila'."

⁵⁷Ja nad põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: 'Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas.'

⁵⁸Toe pai' Yesus uma mpobabehi wori' tanda mekoncehi hi ria, apa' uma-ra mepangala'.

⁵⁸Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.