¹Na'uli' Yesus: "Ane Alata'ala jadi' Magau', kajadi' -na hewa lolita rapa' tohe'i: Hadua pue' bonea anggur hilou mpopali' tauna to dota mobago hi bonea-na. Mepupulo modao' -i mporua' tauna,

¹Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele.

²na'uli' -raka: `Hilou-koi mobago hi bonea-ku, kuwai' -koi hore hampepa' doi pera' gaji' -ni ha'eo.' Rapo'io' -mi lolita-na toe, hilou mpu'u-ramo.

²Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele.

³Jaa sio, hilou wo'o-imi mpali' to ntani' -na, nahilo ba hangkuja dua tauna ntora-ntora hi wiwi' karajaa.

³Ja kui ta läks välja kolmandal tunnil, nägi ta turul teisi jõude seismas

⁴Na'uli' -raka: `Hilou-koi mobago hi bonea-ku, kuwai' moto-koi gaji' to masipato'.' Hilou mpu'u-ramo-rawo.

⁴ja ta ütles neilegi: 'Minge ka teie viinamäele, ja ma annan teile, mis iganes õiglane!'

⁵Tebua' eo, hilou wo'o-imi mpopali' tauna, na'uli' -raka: `Hilou-koi mobago hi bonea-ku.' Wae wo'o jaa tolu libe eo.

⁵Ja need läksid. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ning tegi nõndasamuti.

⁶"Ncimonou' -mi, ba neo' jaa lima, modao' wo'o-imi mporua' tauna to ntora. Napekune' -ra: `Napa pai' ntora-ntora mara-wadi-koi ha'eoa, uma-ko-koina mobago-e?'

⁶Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: 'Mis te siin kogu päeva jõude seisate?'

⁷"Ratompoi' -i: `Apa' uma hema to mpopobago-kai.' "Na'uli' pue' bonea toei: `Ane wae, hilou-mokoi mobago hi bonea-ku.' Hilou mpu'u-ramo-rawo.

⁷Nad ütlesid talle: 'Meid ei ole keegi palganud.' Ta ütles neile: 'Minge ka teie viinamäele!'

⁸"Limpa-mi eo, na'uli' -mi pue' bonea hi mantoro' -na: `Kio' -ramo topobago toera ria, pai' wai' -ramo gaji' -ra. Wai' ulu gaji' hi tauna to lako' ntepu'u mobago jaa lima we'i. Oti toe, wai' gaji' hi tauna to ntepu'u mobago jaa tolu, duu' rata hi tauna to mobago ngkai mepuloa.'

⁸Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: 'Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!'

⁹"Tumai mpu'u-ramo to mobago ntepu'u jaa lima ncimonou', mporata-ramo gaji' himpau hampepa' doi pera'.

⁹Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari.

¹⁰Kawae-kawae-na duu' -na rata wo'o-ra-rawo to mobago ngkai mepuloa-e ngone. To mobago ngkai mepulo toera mpo'uli' hi rala nono-ra: `Tantu meliu mpai' to nawai' -taka kita', apa' ha'eoa-ta-tana mobago!' Ntaa' we'i, bate hampepa' doi pera' wo'o-wadi-rawo to rarata-e.

¹⁰Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari.

¹¹Kampohilo-ra gaji' -ra tohe'e, ngkunuti-ramo mpongkunutii pue' bonea, ra'uli':

¹¹Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda üle:

¹²`To lako' rata mobago hi ka'omea-na, muntu' hajaa-ra-wadi mobago. Hiaa' kai', mobago ha'eoa-ka-kaina, nahimai' eo to ngkerepa'. Napa-di pai' nubayari-ra hibaa-balia hante kai'?'

¹²'Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ent sina oled teinud nad võrdseks meiega, kes me oleme kandnud päeva koormat ja lõõska!'

¹³"Hampetompoi' pue' bonea toei: `Uma-a masala' hi koi', bale. Ha uma pojanci-tami mporata-koi gaji' hampepa' doi pera' rala-na ha'eo?

¹³Isand aga vastas ühele nendest: 'Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile?

¹⁴Ala' -mi-koiwo gaji' -ni pai' hilou-mokoi! Konoa-kumi mpowai' gaji' hi tauna to rata ka'omea-na hibalia hante to kuwai' -kokoi koi'.

¹⁴Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi!

¹⁵Ha uma ma'ala kubabehi ntuku' konoa-ku hante doi-ku? Napa pai' mohingi' -koi hi doo ane lompe' nono-ku hi hira'?'"

¹⁵Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?'

¹⁶Napohudu Yesus lolita rapa' toe, na'uli': "Wae wo'o mpai' hi eo mpeno-na: wori' tauna to kedi' tuwu' -ra tempo toi jadi' bohe tuwu' -ra hi eo mpeno. Pai' wori' wo'o tauna to bohe tuwu' -ra tempo toi jadi' kedi' tuwu' -ra hi eo mpeno."

¹⁶Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. [Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.]'

¹⁷Nto'u toe, Yesus mako' mpotoa' ngata Yerusalem. Hi lengko ohea nakio' -ra ana'guru-na to hampulu' rodua morumpu mopatani', pai' na'uli' -raka:

¹⁷Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, võttis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile teel:

¹⁸"Epe-koi! Hilou-tamo tohe'i-e mpotoa' Yerusalem. Hi ria mpai', Aku' Ana' Manusia' ratonu hi imam pangkeni pai' guru agama, pai' rabotuhi bona rapatehi-a.

¹⁸'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma

¹⁹Oti toe mpai', ratonu-a hi tauna to bela-ra to Yahudi, rapopo'ore', raweba', pai' rapatehi-a hi kaju parika'. Aga hi eo katolu-na tuwu' nculii' moto-a."

¹⁹ja annavad ta paganate kätte teotada ja piitsutada ja risti lüüa; ning kolmandal päeval äratatakse ta üles.'

²⁰Nto'u toe, rata tobine-na Zebedeus hante ana' -na rodua hi Yesus. Motingkua' -i hi nyanyoa-na apa' ria to naperapi'.

²⁰Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde, kummardas ja palus temalt midagi.

²¹Napekune' Yesus: "Napa to nuperapi' -e?" Na'uli' totina toei: "Pomperapia' -kule, bona ane jadi' Magau' -poko mpai', ana' -ku to rodua tohe'ira mohura pai' moparenta hangkaa-ngkania dohe-nu, hadua hi mali ka'ana-nu, hadua hi mali ki'ii-nu."

²¹Jeesus küsis: 'Mida sa tahad?' Naine ütles talle: 'Ütle, et need mu kaks poega istuksid su Kuningriigis üks su paremal ja teine su pahemal käel!'

²²Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Uma ni'incai napa to niperapi' tetu. Ha nipakule' mpai' mpokolo kaparia to kana kukolo-e?" Ratompoi' ana'guru to rodua toera: "Kipakule' moto!"

²²Aga Jeesus kostis: 'Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida minul tuleb juua?' Nad vastasid talle: 'Võime küll!'

²³Na'uli' Yesus: "Makono mpu'u, bate nikolo mpai' kaparia hewa to kukolo. Aga hema to mohura hi mali ka'ana-ku pai' hi mali ki'ii-ku, bela Aku' to mpakatantu. Tuama-ku-hana to mpakatantu hema to mporata bagia tetu."

²³Tema ütles neile: 'Küllap te joote minu karikast, kuid istuda mu paremal või pahemal käel - ei ole minul seda anda, vaid see antakse neile, kellele mu Isa selle on valmistanud.'

²⁴Kara'epe-na ana'guru-na to hampulu' pomperapia' doo-ra to rodua toera, kamoroe-rami mpokaroe-ra.

²⁴Ja kui need kümme sellest kuulsid, läks nende meel pahaseks kahe venna peale.

²⁵Toe pai' Yesus mpokio' -ra omea pai' na'uli' -raka: "Ni'inca moto kasoa-ra topoparenta to uma mpo'incai Alata'ala mpoparentai ntodea-na. Tauna to bohe pangka' -ra mpewuku ntodea-na mpotuku' hawa' -na.

²⁵Aga Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: 'Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal.

²⁶Aga koi', neo' hewa toe kehi-ni. Hema-koi to doko' bohe pangka' -na, kana jadi' pahawaa'.

²⁶Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,

²⁷Pai' hema to doko' bohe hanga' -na kana jadi' batua-ni.

²⁷ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane,

²⁸Kana nituku' po'ingku-ku, Aku' Ana' Manusia'. Patuju-ku tumai hi dunia', uma bona jadi' topohawa'. Pai' -a tumai-le, bona jadi' pahawaa', duu' -na mpewai' woto-ku rapatehi mpotolo' sala' tauna to wori'."

²⁸nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!'

²⁹Kamalai-ra Yesus pai' ana'guru-na ngkai ngata Yerikho, mo'iko-ra-damo tauna mpotuku' -i.

²⁹Ja Jeerikost välja minnes läks Jeesusega kaasa suur rahvahulk.

³⁰Hi wiwi' ohea, ria rodua tauna to wero mohura. Kape'epe-ra towero toera Kayesus-na to liu, mekio' -ramo, ra'uli': "Pue', muli Magau' Daud! Poka'ahi' -ka-kaiwo!"

³⁰Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres. Kui nad kuulsid, et Jeesus möödub, kisendasid nad: 'Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!'

³¹Tauna to wori' hi ree mpokaroe-ra, ra'uli': "Ngkalino-koi!" Uma-rawo rapangalai', rahuduwukui lau-mi mejeu': "Pue', muli Magau' Daud, poka'ahi' -ka-kaiwo!"

³¹Rahvahulk aga sõitles neid, et nad vaikiksid. Kuid nemad kisendasid veel rohkem: 'Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!'

³²Mento'o-imi Yesus, pai' -i mpokio' -ra tumai, na'uli' -raka: "Napa to nipokono kubabehi-kokoi?"

³²Ja Jeesus seisatas, kutsus neid ja ütles: 'Mida te tahate, et ma teile teeksin?'

³³Ratompoi' -i: "Pue', doko' -ka-kaiwo pehilo!"

³³Nemad ütlesid talle: 'Issand, et meie silmad avaneksid!'

³⁴Metumu' -mi ahi' -na Yesus, toe pai' naganga mata-ra. Ncaliu pehilo-ramo, pai' -ra mpotuku' Yesus.

³⁴Jeesusel hakkas neist hale ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nägid nad jälle ning läksid temaga kaasa.