¹Mohu' -ramo hi Yerusalem, rata-ra hi ngata Betfage hi Bulu' Zaitun. Hi ree, Yesus mpohubui rodua ana'guru-na hilou meri'ulu,

¹Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit

²na'uli' -raka: "Hilou-koi hi ngata to tanyanyohi toe mai. Rata-koi mpai' hi ria, nihilo hama'a keledai to tehoo' pai' ana' -na mohu' dohe-na. Bongka koloro-na pai' keni-ra tumai.

²ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle!

³Ane ria to mpokamaro-koi, uli' -raka: `Apa' Pue' mparaluu-ra. Napoponculi' moto-kokoi mpai'.'"

³Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: 'Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi.'

⁴Tohe'e majadi' bona madupa' napa to na'uli' nabi owi, hewa toi:

⁴Aga see on sündinud, et läheks täide, mida prohveti kaudu on räägitud:

⁵"Uli' -raka pue' ngata Sion: Hilo, etu-imi tumai Magau' -ni! Dingki' nono-na, mpohawi' -i hama'a keledai, mpohawi' -i hama'a ana' keledai to mongura."

⁵'Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss.''

⁶Jadi', hilou mpu'u-ramo ana'guru-na to rodua toera, rababehi hewa to nahubui-raka.

⁶Jüngrid läksid ja tegid just nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud:

⁷Rakeni keledai to ntali ana' toera, ralampii hante baju-ra. Oti ralampii, mehawi' -imi Yesus.

⁷tõid emaeesli ja sälu ning panid rõivad nende peale ja tema istus sinna.

⁸Hilou-ramo mpotoa' Yerusalem. Hi kaliua-na Yesus toe, wori' lia tauna mpokodo pohea-ra hi mata ohea, pai' hantongo' mpoho'a rau kaju pai' rakodo hi mata ohea bona mpobila' -i.

⁸Tohutu rahvahulk aga laotas oma rõivad tee peale, teised raiusid oksi puudelt ja laotasid tee peale.

⁹Wori' tauna mpotuku' -i, ria-ra to meri'ulu, ria wo'o-ra to hi boko'. Ntora mogora-ra mpo'uli': Une' -imi muli Magau' Daud!" Pue' Ala mpogane' Magau' to tumai mpokeni hanga' -na!" Une' -imi Pue' Ala to hi rala suruga!"

⁹Rahvahulgad aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!'

¹⁰Pesua' -na Yesus hi ngata Yerusalem, konce-mi pue' ngata, ra'uli': "Hema-idie?"

¹⁰Ja kui ta Jeruusalemma tuli, oli kogu linn ärevil: 'Kes selline on?'

¹¹Ratompoi' tauna to dohe-na: "Yesus-le, nabi ngkai Nazaret tana' Galilea."

¹¹Rahvahulgad ütlesid: 'Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist.'

¹²Oti toe, mesua' -imi Yesus hi berewe Tomi Alata'ala, pai' -i mpopalai hawe'ea tauna to mobabalu' hi ree. Nabilingko-raka meja' -meja' posulaa' -ra doi, pai' nabilingko wo'o pohuraa topobabalu' danci mangkebodo.

¹²Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.

¹³Na'uli' -raka: "Hi rala Buku Tomoroli' Alata'ala mpo'uli' hewa toi: `Tomi-ku mpai' rakahangai' tomi posampayaa.' Hiaa' koi' -koina, niponcawa tomi toperampaki-di!"

¹³Ja ta ütles neile: 'Kirjutatud on:Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!'

¹⁴Hi Tomi Alata'ala, tauna towero pai' topungku rata hi Yesus, pai' napaka'uri' -ra.

¹⁴Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks.

¹⁵Aga imam-imam pangkeni pai' guru-guru agama, moroe-ra mpohilo tanda mekoncehi to nababehi Yesus. Gigi nono-ra mpo'epe ana' to mogora hi rala Tomi Alata'ala to mpo'uli': "Une' -imi muli Magau' Daud!"

¹⁵Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale!', siis nende meel läks pahaseks

¹⁶Toe pai' ra'uli' mpo'uli' -ki Yesus: "Nu'epe wa napa to ra'uli' -e!" Na'uli' Yesus: "Ku'epe moto. Ko'ia-tano nibasa hi rala Buku Tomoroli' -e to mpo'uli': `Nutudui' -ramo ana' -ana' pai' ana'lei mpohowa' lolita pe'une' hi Iko.'"

¹⁶ja nad ütlesid talle: 'Kas sa kuuled, mida nad ütlevad?' Jeesus ütles neile: 'Kuulen küll! Kas te pole kunagi lugenud: Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust?'

¹⁷Ngkai ree, malai-imi Yesus mpalahii-ra hilou hi mali ngata, turu hi Betania.

¹⁷Ja ta jättis nad sinnapaika ning läks välja Betaaniasse ja ööbis seal.

¹⁸Kampeneo-na mepulo ngkii, hi pomako' -ra Yesus pai' ana'guru-na nculii' hilou hi Yerusalem, mo'oro' -imi Yesus.

¹⁸Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga,

¹⁹Mpohilo-i hi wiwi' ohea hangkaju kaju ara. Hilou-i hi tawu-na mpali' wua' -na, aga uma ria nau' hantakua, muntu' rau-na-wadi. Toe pai' Yesus mpototowi kaju toei, na'uli': "Ngkai eo toe lau, uma-poko mowua' -wua' kaju toi-ko!" Kamolaju-nami kaju ara toei.

¹⁹ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: 'Ei tule sinust enam iialgi vilja!' Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.

²⁰Wae karahilo-na ana'guru-na to jadi' toe, rapokakonce, ra'uli': "Beiwa pai' kaliliu molaju kaju ara toei-e mai?"

²⁰Kui jüngrid seda nägid, ütlesid nad imestades: 'Kuidas see viigipuu nii otsekohe ära kuivas?'

²¹Na'uli' Yesus: "Mpu'u ku'uli' -kokoi, ane nipangala' pai' uma-koi morara', ma'ala wo'o-ko-koiwo mpobabehi hewa to kubabehi hi kaju toe we'i. Pai' uma muntu' tohe'e, ma'ala-koi mpololitai bulu' tohe'i: `Te'ongko' -moko, pengkanawu' -ko hi rala tahi'!' bate majadi' tetu.

²¹Aga Jeesus vastas neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks üksnes seda, mis juhtus viigipuule, vaid kui te sellele mäele ütleksite: 'Kerki ja kukuta end merre!', siis see sünniks.

²²Napa-napa to niperapi' hi rala posampaya-ni, ane nipangala', bate nitarima."

²²Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.'

²³Mesua' wo'o-imi Yesus hi rala Tomi Alata'ala pai' metudui'. Bula-na metudui', rata-ramo imam pangkeni hante totu'a to Yahudi mpekune' -i, ra'uli': "Uli' -kakai, ngkaiapa huraa-nu mpobabehi hawe'ea tetu hi Tomi Alata'ala! Hema to mpowai' -ko kuasa hewa tetu?"

²³Ja kui Jeesus oli pühakotta tulnud ja õpetas, astusid ülempreestrid ja rahvavanemad tema juurde ja ütlesid: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Ja kes on sulle andnud selle meelevalla?'

²⁴Na'uli' Yesus: "Aku', ria wo'o-kuwo pompekunea' -ku hi koi'. Ane nitompoi' -ka, bo ku'uli' -kokoi kangkaiapa-na kuasa-ku mpobabehi hawe'ea toe lau.

²⁴Aga Jeesus vastas neile: 'Ka mina küsin teilt ühte asja. Kui te mulle seda ütlete, siis ütlen minagi teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.

²⁵Uli' -ka pe': ngkaiapa kuasa-na Yohanes Topeniu' mponiu' tauna? Ngkai Alata'ala-di, ba ngkai manusia' -di?" Momepololitai-ramo pangkeni to Yahudi toera, ra'uli': "Beiwa-tale' mpotompoi' -ie? Ane ta'uli' ngkai Alata'ala kuasa-na, na'uli' -taka mpai': `Ane wae, napa pai' uma-i nipangala'?'

²⁵Kust oli Johannese ristimine: kas taevast või inimestest?' Nemad arutlesid aga endamisi: 'Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb meile: 'Miks te siis ei uskunud teda?'

²⁶Hiaa' ane ta'uli' ngkai manusia' -wadi kuasa-na, mpoka'eka' -ta ntodea, apa' ntodea toera mpo'uli' Yohanes toe hadua nabi."

²⁶Kui me aga ütleksime, et inimestest, siis tuleks meil karta rahvahulki, sest kõikide meelest oli Johannes prohvet.'

²⁷Jadi', ratompoi' -i: "Uma ki'incai." Toe pai' na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Ane wae, uma wo'o-kuwo ku'uli' -kokoi kangkaiapa kuasa-ku mpobabehi toe lau."

²⁷Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Siis lausus ka tema neile: 'Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.

²⁸Napokaliliu Yesus lolita-na hi pangkeni agama Yahudi toera, na'uli': "Beiwa pomporata-ni tohe'i: Ria hadua tuama, rodua-ki ana' -na, paka' tomane. Hilou-i hi to tuaka, na'uli' -ki: `Uto', eo toe lau, hilou-ko mobago hi bonea.'

²⁸Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus esimese juurde, öeldes: 'Poeg, mine täna tööle viinamäele!'

²⁹"Natompoi': `Oja' -a Mama!' Aga ka'omea-na mobali' nono-na, hilou moto-i mobago hi bonea.

²⁹Kuid too kostis: 'Ei taha!', ent hiljem ta kahetses ja läks.

³⁰"Ngkai ree, hilou wo'o-i hi ana' -na to tu'ai, na'uli' -ki: `Uto', hilou-ko mobago hi bonea.' "Natompoi' ana' toei: `Io', hilou moto-a Mama.' Ntaa' uma-idi hilou-e!"

³⁰Siis astus isa teise juurde, öeldes sedasama, ent too vastas: 'Küll ma lähen, isand!', kuid ei läinud.

³¹Ngkai ree, mepekune' -i Yesus hi pangkeni agama Yahudi, na'uli': "Jadi', ngkai ana' to rodua toera, hema to mpotuku' hawa' tuama-ra?" Ra'uli' pangkeni to Yahudi toera: "To lomo' -na." Na'uli' Yesus: "Mpu'u ku'uli' -kokoi: tauna topojeko', hewa topesingara' paja' pai' tobine to uma tumotoa gau' -ra, hira' lau-mi to natarima Alata'ala jadi' ntodea-na hi rala Kamagaua' -na, bela koi'.

³¹Kumb neist tegi isa tahtmist?' Nad ütlesid: 'Esimene.' Jeesus ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!

³²Apa' Yohanes Topeniu' mpotudui' -koi ohea to monoa', aga uma-koi dota mpopangala' -i. Hiaa' topesingara' paja' pai' tobine to uma tumotoa gau' -ra, rapangala' -i-rana. Pai' nau' nihilo-mi toe, uma oa' nibalii' gau' -ni pai' uma oa' nipangala' -i."

³²Sest kui Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, siis te ei uskunud teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi ei kahetsenud hiljemgi, et teda uskuda.

³³Na'uli' wo'o-mi Yesus mpo'uli' -raka pangkeni agama Yahudi: "Epe wo'o-koi lolita rapa' tohe'i. Ria hadua pue' bonea mpohu'ai bonea-na hante anggur. Nawala ntololikia-na, nababehi pompeaa' anggur, pai' natunya' wo'o pongko pompodooa. Oti toe, napewai' bonea-na rapobago hi ba hangkuja dua tauna, pai' hilou-imi hi ngata to molaa.

³³Kuulge teist tähendamissõna! Oli inimene, majaisand, kes istutas viinamäe ja piiras selle aiaga ning õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ja reisis võõrsile.

³⁴Rata-mi tempo pohopua' wua' anggur, napahawa' -ra ba hangkuja dua batua-na hilou mperapi' bagia-na.

³⁴Kui saagiaeg lähenes, läkitas ta oma sulaseid rentnike juurde oma vilja vastu võtma.

³⁵Aga topobago bonea toera mpohoko' batua to napahawa': ria-ra to rapao', ria to rapana' watu, ria wo'o to rapatehi.

³⁵Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni, mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne aga viskasid kividega surnuks.

³⁶Pue' bonea toei mpahawa' tena batua-na to ntani' -na, meliu kawori' -ra ngkai to lomo' -na. Aga rapohewa toe wo'o-ra-wadi.

³⁶Taas ta läkitas teisi sulaseid, rohkem kui esimesi, ja nad tegid nendega nõndasamuti.

³⁷Ka'omea-na, na'uli': `Agina ana' -ku moto-mi kupahawa' hilou, bate rapengkorui-i mpai'.'

³⁷Aga lõpuks ta läkitas nende juurde oma poja, mõeldes: 'Ehk nad häbenevad mu poega!'

³⁸"Ntaa' we'i, karahilo-na topobago bonea toera ana' pue' bonea tohe'ei, mohawa' -ramo ra'uli': `Etu-imi tumai ana' -na, hi'a mpai' to jadi' pue' bonea toi-e. Kita tapatehi-i, bona bonea toi kita' -mi mpai' pue' -na.'

³⁸Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: 'Tema ongi see pärija! Läki, tapame ta ära ja tema pärandi saame meie!'

³⁹Karahoko' -nami ana' toei, radii' hilou hi mali bonea pai' rapatehi."

³⁹Ja nad võtsid ta kinni ja viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.

⁴⁰Ngkai ree, Yesus mpo'uli' -raka pangkeni agama Yahudi: "Jadi', ane rata nculii' -ipi pue' bonea-e, napopai-ra topobago bonea-na toera-e?"

⁴⁰Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?'

⁴¹Ratompoi' -i: "Tantu napatehi-ra tauna to dada'a toera, pai' bonea-na nawai' -raka tau ntani' -na to dota mpowai' -i bagia-na hi tempo-na."

⁴¹Nad ütlesid talle: 'Ta hukkab need kurjad kurjal kombel ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes annavad talle vilja õigel ajal.'

⁴²Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Tantu nibasa-mi lolita Buku Tomoroli' to mpolowa pesapuaka-ni hi Aku', hewa toi moni-na: `Watu to ratadi topowangu tomi, watu toe lau-mi to jadi' poko parawatu. Tohe'e majadi' ntuku' konoa Pue' Alata'ala, uma mowo kalompe' -na hi poncilo-ta.'"

⁴²Jeesus vastas neile: 'Kas te pole kunagi lugenud Kirjast: 'Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks. See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis.'

⁴³Na'uli' wo'o-mi Yesus: "Jadi', apa' oja' -koi mpotarima-a jadi' Magau' -ni, wae-pi, bagia-ni hi rala Kamagaua' -na Alata'ala, ra'ala' ngkai koi' pai' rawai' -raka tauna to mpobabehi po'ingku to natao hi ntodea Alata'ala. ((

⁴³Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse sellele rahvale, kes ta vilja kannab.

⁴⁴Hewa kura to monawu' hi watu mopengka, pai' hewa kura to napitihi watu moreja', hewa toe wo'o mpai' tauna to mposapuaka-a.))"

⁴⁴[Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks.]'

⁴⁵Kara'epe-na imam pangkeni pai' to Parisi lolita-lolita rapa' Yesus toe, ra'inca kahira' -na to natoa'.

⁴⁵Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, taipasid nad, et ta räägib seda nende kohta.

⁴⁶Toe pai' rapali' -mi ohea-ra mpohoko' -i. Aga uma-ra daho', apa' mpoka'eka' -ra ntodea, apa' ntodea mpo'uli' Yesus hadua nabi.

⁴⁶Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulki, sest need pidasid Jeesust prohvetiks.