¹Ngkai ree, Yesus mpololitai ntodea pai' topetuku' -na, na'uli':

¹Siis Jeesus kõneles rahvale ja oma jüngritele:

²"Guru-guru agama pai' to Parisi mohura hi pohuraa Musa, apa' hira' to mpotudui' -koi Atura Musa.

²'Moosese asemele on istunud kirjatundjad ja variserid.

³Toe pai' kana nituku' omea napa to ratudui' -kokoi. Aga neo' nipenau' po'ingku-ra, apa' hira' toe uma mpotuku' napa to ratudui' -kokoi.

³Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise ei tee!

⁴Hira' toe mpopokoloi ntodea hante parenta pai' ada to motomo, hiaa' hira' moto, uma-ra mpotulungi ntodea mpotuku' parenta pai' ada toe.

⁴Nad seovad kokku ränki ja vaevukantavaid koormaid ja panevad need inimeste õlgadele, ise aga ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada.

⁵"Wori' moto-hawo po'ingku-ra to lompe', aga patuju-ra mpobabehi po'ingku toe, bona rahilo doo-wadi. Mpopake' -ra tali posampaya to mopepa' -pepa', pai' rapokaloe wua' baju-ra, bona petuku' -ra hi Atura Musa ma'ala rahilo doo.

⁵Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks.

⁶Goe' -ra ane rapopohura-ra hi pohuraa to lompe' hi posusaa'. Goe' -ra rapopohura hi pohuraa karabilaa' hi tomi posampayaa.

⁶Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides

⁷Goe' -ra ane ria tauna hi wiwi' karajaa motingkua' mpotabe-ra pai' mpokahangai' -ra `Guru.'

⁷ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks.

⁸"Aga koi', neo' -koi mpopebila' pai' doko' rakahangai' `Guru,' apa' hadua-wadi Guru-ni, pai' koi' omea ntali ompi' -wadi.

⁸Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest ainult üks on teie Õpetaja, teie kõik olete aga vennad!

⁹Pai' neo' wo'o nipomolangko rahi ba hema-hema hi dunia' toi pai' mpokahangai' -ra `Tuama,' apa' Tuama-ni hadua-wadi, Hi'a-mi Tuama-ni to hi rala suruga.

⁹Ja ärge hüüdke kedagi maa peal oma isaks, sest ainult üks on teie Isa, see taevane!

¹⁰Pai' neo' wo'o-koi doko' rakahangai' `Pangkeni,' apa' Pangkeni-ni hadua-wadi, Hi'a-mi Magau' Topetolo'.

¹⁰Ärge laske end ka kellelgi hüüda juhatajaks, sest ainult üks on teie Juhataja - Kristus!

¹¹Hema-koi to doko' bohe tuwu' -na, kana jadi' pahawaa' hi doo-na.

¹¹Aga suurim teie seast olgu teie teenija!

¹²Tauna to mpakalangko nono-ra, Pue' Ala bate mpodingkihi-ra, pai' tauna to mpakadingki' nono-ra, Pue' Ala mpomolangko-ra.

¹²Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.

¹³"Pai' koi' guru agama pai' to Parisi! Bate mporata silaka-koi mpai'! Lompe' hi mali-na-wadi-koi! Tauna to doko' jadi' ntodea Alata'ala, nitagi-ra. Koi' moto uma dota jadi' ntodea-na Alata'ala, pai' tau ntani' -na to doko' jadi' ntodea-na, nihalawai' lau-rada. ((

¹³Aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te lukustate taevariigi inimeste eest! Ise te ei lähe sinna sisse ega lase sisse ka neid, kes tahaksid minna.

¹⁴"Silaka-koi, guru agama pai' to Parisi! Lompe' hi mali-na-wadi-koi! Nibagiu tobine tobalu pai' nihagoi tomi-ra. Pai' mosampaya-koi nipomoloe-loe, bona tewunii' gau' -ni to dada'a tetu. Motomo lia mpai' huku' -ni.))

¹⁴[Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te neelate alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitate palvetused pikaks! Seepärast te saate seda rängema kohtuotsuse.]

¹⁵"Silaka-koi, guru agama pai' to Parisi! Lompe' hi mali-na-wadi-koi! Mako' molaa-koi medipo tahi' modao' hi role-na, bona ngalai' ria nte hadua tauna to jadi' topetuku' -ni. Pai' ane ria-pi topetuku' -ni, nitudui' -ra mpotuku' pebagiu-ni, alaa-na meliu kadada'a gau' -ra ngkai koi', pai' meliu kamasipato' -ra rahuku' hi naraka ngkai koi'.

¹⁵Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te rändate läbi mered ja mandrid, et pöörata kas või üks oma usku, ja kui see sünnib, siis te teete temast põrgulise, kahevõrra niisuguse, kui te ise olete.

¹⁶"Bate silaka-koi mpai'! Koi' hewa to wero to doko' mpotete' doo! Metudui' -koi hewa toi: Ane ria tauna to mpobabehi pojanci pai' mosumpa-i mpokahangai' Tomi Alata'ala, ni'uli' uma-i tehoo' hante sumpa-na toe. Hiaa' ane mpokahangai' -i bulawa to hi rala Tomi Alata'ala, tehoo' -i hante sumpa-na toe.

¹⁶Häda teile, te sõgedad teejuhid, kes te ütlete: 'Kes iganes vannub templi juures, selle vanne ei loe midagi, kes aga iganes vannub templi kulla juures, see on kohustatud vannet täitma.'

¹⁷Wojo mpu'u-koi, hewa to wero-koi! Ha ni'uli' -koina bulawa to meliu ngkai Tomi Alata'ala! Hiaa' bo Tomi Alata'ala toe-di to mpomoroli' bulawa to hi rala-na.

¹⁷Te rumalad ja sõgedad! Kumb on suurem, kas kuld või tempel, mis kulla pühitseb?

¹⁸Metudui' wo'o-koi hewa toi: Ane tauna mosumpa mpokahangai' meja' pontunua pepue' to hi rala Tomi Alata'ala, uma-i tehoo' hante sumpa-na toe. Aga ane mpokahangai' -i pepue' to ratunu hi lolo meja' toe, ni'uli' bate tehoo' -i hante sumpa-na.

¹⁸Te ütlete: 'Kes iganes vannub altari juures, selle vanne ei loe midagi, aga kes iganes vannub altaril oleva ohvrianni juures, see on kohustatud vannet täitma.'

¹⁹Hewa to wero mpu'u-koi! Ha ni'uli' -koina, pepue' to meliu ngkai meja' pontunua pepue'? Uma-e', apa' meja' toe-di to mpomoroli' pepue' to hi lolo-nae.

¹⁹Teie sõgedad, kumb siis on suurem, kas ohvriand või altar, mis ohvrianni pühitseb?

²⁰Ane tauna mosumpa mpokahangai' meja' pontunua pepue', batua-na mpokahangai' -i meja' toe pai' hawe'ea to ratunu hi lolo-na.

²⁰Niisiis, kes vannub altari juures, see vannub selle ja kõige juures, mis on altaril,

²¹Pai' ane tauna mosumpa mpokahangai' Tomi Alata'ala, batua-na mpokahangai' -i Tomi Alata'ala pai' Alata'ala to mo'oha' hi tomi toe.

²¹ja kes vannub templi juures, see vannub selle ja tema juures, kes templis elab,

²²Pai' ane tauna mosumpa mpokahangai' suruga, batua-na mpokahangai' -i pohuraa Alata'ala, pai' mpokahangai' wo'o-i Alata'ala to mohura hi pohuraa toe.

²²ja kes vannub taeva juures, see vannub Jumala trooni ja troonil istuja juures.

²³"Silaka-koi, guru agama pai' to Parisi! Lompe' hi mali-na-wadi-koi! Ntahawe' hinu'a to kedi', hewa tarangkada', ngkoromonyi' pai' wunga bonea, nipopepue' hampobagiahampulu' hi Alata'ala. Hiaa' parenta hi rala Atura Pue' to bohe mpu'u, hewa po'ingku to monoa', ma'ahi' hi doo, pai' mpo'ihii' janci, uma nisaile'. Kakoo-kono-na, ke parenta to bohe toe-hanale to kana nituku' -e, pai' neo' wo'o nilipo' mpotuku' parenta to kedi'.

²³Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ning jätate kõrvale kaalukama osa Seadusest - õigluse ja halastuse ja ustavuse! Üht tuleb teha, kuid teist ei tohi jätta kõrvale!

²⁴Koi' hewa towero to mpotete' doo. Koi' hewa tauna to mpolali koromu' nete' ngkai ue ininu-ni, hiaa' hama'a unta, to bohe lia, ni'ome' lau.

²⁴Te sõgedad teejuhid, te kurnate välja küll sääsed, aga kaamelid neelate alla.

²⁵"Silaka-koi, guru agama pai' to Parisi! Lompe' hi mali-na-wadi-koi! Koi' hewa tauna to mpobohoi' sangkiri' pai' piri hi mali-na-wadi, hiaa' hi rala-na babo' moto. Ada agama to kahiloa hi mali-na-wadi nituku' lia. Hiaa' hi rala nono-ni jampa pai' mpokahina anu doo-koi.

²⁵Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te puhastate karika ja liua väljastpoolt, aga seest on need täis riisumist ja aplust!

²⁶Hewa towero mpu'u-koi, koi' to Parisi! Bohoi' ulu rala-na sangkiri', bona lompe' wo'o to hi mali-na.

²⁶Sa sõge variser! Puhasta enne karikas seestpoolt, et see ka väljast saaks puhtaks!

²⁷"Silaka-koi, guru agama pai' to Parisi! Lompe' hi mali-na-wadi-koi! Hewa daeo' to rasapuru' bula-koi: hi mali-na lompe' -damo hiloa-na, hiaa' bo hi rala-na paka' wuku kiu pai' wori' nyala to merungkui.

²⁷Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te sarnanete lubjatud haudadega, mis väljastpoolt paistavad küll nägusad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõiksugust roisku!

²⁸Wae wo'o koi': ane hi pogau' to hi mali-na to rahilo doo, monoa' -koi. Hiaa' hi rala nono-ni topebagiu-koi pai' dada'a kehi-ni.

²⁸Nõnda paistate ka teie inimestele õigetena, aga seestpoolt olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut.

²⁹"Silaka-koi, guru agama pai' to Parisi! Lompe' hi mali-na-wadi-koi! Nipenasa-damo mpakalompe' daeo' -ra nabi-nabi pai' tauna to monoa' owi.

²⁹Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te ehitate prohvetite hauamärke ja ehite õigete hauakambreid

³⁰Molangko nono-ni, ni'uli': `Ane ke rapa' -na tuwu' -makai hingkala'ia hante totu'a-kai owi, ke uma-ka-kaina mpodohei-ra mpatehi nabi-nabi.'

³⁰ja ütlete: 'Kui meie oleksime elanud oma esiisade päevil, siis meie küll ei oleks olnud nende kaasosalised prohvetite vere valamisel.'

³¹Jadi', nipangaku' moto kakoi' -na muli-ra to mpatehi nabi-nabi, pai' kehi ntu'a-ni tetu bate ni'uhi.

³¹Nõnda te tunnistate ise eneste kohta, et teie olete prohvetite tapjate pojad.

³²Wae-pi, pokaliliu lau-mi mpobabehi jeko' hewa to rababehi ntu'a-ni tetu!

³²Täitke siis teiegi oma vanemate mõõt!

³³"He topebagiu, he koi' to bengku' gau' -ni! Ha ni'uli' -koina tewi'iha-koi mpai' ngkai huku' -ni hi rala naraka-e?

³³Te maod, te rästikute sugu, kuidas te võiksite põgeneda ära põrgu kohtust?

³⁵Ntu'a-ni owi mpopatehi wori' tauna to monoa' ingku-ra, ntepu'u ngkai kampopatehi-ra Habel, tauna to monoa' ingku-na owi, rata-rata hi kampopatehi-ni Zakharia ana' Berekia, to nipatehi hi berewe Tomi Alata'ala hi olo' tomi to moroli' pai' meja' pontunua pepue'. Jadi', hi koi' to tuwu' tempo toi, kupahawa' wo'o mpai' nabi, tauna to pante pai' guru to mpotudui' -koi lolita-ku. Hantongo' -ra mpai' nipatehi, hantongo' -ra niparika', ria wo'o-ra to niweba' hi rala tomi posampayaa-ni, ria wo'o-ra to nidapa' hilou hi ngata-ngata petiboa' -ra. Ka'omea-na mpai', koi' to tuwu' tempo toi-mi to mpokolo hawe'ea kasalaa' totu'a-ni to mpatehi tauna to monoa' owi.

³⁴Seepärast, vaata, mina läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid ning osa te tapate ja lööte risti ning osa te piitsutate oma sünagoogides ja jälitate neid linnast linna,

³⁶Wae mpu'u-di! Koi' to tuwu' tempo toi bate rahuku' sabana hawe'ea kasalaa' -ra totu'a-ni toe.

³⁵et teie peale tuleks kõik õige veri, mis on valatud maa peal õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel.

³⁷"Ee to Yerusalem! to Yerusalem! Nipatehi-ra-koina nabi-nabi, pai' nipana' watu-ra-koina tauna to nasuro Alata'ala hi koi'. Wori' ngkani-mi kupehuka' ngkupui-koi, hewa hama'a manu' tina mpo'urui ana' -na hi une' pani' -na, aga uma-koi dota.

³⁶Tõesti, ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale!

³⁸Bona ni'inca: tomi pepuea' -ni toi napalahii-kokoi mpai' Alata'ala.

³⁷Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud!

³⁹Mpu'u ku'uli' -kokoi, uma-apa nihiloi, duu' -na rata tempo-na ni'uli': `Une' -imi to rata mpokeni hanga' Pue' Ala!'"

³⁸Vaata, teie koda jäetakse maha,

³⁹sest ma ütlen teile, et teie ei näe mind nüüdsest enam, kuni te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!'