¹Kahudu-na Yesus mpololita hawe'ea toe, malai-imi ngkai tana' Galilea hilou hi tana' Yudea to hi dipo ue Yordan.

¹Ja sündis, et kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, lahkus ta Galileast ja tuli Juudamaa alale sinnapoole Jordanit.

²Wori' tauna mpotuku' -i, pai' to peda' napaka'uri'.

²Ja talle järgnesid rahvahulgad, ning ta tegi nad seal terveks.

³Ria ba hangkuja dua to Parisi tumai mposori Yesus. Rapekune' -i: "Ntuku' atura agama-ta, ba ma'ala moto-hawo tomane mpogaa' -ki tobine-na nau' to uma kojerea'?"

³Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid teda kiusates: 'Kas tohib oma naist minema ajada mis tahes põhjusel?'

⁴Natompoi' Yesus: "Kiwoi napa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' owi: lomo' -na Topejadi' mpajadi' hadua tomane pai' hadua tobine.

⁴Tema aga vastas: 'Kas te ei ole lugenud, et loomise algul tegi Looja inimese meheks ja naiseks?'

⁵Pai' oti toe na'uli': `Tomane kana mpalahii tina pai' tuama-na, pai' kana tuwu' hintuwu' hante tobine-na, bona hira' tau rodua toe jadi' hewa hadua lau-ra-damo.'

⁵ja ütles: 'Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks.

⁶Jadi', hi poncilo Alata'ala, tau hancamoko uma-pi rodua, hadua lau-ramo. Toe pai' ku'uli' -kokoi: ane ntoa' Alata'ala mpoposidai' -ra, manusia' uma ma'ala mpogaa' -ra."

⁶Nõnda ei ole nad enam kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!'

⁷Mehono' -ra to Parisi: "Ane wae, napa pai' Musa mohawa' bona tomane mpowai' sura pogaa' hi tobine, ane doko' napogaa' -ki?"

⁷Nad ütlesid talle: 'Mispärast siis Mooses on käskinud anda lahutustunnistuse, kui tahetakse naist minema ajada?'

⁸Na'uli' Yesus: "Musa mpiliu-koi mogaa' -le, apa' ngkai kamotu'a nono-ni, uma tuduia'. Aga kakoo-kono-na, uma hewa toe ngkai lomo' -na.

⁸Jeesus vastas neile: 'Teie kõva südame pärast lubas Mooses teid oma naist minema ajada, algul aga ei olnud see nõnda.

⁹Bona ni'inca: hema to mpogaa' -ki tobine-na pai' -i motobinei to ntani' -na, mobualo' -i-hana. Sampale-di ane mobualo' tobine-nae, ma'ala-mi napogaa' -ki."

⁹Aga mina ütlen teile: Kes iganes ajab minema oma naise muidu kui liiderdamise pärast ja abiellub teisega, rikub abielu [ja kes abiellub minema aetud naisega, rikub abielu].'

¹⁰Ngkai ree, ana'guru-na mpo'uli' -ki Yesus: "Ane wae-di kamokoro-na ada poncamoko, agina lau-pi-hawo neo' ncamoko."

¹⁰Jüngrid ütlesid talle: 'Kui naisevõtmisega on lugu nõnda, siis on kasulikum jätta abiellumata.'

¹¹Na'uli' Yesus: "Uma hawe'ea tauna bisa ntarima lolita tetu. Aga ria moto tauna to napakatantu Alata'ala bona uma-ra ncamoko.

¹¹Tema aga ütles neile: 'Seda sõna ei taipa igaüks, vaid ainult need, kellele antakse.

¹²Ria tauna to uma ncamoko apa' lawi' hewa toe-hawo ngkai kaputu-ra. Ria wo'o to uma ncamoko apa' babehia tau ntani' -na. Ria wo'o to uma ncamoko apa' lawi' kadota-ra moto-rawo, bona mologa-ra mpobago bago Alata'ala. Hema to mpakule' mpotuku' tudui' toi, lompe' ane natuku'."

¹²On ju abieluks kõlbmatuid, kes nõnda on sündinud emaihust, ja on kohitsetuid, kes on inimeste kohitsetud, ja on kohitsetuid, kes on ise end taevariigi pärast kohitsenud. Kes suudab taibata, taibaku!'

¹³Hangkani, ria tauna to mpokeni ana' -ra hi Yesus bona najama-ra pai' naposampayai. Aga ana'guru-na mpokaroe tauna toera.

¹³Siis toodi Jeesuse juurde lapsi, et ta paneks oma käed nende peale ja palvetaks. Jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁴Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Pelele' moto-ra ana' tetura tumai hi Aku', neo' -ra nitagi. Apa' tauna to hewa toe-ramo to jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na."

¹⁴Aga Jeesus ütles: 'Laske lapsed olla ja ärge keelake neid minu juurde tulemast, sest selliste päralt on taevariik!'

¹⁵Ngkai ree, najama-ramo ana' toera, pai' -ra nagane'. Oti toe, malai-imi ngkai ree.

¹⁵Ja ta pani oma käed laste peale. Ning läks sealt ära.

¹⁶Hangkani, ria hadua tomane rata hi Yesus mpopekune' -i: "Guru, kehi napa to lompe' kana kubabehi bona mporata-a katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-nae?"

¹⁶Ja vaata, keegi ütles Jeesuse juurde astudes: 'Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?'

¹⁷Na'uli' Yesus: "Napa pai' nupekune' -a beiwa kehi to lompe' -e? Uma ria ntani' -na to lompe', hadua Alata'ala-wadi. Ane doko' mporata katuwua' to lompe' -ko, tuku' -mi parenta Alata'ala."

¹⁷Tema ütles talle: 'Miks sa minult küsid, mis on hea? On vaid üks, kes on hea. Kui sa tahad ellu minna, siis pea käsud!'

¹⁸Mepekune' tena-i tau tohe'ei: "Parenta to'uma?" Natompoi' Yesus: "Neo' mepatehi, neo' mobualo', neo' manako, neo' mosabi' boa',

¹⁸Mees küsis temalt: 'Millised?' Jeesus lausus: 'Ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust,

¹⁹kana tabila' tina tuama-ta, pai' poka'ahi' doo-ta hewa kampoka'ahi' -ta woto-ta moto."

¹⁹austa isa ja ema ning armasta oma ligimest nagu iseennast!'

²⁰Na'uli' kabilasa toei: "Hawe'ea parenta tetu lau, kutuku' omea-mi. Napa-pi to kana kubabehi?"

²⁰Noormees ütles talle: 'Seda kõike ma olen pidanud. Mis mul veel puudub?'

²¹Na'uli' Yesus: "Ane doko' -ko mpotuku' Alata'ala hante karoli' -roli' nono-nu, lou-moko ulu mpobalu' rewa-nu, pai' doi oli-na wai' -raka tokabu. Ane nubabehi hewa toe, bohe mpai' rasi' to nurata hi rala suruga. Oti toe, pai' tumai-moko mpotuku' -a."

²¹Jeesus lausus talle: 'Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!'

²²Mpo'epe toe we'i, kapeda' -nami nono-na pai' -i malai-mi, apa' wori' rewa-na.

²²Aga kui noormees seda sõna kuulis, lahkus ta kurvastades, sest ta oli suure varanduse omanik.

²³Toe pai' na'uli' Yesus hi ana'guru-na: "Makono mpu'u lolita-ku toi: mokoro rahi tauna to mo'ua' jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na.

²³Siis Jeesus ütles oma jüngritele: 'Tõesti, ma ütlen teile, rikas läheb taevariiki ränga vaevaga.

²⁴Ku'uli' wo'o: mojoli-pi hama'a unta ntara hi wulou' jaru ngkai tauna to mo'ua' mengkoru hi Alata'ala bona Hi'a jadi' Magau' -ra."

²⁴Taas ma ütlen teile, et hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.'

²⁵Kara'epe ana'guru-na lolita Yesus toe, rapokakonce lia, ra'uli': "Ei', ane wae-di, hema lau-damo to ma'ala mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-nae!"

²⁵Aga seda kuuldes jüngrid hämmastusid väga ja ütlesid: 'Kes siis küll võib pääseda?'

²⁶Yesus mponaa-ra pai' na'uli' -raka: "Ane hante pakulea' manusia' -le, uma ami' hema. Aga ane Alata'ala, uma ria to uma napakule'."

²⁶Jeesus aga ütles neile otsa vaadates: 'Inimeste käes on see võimatu, kõik on aga võimalik Jumala käes.'

²⁷Ngkai ree, na'uli' wo'o-mi-hawo Petrus: "Hiaa' kai', kipalahii omea-mi-kaina bona mpotuku' -ko. Hiwili napa mpai' to kirata?"

²⁷Siis kostis Peetrus: 'Vaata, meie oleme jätnud kõik maha ja järgnenud sulle. Mis siis meile saab?'

²⁸Na'uli' Yesus: "Mpu'u ku'uli' -kokoi: hi eo mpeno-na nto'u Alata'ala mpobo'ui omea, Aku' Ana' Manusia' mohura hi pohuraa to ncola moparenta. Nto'u toe mpai', koi' to mpotuku' -a toi-e, mohura wo'o-ko-koiwo hi pohuraa to hampulu' romeha', mpoparentai to Israel to hampulu' rontina.

²⁸Aga Jeesus ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, kes olete mulle järgnenud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub oma kirkuse troonile, istute ka teie kaheteistkümnele troonile Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle kohut mõistma.

²⁹Hema-hema to mpalahii ompi' -na, tuama-na ba tina-na, ana' -na ba tomi-na ba bonea-na sabana mpotuku' -a, bate mporata-i mpai' ha'atu ngkani hiwili-na, pai' mporata wo'o-i katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.

²⁹Ja igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.

³⁰Aga wori' tauna to bohe tuwu' -ra tempo toi jadi' kedi' tuwu' -ra hi eo mpeno. Pai' wori' wo'o tauna to kedi' tuwu' -ra tempo toi jadi' bohe tuwu' -ra hi eo mpeno."

³⁰Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.