¹Hinto'u toe, tumai-ra ana'guru Yesus mpomohui' -i, ra'uli': "Pue', ane jadi' Magau' -poko mpai', hema to meliu kabohe tuwu' -na hi rala Kamagaua' -nu?"

¹Selsamal tunnil astusid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: 'Kes küll on suurim taevariigis?'

²Yesus mpokio' hadua ana' to kedi', napopokore hi laintongo' -ra,

²Ja Jeesus kutsus ühe lapse, pani nende keskele seisma

³pai' na'uli' -raka: "Mpu'u ku'uli' -kokoi: ane uma nibalii' kehi-ni pai' jadi' hewa ana' to kedi' toii, uma-koi mpai' jadi' ntodea Alata'ala.

³ja ütles: 'Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki!

⁴Hema to mpakadingki' nono-na pai' jadi' hewa ana' to kedi' tohe'ii, hi'a-mi to bohe mpu'u tuwu' -na ngkai hawe'ea ntodea Alata'ala.

⁴Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis.

⁵Hema to mpotarima hadua ana' to kedi' hewa ana' toii sabana petuku' -na hi Aku', batua-na Aku' -mi to natarima.

⁵Ja kes iganes ühe niisuguse lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu.

⁶"Aga hema to mpopanawu' hadua ana' to kedi' alaa-na uma-ipi mepangala' hi Aku', bohe mpu'u pehuku' Alata'ala hi tauna tetui. Agina lau-pi hameha' watu po'ahaa' to bohe ratoe hi wuroko' -na pai' -i ratene' hi rala tahi'.

⁶Aga kes iganes on püüniseks kellele tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks parem, et talle veskikivi kaela riputataks ja ta uputataks mere sügavusse.

⁷Silaka tauna hi dunia' toi, apa' wori' to mpopanawu' -ra. Bate ria mpu'u-di to mepanawu' -e, aga silaka-ra tauna to mepanawu' toera.

⁷Häda maailmale ahvatluste pärast! On küll paratamatu, et kiusatused tulevad. Kuid häda sellele inimesele, kelle kaudu kiusatus tuleb!

⁸"Ane rapa' -na pale-ta hamali ba witi' -ta hamali to mpakeni-ta mojeko', pua' lau-mi pai' petadi. Agina hamali-damo pale-ta ba witi' -ta, asala mporata-ta katuwua' to lompe' dohe Alata'ala. Agina lau-pi toe, ngkai palea ntimalia pai' witia' ntimalia, hiaa' ka'omea-na ratadi-ta hi rala apu to jela' ncuu.

⁸Aga kui su käsi või su jalg ajab sind patustama, raiu ta ära ja heida minema! Sul on parem minna käteta või jalutuna ellu kui kahe käega ja kahe jalaga olla visatud igavesse tulle.

⁹Pai' ane rapa' -na mata-ta hamali to mpakeni-ta mojeko', jungki' pai' petadi. Agina hamali-wadi mata-ta pai' mporata katuwua' to lompe' moto-ta dohe Alata'ala, ngkai mataa ntimalia, hiaa' ka'omea-na ratadi-ta hi rala apu naraka.

⁹Ja kui su silm ajab sind patustama, kisu ta välja ja heida minema! Sul on parem ühe silmaga minna ellu kui kahe silmaga olla visatud tulepõrgusse.

¹⁰"Jadi', pelompehi mpu'u-koi, neo' -koi uma mposaile' ana' -ana' to kedi' hewa ana' tohe'ii, nau' hadua. Apa' mpu'u-mpu'u ku'uli' -kokoi: mala'eka to mpodoo-ra tida ncuu hi nyanyoa Tuama-ku to hi rala suruga. ((

¹⁰Vaadake ette, et te ühtainustki neist pisikestest ei põlgaks, sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas näevad alati minu Isa palet, kes on taevas!

¹¹Apa' patuju-ku Aku' Ana' Manusia' tumai hi dunia', bona mpopali' tauna to molaa ngkai Alata'ala pai' mpohore-ra ngkai huku' jeko' -ra.))

¹¹[Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut.]

¹²"Beiwa pomporata-ni? Ria hadua tauna to ria bima-na ha'atu ma'a-na. Ane moronto hama'a, napa to nababehi? Tantu napalahii bima-na to sio mpulu' sio hi panapa bulu', pai' -i hilou mpopali' to hama'a to moronto toei.

¹²Mis te arvate? Kui ühel inimesel juhtub olema sada lammast ja üks neist ära eksib, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedesse ja lähe otsima eksinut?

¹³Pai' ane narua' nculii' -ipi, mpu'u ku'uli' -kokoi meliu-mi kagoe' -na mpokagoe' bima to hama'a toei, ngkai bima-na to sio mpulu' sio to uma-ra-rana moronto.

¹³Ja kui ta selle üles leiab, tõesti, ma ütlen teile, ta rõõmustab tema pärast enam kui nende üheksakümne üheksa pärast, kes ei olnud eksinud.

¹⁴Wae wo'o Tuama-ni hi rala suruga, uma napokonoi ane ria hadua ngkai ana' to kedi' toi to molaa ngkai Hi'a.

¹⁴Nõnda ei taha teie Isa, kes on taevas, et ükski neist pisikestest hukkuks.

¹⁵"Ane ria ompi' hampepangalaa' -ta to masala' hi kita', hilou-ta mpohirua' -ki, pai' uli' -ki sala' -na. Tababehi toe hante uma ria to ngincai, muntu' kita' tau rodua-wadi. Ane napangala' lolita-ta, lompe' nculii' -mi pohintuwu' -ta.

¹⁵Aga kui su vend peaks patustama, siis mine, noomi teda nelja silma all! Kui ta sind kuulab, siis oled sa oma venna tagasi võitnud.

¹⁶Aga ane uma-i dota mpangala' lolita-ta, po'ema' hadua ba rodua dohe-ta hilou mpololitai-i. Apa' hi rala Buku Tomoroli' owi te'uki' hewa toi: `Ane ria tauna to rapakilu mpobabehi sala', kana ria nte rodua ba tolu to jadi' sabi', bona monoa' -mi kara-kara-na.'

¹⁶Kui ta sind aga ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, sest kahe või kolme tunnistaja suu läbi on kindel iga asi.

¹⁷Ane uma-i dota mpangala' lolita sabi' toera, bua' -imi hi hawe'ea ompi' hampepangalaa'. Ane uma oa' napangalai' nau' hawe'ea ompi' hampepangalaa' mpoparesai' -i, pelele' lau-imi-hana, taponcawa hewa tauna to uma mpo'incai Alata'ala lau-imi, pai' hewa tauna to dada'a kehi-ra.

¹⁷Aga kui ta on neile sõnakuulmatu, siis ütle kogudusele! Aga kui ta isegi koguduse sõna ei kuula, siis olgu ta sulle nagu pagan ja tölner!

¹⁸"Penonoi-koi! Napa to nibotuhi hi dunia', tetu wo'o to nabotuhi Alata'ala hi rala suruga: Ane koi' mpo'uli' neo', Alata'ala-mi to mpo'uli' neo'. Ane koi' mpo'uli' ma'ala moto, Alata'ala-mi to mpo'uli' ma'ala moto.

¹⁸Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas.

¹⁹Ku'uli' wo'o: ane ria-koi hi dunia' toi nte rodua to hintuwu' mekakae mperapi' ba napa-napa, posampaya-ni toe natompoi' Tuama-ku to hi rala suruga.

¹⁹Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas.

²⁰Apa' hiapa tauna morumpu sabana Aku', nau' rodua ba tolu-ra-wadi, ria-a dohe-ra."

²⁰Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.'

²¹Oti toe, Petrus mpomohui' Yesus pai' mpekune' -i, na'uli': "Pue', ane ompi' hampepangalaa' -ku masala' hi aku', hangkuja ngkani kana ku'ampungi-i? Nte pitu ngkani?"

²¹Siis ütles Peetrus tema juurde astudes: 'Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?'

²²Na'uli' Yesus: "Uma wule' pitu ngkani-wadi. Nau' mo'atu-atu ngkani-nai masala' hi kita', kana ta'ampungi-i.

²²Jeesus ütles talle: 'Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda.

²³Apa' Alata'ala hewa magau' to hi rala lolita rapa' toi: Ria hadua magau' doko' mpowile inta batua-na.

²³Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes tahtis oma sulastega arvet teha.

²⁴Lomo' -na, ria hadua batua rakeni hi nyanyoa-na to mo'inta hi juta-na.

²⁴Kui ta siis hakkas arvet tegema, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti.

²⁵Uma mpu'u-hawo nakulei' mpobayari inta-na toe. Jadi', mohawa' -mi magau' toei, na'uli': `Pobalu' lau-imi batua tetui hante ana' -na pai' tobine-na pai' hawe'ea rewa-na, pobayari-ki inta-na.'

²⁵Et tal aga maksta ei olnud, käskis isand müüa tema ja ta naise ja lapsed ja kõik, mis tal oli, ning maksta.

²⁶"Powingkotu' -nami batua toei hi nyanyoa magau', mpopepoka'ahi', na'uli': `Mosabara-ko Magau', kubayari moto-kuwo mpai' inta-ku!'

²⁶Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: 'Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle kõik!'

²⁷"Ngkai ree, metumu' lau-mi ahi' -na magau' mpoka'ahi' batua-na toei. Nabahaka-imi pai' na'uli' -ki: `Inta-nu, uma-pi mingki' nubayari.'

²⁷Ja isandal hakkas sulasest hale, ta laskis tal minna ning kustutas laenu.

²⁸"Palai-na batua toei, napohirua' -ki hadua hingka batua-na to mo'inta hi hi'a hi ncobu-na-wadi. Napentoe doo-na toei, nabaga' pai' na'uli' -ki: `Bayari omea-mi inta-nu!'

²⁸Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit. Ja temast kinni haarates kägistas ta teda ja ütles: 'Maksa, mis sa võlgned!'

²⁹"Powingkotu' -nami-hawo doo-na toei mpopepoka'ahi', na'uli': `Mosabara-ko ulu bale, kubayari moto-kuwo mpai' inta-ku!'

²⁹Siis see kaassulane palus teda maha heites: 'Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle!'

³⁰Aga uma napangalai' pomperapia' -na toe. Napopesua' lau-imi hi rala tarungku' duu' -na tebayari omea inta-na.

³⁰Aga tema ei tahtnud, vaid läks ning laskis ta heita vangi, kuni ta oma võla ära maksab.

³¹"Karahilo-na batua to ntani' -na napa to jadi' tohe'e, peda' lia-mi-rawo nono-ra. Hilou-ramo hi magau' mpo'uli' kehi batua toei-e we'i.

³¹Kui nüüd teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli juhtunud.

³²Mpo'epe toe we'i, kamoroe-nami magau'. Mpohubui-i tauna hilou mpokio' batua to dada'a gau' -na tohe'ei. Karata-na, na'uli' -ki: `Dada'a lia-ko! Inta-nu kupori-mi ngkai rala buku-ku, apa' moranempale-moko hi aku'.

³²Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: 'Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind.

³³Napa-di-kona pai' uma nupoka'ahi' hingka batua-nu, hewa aku' mpoka'ahi' -koe!'

³³Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!'

³⁴Uma-pi mowo roe-na magau'. Batua to dada'a gau' -na toei napopesua' hi rala tarungku' duu' -na tebayari oti inta-na."

³⁴Ja ta isand vihastas ning andis ta piinajate kätte, kuni ta maksab ära kõik, mis ta temale võlgnes.

³⁵Napohudu Yesus lolita rapa' toe, na'uli': "Wae wo'o Tuama-ku to hi rala suruga mpobabehi hi koi' -e, ane uma-koi mpo'ampungi doo-ni ngkai nono-ni mpu'u."

³⁵Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale.'