¹Mololita tena-i Yesus hi pangkeni agama Yahudi toera, mpo'uli' -raka hanyala-pi lolita rapa'. Na'uli':

¹Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:

²"Alata'ala hewa magau' to hi rala jarita toi: Hadua magau' mpobabehi karamea hi poncamokoa ana' -na.

²'Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.

³Mohawa' -i hi pahawaa' -na hilou mpokio' tauna to rahinta' hewa toi: `Hilou-tamo ngkoni' hi posusaa' poncamokoa!' Aga hawe'ea to rakio' toera, uma-ra dota hilou.

³Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.

⁴Toe pai' nahubui tena pahawaa' -na to ntani' -na, na'uli' -raka: `Uli' -raka to rahinta': pongkoni' taha' -mi, japi hante porewua to morudu' ntani' -na rasumale' -mi, rodo-mi omea. Kita-mi hilou hi posusaa' poncamokoa!'

⁴Taas ta läkitas teisi sulaseid: 'Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!'

⁵Aga hawe'ea to rakio' toera uma mposaile' pekio' toe. Hore-hore hilou hi pobagoa-ra moto-ra. Ria-ra to hilou hi bonea-ra, ria-ra to hilou hi bago-ra ntani' -na.

⁵Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale,

⁶To ntani' -na wo'o-ra mpohoko' pahawaa' magau' toe, rapao' pai' rapatehi.

⁶mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.

⁷Kana'epe-na magau' napa to jadi' tohe'e, moroe lia-imi. Nahubui tantara-na hilou mpatehi topepatehi toera, pai' mposuwe ngata-ra.

⁷Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.

⁸"Oti toe, nakio' wo'o-ramo pahawaa' -na, na'uli' -raka: `Susa' poncamokoa rodo-mi, aga tauna to kukio', uma-ra natao mpokaralai.

⁸Siis ta ütles oma sulastele: 'Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt.

⁹Wae-pi, hilou-mokoi hi ohea kama, hema-hema to nirua', bawai-ramo tumai mpokaralai susa' poncamokoa.'

⁹Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!'

¹⁰Kahilou-rami-rawo pahawaa' toera hi ohea mporumpu hawe'ea tauna to liu, uma mpenara' ba to lompe' gau' -ra ba to dada'a. Ka'omea-na ihia' mpu'u-mi tomi posusaa' hante torata.

¹⁰Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.

¹¹"Mesua' -imi magau' toei mpokamata torata. Nahilo-hawo hi olo' torata, ria hadua to uma moheai pohea posusa'.

¹¹Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.

¹²Na'uli' magau': `Bale, napa-kona pai' tumai-ko hi posusaa' uma-ko moheai pohea posusa' -e?' Uma-i-hawo winihi.

¹²Ja ta ütles talle: 'Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?' Aga see ei saanud sõnagi suust.

¹³Ngkai ree, mohawa' -imi magau' mpo'uli' -raka pahawaa' -na: `Hilu' witi' -na, hoo' pale-na, petadi-i hi mali-na rala kabengia-na! Hi ria-i mpai' geo' pai' ntodohaka.'"

¹³Siis kuningas ütles teenijatele: 'Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!' Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

¹⁴Napohudu Yesus lolita rapa' -na hewa toi: "Wori' tauna to nakio' Alata'ala, aga hangkedi' -ra-wadi to napelihi jadi' ntodea-na."

¹⁴Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.'

¹⁵Ngkai ree, malai-ramo to Parisi ngkai Tomi Alata'ala. Mohawa' -ra mpali' akala beiwa-ra ma'ala mpo'opa kahala' lolita-na Yesus mpotompoi' pompekunea' -ra.

¹⁵Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda.

¹⁶Rarata-mi akala-ra: mpahawa' -ra ba hangkuja dua topetuku' -ra hante ba hangkuja dua tauna to tono' hi Magau' Herodes hilou hi Yesus. Ra'uli' mpo'uli' -ki: "Guru, ki'inca Guru tau manoa'. Monoa' lia tudui' -nu mpo'uli' napa konoa Alata'ala hi manusia'. Uma nupengkorui ba hema-hema, apa' uma-ko mpelence tauna.

¹⁶Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: 'Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule.

¹⁷Toe pai' kiperapi' bona nu'uli' -kakai, beiwa pomporata-nu Guru: ntuku' atura agama-ta, ba ma'ala moto-ta mpobayari paja' hi Kaisar, ba uma-di?"

¹⁷Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?'

¹⁸Na'inca Yesus patuju nono-ra to dada'a toe, toe pai' na'uli' -raka: "Hilo mpu'u-koie' topebagiu! Napa pai' doko' ni'opa kahala' lolita-ku!

¹⁸Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: 'Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad?

¹⁹Popehuwu-ka pe' doi to biasa nibayari-ki paja' -e." Ratonu-miki hampepa' doi pera'.

¹⁹Näidake mulle maksuraha!' Nemad tõidki ta kätte teenari.

²⁰Na'uli' Yesus: "Lence hema pai' hanga' hema to hi doi toi?"

²⁰Ja ta küsis neilt: 'Kelle pilt ja kiri sellel on?'

²¹Ratompoi': "Lence pai' hanga' Kaisar." Na'uli' Yesus: "Ane wae-di, wai' -ki Kaisar napa to kasipato' -na rawai' -ki Kaisar, pai' wai' -ki Alata'ala napa to kasipato' -na rawai' -ki Alata'ala."

²¹Nad ütlesid temale: 'Keisri.' Siis ta ütles neile: 'Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!'

²²Kara'epe-na petompoi' Yesus tohe'e, rapokakonce. Kamalai-rami mpalahii Yesus.

²²Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika.

²³Hi eo toe wo'o, ba hangkuja dua to Saduki rata hi Yesus. To Saduki toera, pangkeni agama Yahudi to mposapuaka tauna to mate tuwu' nculii' hi eo mpeno.

²³Tolsamal päeval astusid Jeesuse juurde saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:

²⁴Rata to Saduki toera mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, nabi Musa metudui' hewa toi: Ane hadua tomane mate, hiaa' uma-ki ria ana' -na, pudupuhe-na kana mpotobine balu-na, bona ria-ki-hawo muli-na tomate toei.

²⁴'Õpetaja, Mooses ütles: Kui keegi sureb, ilma et tal oleks lapsi, siis ta vend peab abielluma oma surnud venna naisega ja soetama sugu vennale.

²⁵Jadi', ria pitu to ntali ompi' paka' tomane. To ulumua' motobinei, mate-i uma ria ana' -na. Balu-na napotobine tu'ai-na.

²⁵Meie pool oli seitse venda. Esimene võttis naise, kuid suri. Ja et tal ei olnud järglast, siis jättis ta naise oma vennale.

²⁶Ko'ia wo'o rapoka'alai mo'anai', mate wo'o-imi-hawo to tu'ai toei. Wae oa' -mi majadi' hi katolu-na duu' -na hi kapitu-na.

²⁶Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani.

²⁷Ka'omea-na, mate wo'o-imi-hawo tobine toei.

²⁷Pärast kõiki suri see naine.

²⁸Jadi' hi eo mpeno-na, ane tuwu' nculii' mpu'u-di hawe'ea tomate-e, hema-ramo mpai' pue' tobine toei? Apa' hawe'ea-ra mpotobine-imi."

²⁸Ülestõusmisel nüüd: kelle naine nendest seitsmest peab ta olema? Ta on ju olnud nende kõikide oma.'

²⁹Na'uli' Yesus: "Sala' rahi pekiri-ni tetu, apa' uma nipaha ihi' Buku Tomoroli', uma wo'o ni'incai baraka' -na Alata'ala.

²⁹Jeesus aga vastas neile: 'Te eksite, kuna ei tunne pühi kirju ega Jumala väge.

³⁰Apa' ane tuwu' nculii' -ramo tauna to mate, katuwu' -ra hewa katuwu' mala'eka hi rala suruga, uma-rapa motobinei ba motomanei.

³⁰Ülestõusmisel ju ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas.

³¹Ha ko'ia ria nibasa lolita Buku Tomoroli' to mpakanoto katuwu' -ra nculii' tomate-e? Ria Lolita Alata'ala owi to mpo'uli' -kokoi hewa toi:

³¹Aga surnute ülestõusmisest - kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud:

³²`Aku' toi-mi Alata'ala to napue' Abraham, Alata'ala to napue' Ishak, Alata'ala to napue' Yakub.' Batua-na, nau' mahae-ramo mate Abraham, Ishak pai' Yakub, bate tuwu' moto-ra. Apa' bela tauna to mate to mepue' hi Alata'ala, tauna to tuwu' -hana to mpopue' -i."

³²Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.'

³³Kara'epe-na ntodea tudui' -na Yesus toe, rapokakonce.

³³Seda kuuldes rahvas hämmastus tema õpetusest.

³⁴To Saduki uma-pi tepehono', apa' nadagi-ramo Yesus. Kara'epe-na to Parisi toe, moromu wo'o-ramo-rawo mpopali' akala-ra mpo'akalai Yesus.

³⁴Aga kui variserid said kuulda, et Jeesus oli sulgenud saduseride suu, kogunesid nad sinna.

³⁵Hadua ngkai laintongo' -ra, hadua guru agama, mperao mpo'opa petompoi' Yesus hante pompekunea' -na, na'uli':

³⁵Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates:

³⁶"Guru, ngkai hawe'ea parenta hi rala Atura Pue', parenta to'uma to meliu kabohe-na?"

³⁶'Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?'

³⁷Na'uli' Yesus: `Kana tapoka'ahi' Pue' -ta Pue' Alata'ala hante nono-ta mpu'u, tatonu hawe'ea katuwu' -ta hi Hi'a, pai' tapoka'ahi' -i hudu inca-ta.'

³⁷Jeesus vastas talle: 'Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!

³⁸Toe-mi parenta to meliu kabohe-na, pai' to lomo' -na mpu'u.

³⁸See ongi suurim ja esimene käsk.

³⁹Pai' parenta karonyala-na to hibalia hante to lomo' -na toe: `Kana tapoka'ahi' doo-ta hewa pompoka'ahi' -ta woto-ta moto.'

³⁹Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!

⁴⁰Hawe'ea Atura Pue' pai' tudui' nabi-nabi mentoe hi parenta to ronyala toe."

⁴⁰Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.'

⁴¹Bula-ra to Parisi ria-pidi morumpu hi retu, Yesus mpekune' -ra:

⁴¹Aga kui variserid olid koos, küsis Jeesus neilt:

⁴²"Beiwa pomporata-ni, hema-i Magau' Topetolo' to najanci Alata'ala-e? Muli hema-i?" Ratompoi': "Muli Magau' Daud."

⁴²'Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?' Nad ütlesid talle: 'Taaveti.'

⁴³Na'uli' Yesus: "Ane wae-di, napa pai' Daud mpokahangai' -i Pue' -na? Hante petete' Inoha' Tomoroli', Daud mpotompo'wiwi Magau' Topetolo' hewa toi:

⁴³Tema lausus neile: 'Kuidas siis Taavet vaimus hüüab teda Issandaks:

⁴⁴Pue' Ala mpo'uli' -ki Pue' -ku: `Mohura-moko hi mali ngka'ana-ku, duu' -na kupopengkoru hawe'ea bali' -nu hi Iko.'

⁴⁴Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla!?

⁴⁵Jadi', ane muli Daud mpu'u-idi Magau' Topetolo' -e, napa pai' Daud mpokahangai' -i Pue' -na?"

⁴⁵Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?'

⁴⁶Uma ria haduaa to mpotompoi' -i. Ntepu'u ngkai eo toe, uma-pi hema to daho' mpekune' ba napa-napa hi Yesus.

⁴⁶Ja ükski ei suutnud talle vastata sõnagi ja keegi ei julgenud sellest päevast peale teda enam küsitleda.