¹Hangkani, ria-ra to Parisi hante guru agama Yahudi ngkai Yerusalem mpohirua' -ki Yesus. Rakamaro-i, ra'uli':

¹Siis tuli Jeruusalemmast Jeesuse juurde varisere ja kirjatundjaid, kes ütlesid:

²"Napa-di pai' ana'guru-nu mpotiboki ada totu'a-tae? Hangaa ngkoni' -ramo, uma-ra mowano ncala' ntuku' atura."

²'Miks sinu jüngrid astuvad üle esivanemate pärimusest? Nad ei pese oma käsi, kui hakkavad leiba võtma.'

³Na'uli' Yesus: "Bangku' koi' -koiwoe', napa pai' nitiboki parenta Alata'ala hi kampotuku' -ni ada-ni moto!

³Aga tema vastas neile: 'Miks teie ise astute üle Jumala käsust oma pärimuse pärast?

⁴Alata'ala mpo'uli': `Kana tabila' tuama pai' tina-ta.' Pai' na'uli' wo'o: `Hema to mpotipo' tuama ba tina-na kana rapatehi.'

⁴Jumal ütleb ju: Austa isa ja ema, ja kes isa või ema sajatab, peab surma surema.

⁶Hiaa' koi' metudui' hewa toi: uma-pi mingki' tabila' tina pai' tuama-ta, asala ta'uli' -raka hewa toi: `Napa to masipato' kuwai' -kokoi totu'a, mpolia' kutonu-mi hi Alata'ala.' Jadi', Lolita Alata'ala uma nisaile'. Ada-ni moto to nipomobohe.

⁵Teie aga lausute: Kui keegi ütleb isale või emale: 'Olen selle pühendanud templile ohvrianniks, mis sina pidid minu käest saama',

⁷Hi mali-na-wadi petuku' -ni hi Alata'ala tetu-e! Makono mpu'u lolita nabi Yesaya owi to mpolowa-koi, hewa toi moni-na:

⁶siis ta ei pea enam oma vanemat austama. Teie olete muutnud Jumala sõna tühjaks oma pärimusega.

⁸Na'uli' Alata'ala: `Tauna tohe'era mpobila' -a hi wiwi-ra-wadi, nono-ra molaa ngkai Aku'.

⁷Te silmakirjatsejad, õigesti on teie kohta ennustanud Jesaja:

⁹Uma ria kalaua-ra mpopue' -a, apa' tudui' -ra tudui' manusia' -wadi, bela tudui' ngkai Aku'.'"

⁸See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.

¹⁰Oti toe, Yesus mpokio' tauna to wori' mpomohui' -i, na'uli' -raka: "Epe-koi bona ni'inca:

⁹Ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.'

¹¹Pongkoni' to mesua' hi nganga-ta, bela-hawo toe to mpakada'a-ta hi poncilo Alata'ala. Lolita to mehupa' ngkai nganga-ta, toe-die to mpakada'a-ta hi poncilo Alata'ala-e."

¹⁰Ja kui Jeesus oli rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: 'Kuulge ja mõistke!

¹²Ngkai ree, tumai-ramo ana'guru-na mpo'uli' -ki: "Nu'inca wa kapeda' nono-ra to Parisi mpo'epe lolita-nue we'i?"

¹¹Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest.'

¹⁴Na'uli' Yesus: "Pelele' -ramo to Parisi toera lou! Apa' butu nyala hinu'a to uma nahu'a Tuama-ku to hi rala suruga, bate rawuka. To Parisi toe-rale hewa pangkeni to wero, apa' uma ra'incai ohea to makono hilou hi Alata'ala. Pai' ane towero mpotete' hingka towero-na, bate moluli' roduaa-ra mpai' hi rala kinali."

¹²Siis astusid Jeesuse jüngrid tema juurde ja ütlesid talle: 'Kas sa tead, et seda sõna kuuldes said variserid pahaseks?'

¹⁵Na'uli' Petrus: "Guru, notohi-kakai lolita rapa' tetu-e we'i."

¹³Tema vastas: 'Iga taim, mida minu taevane Isa ei ole istutanud, juuritakse välja.

¹⁶Na'uli' Yesus: "Ha uma oa' -di nipaha-e!

¹⁴Jätke nad! Nad on pimedate sõgedad teejuhid. Aga kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.'

¹⁷Pongkoni' to mesua' hi rala nganga-tale kaliliu hi rala ta'i-ta, pai' ngkai ree kaliliu tatadi. Bela-hawo toe to mpakada'a-ta hi poncilo Alata'ala-e.

¹⁵Aga Peetrus vastas talle: 'Selgita meile seda mõistukõnet!'

¹⁸Aga lolita to dada'a to mehuwu ngkai rala nono-ta pai' to howa' hi wiwi-ta, toe-mi to mpakada'a tauna hi poncilo Alata'ala.

¹⁶Jeesus ütles: 'Kas ka teie veel ei mõista?

¹⁹Apa' ngkai rala nono pehupaa' pekiri to dada'a, pai' alaa-na ria to mepatehi, mobualo', mogau' sala' hi tobine ba tomane, manako, mosabi' boa' pai' metipo'.

¹⁷Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse tuleb, läheb kõhtu ja heidetakse jälle välja?

²⁰Kehi to hewa toe-mi lau to mpakada'a tauna hi poncilo Alata'ala. Ane ngkoni' uma leba' mowano, bela-hawo toe to mpakada'a tauna hi poncilo Alata'ala."

¹⁸Aga mis suust välja tuleb, lähtub südamest ja see rüvetab inimest,

²¹Ngkai ree hilou-imi Yesus hi tana' to mohu' ngata Tirus pai' Sidon.

¹⁹sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust.

²²Ria hadua tobine to Kanaan, bela-i to Yahudi. Tobine toei tumai hi Yesus ntora mekio', na'uli': "Pue', muli Magau' Daud! Poka'ahi' -a-kuwo! Ana' -ku tobine kahawia' seta, hangaa uma-ipi katonoa toe-e ria."

²⁰Need on, mis inimest rüvetavad, aga pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.'

²³Uma-i winihi Yesus. Tumai ana'guru-na mpomohui' -i, ra'uli' -ki: "Guru, popalai-i tobine tetui, daa' kakakio' -kio' -i mpotuku' -ta."

²¹Ja Jeesus lahkus sealt ning läks varjule Tüürose ja Siidoni aladele.

²⁴Na'uli' Yesus hi tobine toei: "Alata'ala mpohubui-a tumai mpotulungi muli to Israel-wadi, apa' hewa bima to puha-ramo, uma-rapa mpotuku' konoa Alata'ala."

²²Ja vaata, üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis: 'Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale! Kuri vaim vaevab mu tütart hirmsasti.'

²⁵Ngkai ree, tumai lau-imi tobine toei motingkua' hi nyanyoa Yesus, mpo'uli' -ki: "Pue', tulungi-a-kuwo!"

²³Ent Jeesus ei vastanud talle sõnagi. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ja palusid teda: 'Saada ta minema, sest ta kisendab meie taga!'

²⁶Na'uli' Yesus: "Uma lompe' mpo'ala' koni' ana' pai' rarora-ki dike'."

²⁴Tema vastas: 'Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.'

²⁷Na'uli' tobine toei: "Makono moto-di Pue', aga biasa moto-hawo dike' ngkoni' rupu' koni' to mohewu' ngkai lolo meja' hi tomi pue' -na."

²⁵Aga naine tuli, heitis ta ette ja ütles: 'Issand, aita mind!'

²⁸Ngkai ree, Yesus mpo'uli' -ki: "Bohe mpu'u pepangala' -nu, totina! Wae-pi, jadi' -mi hewa konoa-nu." Hinto'u toe, mo'uri' mpu'u-imi ana' -na.

²⁶Jeesus vastas: 'Ei ole ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele.'

²⁹Oti toe, me'ongko' wo'o-imi Yesus ngkai ree, mako' mewiwi' rano Galilea. Manake' -i lou hi bulu' -na, pai' -i mohura metudui'.

²⁷Ent tema ütles: 'Ei ole küll, Issand, ometi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad.'

³⁰Mo'iko tauna mpotoa' -i, ngkeni to pungku, to keru, to wero, to uma howa' mololita pai' to peda' ntani' -na wo'o. Ratu'u-ra hi nyanyoa Yesus, pai' napaka'uri' -ra.

²⁸Siis Jeesus vastas talle: 'Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!' Ja ta tütar paranes selsamal tunnil.

³¹Konce-ramo ntodea mpohilo hawe'ea tauna to napaka'uri' Yesus: tauna to uma howa' mololita, howa' -mi mololita, to keru mo'uri' -mi, to pungku momako' -mi, to wero pehilo-mi. Toe pai' mpobila' -ramo Alata'ala to rapue' to Israel.

²⁹Ja sealt siirdus Jeesus Galilea järve äärde ning läks üles mäele ja istus sinna.

³²Oti toe Yesus mpokio' ana'guru-na, na'uli' -raka: "Tuna-kuna nono-ku mpohilo tauna to wori' toera lau. Tolu eo-ramo dohe-ku, uma ria pongkoni' -ra. Uma lau nono-ku mpohubui-ra nculii' ntali oro' -ra, molinga' -ra mpai' hi ohea."

³⁰Ja ta juurde tulid suured rahvahulgad, kaasas jalutuid, vigaseid, pimedaid, kurte ja palju teisi ning panid need tema jalgade ette ja tema tegi nad terveks,

³³Ra'uli' ana'guru-na: "Beiwa-mile, apa' wao' -di hi rehe'i-e lau. Tarata hiapa-mile pongkoni' tapokoni' -raka tauna to hewa toe lau kawori' -rae?"

³¹nii et rahvas imestas, nähes kurte rääkimas, vigaseid tervena ja jalutuid kõndimas ning pimedaid nägemas. Ja nad ülistasid Iisraeli Jumalat.

³⁴Yesus mpekune' -ra: "Hangkuja roti to ria hi koi' -e?" Ratompoi' -i: "Pitu meha', pai' bau' uru to kedi' ba hangkuja ma'a-wadi."

³²Aga Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: 'Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa. Ma ei taha neid söömata ära lasta, et nad teel ei nõrkeks.'

³⁵Ngkai ree nahubui-ramo tauna to wori' mohura hi tana'.

³³Jüngrid vastasid talle: 'Kust me siin kõrbes nõnda palju leiba võtame, et nii suure rahvahulga kõhud saaksid täis?'

³⁶Na'ala' -mi roti to pitu pai' bau' kedi' to ba hangkuja ma'a toe, pai' -i mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala. Oti toe napihe-pihe-mi pai' nawai' -raka ana'guru-na bona rabagi-raka tauna to wori' toera.

³⁴Jeesus ütles neile: 'Mitu leiba teil on?' Nemad ütlesid: 'Seitse, ja mõned kalakesed.'

³⁷Ngkoni' -ramo omea duu' -ra bohu. Ka'oti-ra ngkoni', ana'guru-na mporumpu toro-na, pitu luncu-pi.

³⁵Ja ta käskis rahvahulgal maha istuda,

³⁸Kawori' -ra to ngkoni' nto'u toe, opo' ncobu tomane, uma tebila' tobine pai' ana'.

³⁶võttis need seitse leiba ja kalad ning tänades murdis ja andis jüngrite kätte, jüngrid aga rahva kätte.

³⁹Oti toe, nahubui-ramo nculii' hilou hi tomi-ra, pai' -i mpohawi' sakaya hilou hi tana' Magadan.

³⁷Ja nad kõik sõid ja said kõhud täis ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.

³⁸Sööjaid oli aga neli tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.

³⁹Ja kui Jeesus oli lasknud rahvahulgal ära minna, astus ta paati ja tuli Magadani piirkonda.