¹Ria wo'o ba hangkuja dua to Parisi pai' to Saduki rata hi Yesus doko' mposori-i. Merapi' -ra hi Yesus, ra'uli' -ki: "Babehi anu to mekoncehi bona monoto ki'inca kangkai Alata'ala-nu."

¹Ja variserid ja saduserid astusid Jeesuse juurde ning kiusates nõudsid, et ta näitaks neile tunnustähte taevast.

²Yesus mpo'uli' -raka: "Ane neo' limpa-mi eo pai' mperelei langi', ni'uli': `Morawa mpai' raoa.'

²Tema aga kostis: '[Õhtu jõudes te ütlete: 'Ilus ilm tuleb, sest taevas punetab.'

³Ane mepupulo ni'uli': `Udaa mpai' toi-e, bo mperelei pai' mojimuu' -di oo lau.' Ni'inca lia mpelence raoa. Aga uma ni'incai mpelence napa to nababehi Alata'ala tempo toi.

³Ja varahommikul te ütlete: 'Täna tuleb rajuilm, sest taevas punetab ja on sompus.' Taeva palge üle otsustada te oskate, aegade tunnustähtede üle aga ei suuda.]

⁴Uma mowo kadada'a-ni, nisapuaka oa' -pidi Alata'ala! Merapi' -koi tanda mekoncehi. Aga uma hanyalaa tanda mekoncehi to rapopohiloi-kokoi. Sampale-wadi to rapopohiloi-kokoi, tanda hewa to jadi' hi nabi Yunus owi." Oti toe malai-imi mpalahii-ra.

⁴See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht.' Ja ta jättis nad sinna ja läks ära.

⁵Hilou-ramo Yesus hante ana'guru-na medipo rano, aga ana'guru-na uma mpokiwoi ngkeni boku. Ngkai ree, na'uli' Yesus mpo'uli' -raka:

⁵Ja vastaskaldale minekul olid jüngrid unustanud leiba kaasa võtta.

⁶"Pelompehi, mo'inga' -inga' -koi hi ragi to Parisi pai' to Saduki-e'!"

⁶Aga Jeesus ütles neile: 'Vaadake ette ja hoiduge variseride ja saduseride haputaignast!'

⁷Aga uma ra'incai batua-na walatu toe, helee momepololitai moto-ramo, ra'uli': "Pai' na'uli' hewa toe-le, apa' uma takiwoi ngkeni roti we'i."

⁷Ent nemad arutlesid endamisi: 'See ongi see, et me ei võtnud leiba kaasa!'

⁸Ntaa' na'inca-di Yesus napa to ra'uli' ana'guru-nae, toe pai' na'uli' -raka: "Napa pai' ntora mpololita ka'uma-ni ngkeni roti-e! Kura' rahi pepangala' -ni!

⁸Jeesus aga ütles seda märgates: 'Mis te arutlete endamisi, te nõdrausulised, et teil ei ole leiba?!

⁹Ko'ia oa' -tano nipaha-e! Ha uma-pi nikiwoi roti to lima meha' to kupokoni' -raka tauna to lima ncobu-e? Pai' hangkuja luncu-pi toro-na to nirumpu?

⁹Kas te ikka veel ei mõista? Kas teil ei ole meeles need viis leiba viiele tuhandele ja mitu korvitäit te saite?

¹⁰Pai' beiwa wo'o hante roti to pitu meha' kupokoni' -raka tauna to opo' ncobu-e? Hangkuja luncu wo'o-pi toro-na to nirumpu?

¹⁰Ja need seitse leiba neljale tuhandele ja mitu korvitäit te saite?

¹¹Napa pai' uma oa' nipaha kabela-na roti mpu'u to ku'uli' -e! Mo'inga' -inga' -koi hi ragi to Parisi pai' to Saduki."

¹¹Kuidas te siis ei mõista, et ma teile ei öelnud leibade kohta: Hoiduge variseride ja saduseride haputaignast!?'

¹²Lako' ra'inca-di we'i ana'guru-nae kabela-na ragi to ragalo-ki roti to na'uli' Yesus-e. Patuju lolita-na, bona mo'inga' -inga' -ra hi tudui' to Parisi pai' to Saduki.

¹²Siis nad mõistsid, et ta ei käskinud hoiduda leiva haputaignast, vaid variseride ja saduseride õpetusest.

¹³Hilou-ramo Yesus hante ana'guru-na hi tana' to mohu' hi Kaisarea Filipi. Hi ree mepekune' Yesus hi ana'guru-na: "Ntuku' ponguli' -ra ntodea, hema-a Aku' Ana' Manusia' toi-e?"

¹³Kui siis Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: 'Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?'

¹⁴Ratompoi' ana'guru-na: "Ria-ra to mpo'uli' Yohanes Topeniu' -ko tuwu' nculii'. Ria wo'o-ra to mpo'uli' Iko hadua nabi to owi mehupa' nculii', hewa nabi Elia, nabi Yeremia, ba nabi to ntani' -na."

¹⁴Aga nemad kostsid: 'Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist.'

¹⁵Napekune' tena-ra, na'uli': "Hiaa' koi' -koiwo mpo'uli' hema-a Aku' toi-e?"

¹⁵Tema küsis neilt: 'Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?'

¹⁶Natompoi' Simon Petrus: "Iko-mile Magau' Topetolo' -e, Ana' Alata'ala to Tuwu'."

¹⁶Siimon Peetrus kostis: 'Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.'

¹⁷Na'uli' Yesus: "Marasi' mpu'u-ko, Simon ana' Yunus, apa' bela manusia' to mpopo'incai-ko tetu-e, Tuama-ku to hi rala suruga-hana.

¹⁷Jeesus vastas talle: 'Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas.

¹⁸Jadi', toe pai' rahanga' Petrus-ko-- batua-na `watu.' Pai' hi lolo parawatu tohe'i kuwangu tomi-ku-- batua-na, kurumpu hawe'ea tauna to mpopangala' -a. Hawe'ea kuasa anudaa' uma mpokulei' mpodagi-ra.

¹⁸Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.

¹⁹Kuwai' -ko kuasa mpototu'ai ntodea Alata'ala. Napa to nubotuhi hi dunia', tetu wo'o to nabotuhi Alata'ala hi rala suruga: Ane nu'uli' neo', Alata'ala-mi to mpo'uli' neo'. Ane nu'uli' ma'ala moto, Alata'ala-mi to mpo'uli' ma'ala moto."

¹⁹Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.'

²⁰Oti toe, Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Neo' ulu ni'uli' hi hema-hema ka'Aku' -na Magau' Topetolo'."

²⁰Siis ta keelas jüngreid, et nad kellelegi ei ütleks, et tema on Messias.

²¹Ntepu'u ngkai tempo toe, Yesus mpakanoto hi ana'guru-na napa to kana jadi' hi woto-na. Na'uli' -raka: "Kana hilou-a hi Yerusalem. Hi ria mpai' totu'a ngata, imam pangkeni hante guru-guru agama mpobalinai' -a pai' mposesa' -a. Rapatehi-a mpai', aga hi eo katolu-na tuwu' nculii' moto-a."

²¹Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama.

²²Aga Petrus mpo'ai' -i hi ncori-na pai' nakorai' -i na'uli': "Neo' Pue'! Kuperapi' hi Alata'ala bona nawi'iha tetu lau ngkai Pue'."

²²Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda hoiatama: 'Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!'

²³Hampe'ili' Yesus mpo'uli' -ki Petrus: "Palai-ko topesori! Doko' nulawa' -a, bona ngalai' neo' -a mpotuku' konoa Tuama-ku? Pekiri-nu tetu-le pekiri manusia', bela pekiri Alata'ala."

²³Tema aga pöördus ja ütles Peetrusele: 'Tagane, vastupanija! Sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.'

²⁴Oti toe Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Hema to doko' mpotuku' -a kana mpobahaka konoa-na moto, pai' kana napaha'a kaju parika' -na-- batua-na: kana natuku' hawa' -ku nau' napopate-ki. Oti toe-di pai' lako' ma'ala-i mpotuku' -a.

²⁴Siis Jeesus ütles oma jüngritele: 'Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle!

²⁵Hema to mpentaei konoa-na moto, uma-i mpai' mporatai katuwua' to lompe'. Aga hema to mpobahaka konoa-na moto sabana petuku' -na hi Aku', nau' napopate-ki, hi'a mpai' to mporata katuwua' to lompe'.

²⁵Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle.

²⁶Napa kalaua-na tarumpu hawe'ea ka'uaa' dunia', ane uma taratai katuwua' to lompe' hi eo mpeno-na. Apa' uma ria napa-napa to ma'ala tasula' -ki katuwua' to lompe' toe.

²⁶Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks?

²⁷Bate rata mpai' tempo-na, Aku' Ana' Manusia' tumai ngkai suruga mpopehuwu kabaraka' -ku, to hewa kabaraka' Tuama-ku, pai' wori' wo'o mala'eka mpodohei-a. Nto'u toe mpai', bate kuhiwili kehi butu-butu dua tauna.

²⁷Sest Inimese Poeg tuleb oma Isa kirkuses koos oma inglitega ja siis tema tasub igaühele selle tegusid mööda.

²⁸Mpu'u-mpu'u ku'uli' -kokoi: ngkai olo' -ni koi' toi, ria-koi mpai' to ko'ia mate kako'ia-na nihilo-a, Aku' Ana' Manusia', rata jadi' Magau'."

²⁸Tõesti, ma ütlen teile, on mõned siin seisjatest, kes näevad Inimese Poega tulevat oma Kuningriigiga, veel enne kui nad maitsevad surma.'