¹Nto'u toe topoparenta hi Galilea, Herodes Antipas. Na'epe Herodes napa to nababehi Yesus.

¹Tol ajal sai nelivürst Heroodes kuulda, mida Jeesusest räägiti.

²Toe pai' na'uli' -raka topobago-na: "Bate Yohanes Topeniu' -le Yesus toei lou! Tuwu' nculii' -imi! Toe-hana pai' ria baraka' -na mpobabehi tanda to mekoncehi."

²Ja ta ütles oma meestele: 'See on Ristija Johannes! Tema on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad imeväed tema kaudu.'

⁴Hewa toi tutura kamate-na Yohanes Topeniu'. Magau' Herodes mpo'ago Herodias, tobine ompi' -na moto to rahanga' Filipus. Wori' ngkani Yohanes mpokamaro Herodes ngkai gau' -na toe, na'uli' -ki: "Uma-ko ma'ala mpotobine tobine tetui! Gau' -nu tetu mpotiboki Atura Musa!" Ngkai ree, Herodes mpopahawa' tantara-na mpohoko' Yohanes. Rahoko' mpu'u-imi, rahoo', pai' -i ratarungku'.

³Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja pannud vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast,

⁵Kakono-na, Herodes doko' mpopatehi lau-imi, aga me'eka' -i mpoka'eka' ntodea, apa' ra'uli' ntodea, Yohanes toe hadua nabi.

⁴sest Johannes oli talle öelnud: 'Sa ei tohi teda pidada!'

⁶Ngkai ree, nto'u-na Herodes mpobabehi karamea mpokiwoi eo kaputua-na, ana' -na Herodias tobine modero' hi nyanyoa torata. Goe' lia-i Herodes mpohilo podero' -na.

⁵Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.

⁷Nakeni kagoe' -na rahi, mojanci pai' mosumpa-i hi toronaa toei, na'uli' -ki: "Napa-napa to nuperapi', bate kuwai' -ko!"

⁶Aga kui tuli Heroodese sünnipäev, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele,

⁸Mpo'epe toe, Herodias mpo'ukei' ana' -na bona mperapi' woo' Yohanes Topeniu'. Jadi', na'uli' toronaa toei mpo'uli' -ki Herodes: "Merapi' -a woo' -na Yohanes Topeniu' ratu'u hi lolo dula toi!"

⁷nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes soovib.

⁹Mpo'epe pomperapia' toe-di, kasoho' -nami nono-na Herodes. Aga nau' wae, apa' mpolia' mosumpa-imi we'i ra'epe torata-nae, toe pai' mohawa' -imi bona pomperapia' toronaa toei rapadupa'.

⁸Tema aga lausus oma ema õhutusel: 'Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea!'

¹⁰Nahubui-mi tantara-na hilou hi rala tarungku' mpopata' wuroko' Yohanes.

⁹Kuningas kurvastas, kuid vande ja piduliste pärast käskis talle selle anda.

¹¹Woo' Yohanes toe rakeni hi lolo dula, ratonu-ki toronaa toei, pai' hi'a mpokeni hilou hi tina-na.

¹⁰Ja ta saatis vanglasse mehed Johannesel pead otsast lööma.

¹²Kara'epe-na topetuku' -na Yohanes kamate-nami, hilou-ramo-rawo mpo'ala' woto-na pai' ratana. Oti toe pai' -ra hilou mpokeni tolele-na hi Yesus.

¹¹Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning too viis selle oma emale.

¹³Kana'epe-na Yesus tolele kamate-na Yohanes toe, pehawi' -nami hi sakaya, pai' -i malai ngkai ree hilou hi kawaoa' -na. Patuju Yesus bona ntodea neo' mpotuku' -i. Ntaa' we'i, kara'epe-na ntodea kahilou-nami Yesus, pe'ongko' -ra wo'o-mi-rawo ngkai ngata-ra hilou mpotuku' -i, aga merole-ra-rana.

¹²Ja Johannese jüngrid tulid, viisid ta surnukeha ära ja matsid maha ning tulid ja teatasid sellest Jeesusele.

¹⁴Pehompo-na Yesus ngkai sakaya, nahilo-hawo wori' tauna mpopea-i. Metumu' -mi ahi' -na mpohilo-ra, pai' -i mpaka'uri' -ra to peda'.

¹³Kui Jeesus sai sellest kuulda, eemaldus ta sealt paadiga tühja paika, et olla omaette. Ja kui rahvahulgad sellest kuulsid, järgnesid nad talle jalgsi linnadest.

¹⁵Ncimonou' -mi, tumai-ramo ana'guru-na mpomohui' -i, ra'uli' -ki: "Guru, neo' limpa-mi eo-na, pai' wao' -hana hi rehe'i lau. Agina tahubui-ramo ntodea toera lau hilou hi ngata to mohu' mpo'oli pongkoni' -ra."

¹⁴Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, läks ta meel haledaks ning ta tervendas nende haiged.

¹⁶Na'uli' Yesus: "Uma-ra mingki' hilou. Koi' -mi-hawo to mpopokoni' -ra."

¹⁵Õhtu jõudes aga astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja ütlesid: 'Paik on üksildane ja aeg juba hiline, lase nüüd rahvahulgad ära minna, et nad läheksid küladesse endale süüa otsima!'

¹⁷Ratompoi' ana'guru-na: "Uma-kaiwo ria napa-napa hi kai', wuwu lima meha' roti pai' bau' uru rongkaju-wadi."

¹⁶Aga Jeesus ütles neile: 'Neil ei ole tarvis ära minna. Andke teie neile süüa!'

¹⁸Na'uli' Yesus: "Keni tumai."

¹⁷Nemad aga ütlesid talle: 'Meil ei ole siin rohkem kui vaid viis leiba ja kaks kala.'

¹⁹Oti toe nahubui-ramo ntodea toera mohura hi kowo'. Kamohura-rami-rawo hi kowo', pai' na'ala' -mi roti to lima meha' pai' uru to rongkaju-e we'i, pai' -i ngkongoa' hi langi' mosampaya. Oti toe napihe-pihe-mi roti toe, pai' natonu-raka ana'guru-na bona rabagi hi ntodea.

¹⁸Aga tema ütles: 'Tooge need mulle siia!'

²⁰Ngkoni' omea-ramo duu' -ra bohu. Ka'oti-ra ngkoni', rarumpu-mi toro-na, hampulu' roluncu-pi.

¹⁹Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale.

²¹Kawori' -ra to ngkoni' nto'u toe, ba ria-ra lima ncobu tu? paka' tomane-pidi, ko'ia tebila' tobine pai' ana' -ana'.

²⁰Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.

²²Oti toe, Yesus mpohubui ana'guru-na mosakaya meri'ulu hilou hi dipo rano, pai' -i mpohubui tauna to wori' toera nculii' hilou hi tomi-ra.

²¹Aga sööjaid oli ligi viis tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.

²³Kanculii' -ra tauna toera, manake' -imi Yesus hilou hi lolo bulu', pai' -i mosampaya hadudua-na. Duu' bengi, hi ria oa' -i-pidi.

²²Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.

²⁴Hiaa' ana'guru-nae we'i, hi laintongo' rano-ramo, molaa-mi ngkai role-na. Bingko-bingko-na sakaya-ra nakeni balumpa, apa' ngolu' mewui tono' ngkai nyanyoa sakaya-ra.

²³Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.

²⁵Parabaja, Yesus momako' hi lolo ue mpototoaka-ra.

²⁴Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.

²⁶Pehilo-ra ana'guru-na ria to momako' hi lolo ue, wilingkoroa-ramo, pai' ra'uli': "Etu tope'ekahi!" Me'au-ramo nakeni eka' -ra.

²⁵Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.

²⁷Ncaliu na'uli' -raka Yesus: "Pakaroho nono-ni! Neo' me'eka'! Aku' -mile toi-e."

²⁶Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: 'See on tont!' ja hakkasid hirmu pärast kisendama.

²⁸Na'uli' Petrus: "Ane Iko mpu'u-mi tetu-e Pue', kio' wo'o-a-kuwo tilou momako' hi lolo ue."

²⁷Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: 'Olge julged, see olen mina, ärge kartke!'

²⁹Natompoi' Yesus: "Tumai-moko!" Pehompo-nami Petrus ngkai rala sakaya, momako' hi lolo ue mpototopa Yesus.

²⁸Peetrus vastas: 'Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!'

³⁰Aga kanahilo-na bohe rahi ngolu' hi rano, me'eka' -imi, pai' katenoo-nonoa' -imi. Kamekio' -nami: "Tulungi-a-kuwo Pue'!"

²⁹Tema ütles: 'Tule!' Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.

³¹Kana'ulu-nami Yesus pale-na mpentoe Petrus, na'uli' -ki: "Kura' rahi-kona pepangala' -nu! Napa pai' morara' nono-nu!"

³⁰Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: 'Issand, päästa mind!'

³²Kangkahe' -ra hi rala sakaya, ncaliu ora-mi ngolu' -na.

³¹Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: 'Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?'

³³Ana'guru-na to hi rala sakaya toe mponyompa-i, ra'uli': "Makono mpu'u, Ana' Alata'ala-ko!"

³²Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.

³⁴Karata-ra hi dipo rano, mencore-ramo hi tana' to rahanga' Genesaret.

³³Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: 'Tõesti, sina oled Jumala Poeg!'

³⁵Kara'inca-na pue' ngata ria Yesus hi ngata-ra, ratolele-mi hilou hi ngata-ngata to mohu', alaa-na hawe'ea to peda' rakeni-ki Yesus.

³⁴Ja kui nad olid sõitnud üle järve, siis nad tulid maale Genneesaretis.

³⁶Merapi' -ra hi Yesus, bona napiliu-ra mporeo nau' kampa' wuntu baju-na-wadi. Hawe'ea to mporeo baju-na, haliu mo'uri' -ramo.

³⁵Ja kui selle koha mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged

³⁶ja need palusid teda, et nad saaksid üksnes puudutada tema kuue palistust, ja kes iganes teda puudutas, sai terveks.