¹Malai-imi Yesus ngkai Tomi Alata'ala. Tumai-ramo ana'guru-na mpotudo' -ki kalompe' pompowangu-na tomi toe.

¹Ja Jeesus tuli pühakojast välja ja läks edasi. Ja ta jüngrid astusid tema juurde talle pühakoja hooneid näitama.

²Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Nihilo wa hawe'ea tohe'e-e lau? Bona ni'inca: uma mpai' ria hamehaa' watu to bate pomeduncu-na. Bate ragero omea mpai'."

²Jeesus hakkas rääkima ja ütles neile: 'Eks te näe seda kõike? Tõesti, ma ütlen teile, ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!'

³Oti toe, hilou-imi Yesus mohura hi Bulu' Zaitun. Bula-na mohura, rata-ramo ana'guru-na nto'u uma ria tau ntani' -na, pai' -ra mpekune' -i: "Uli' -kakai ba nto'uma kadupa' -na to nu'uli' toe-e we'i, pai' napa mpai' to jadi' tanda karata-nu pai' kahudua dunia' toi."

³Aga kui Jeesus istus Õlimäel, astusid jüngrid ta juurde ja küsisid omavahel olles: 'Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?'

⁴Natompoi' Yesus: "Pelompehi, neo' -koi ma'ala rabagiu.

⁴Ja Jeesus vastas neile: 'Vaadake, et keegi teid ei eksitaks!

⁵Apa' wori' mpai' to mehupa' to mpo'uli' kahira' -na Magau' Topetolo'. Wori' mpai' tauna to rabagiu.

⁵Sest paljud tulevad minu nime all, öeldes: 'Mina olen Kristus!' ja eksitavad paljusid.

⁶Mpo'epe-koi mpai' kareba panga'ea ngkai kalaa-na, ni'epe wo'o moni panga'ea to mohu'. Aga neo' me'eka', apa' hawe'ea toe kana jadi' ulu, aga kajadia' toe uma mpobatuai karata-nami kahudua dunia'.

⁶Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, siis vaadake, et te ei ehmu, sest see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.

⁷Nto'u toe mpai', wori' ngata mosipanga'ei, magau' hadua mpo'ewa magau' kahadua-na, pai' hiapa-apa ria oro' pai' linu.

⁷Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu ja on näljahädasid ja paiguti on maavärinaid.

⁸Aga hawe'ea toe lau lako' pontepu'ua-na-pidi, hewa pontodohaka hadua tobine to neo' mo'ana'.

⁸See kõik on aga sünnitusvalude algus.

⁹"Nto'u toe mpai', rahoko' -koi pai' ratonu hi tauna to mposesa' pai' mpopatehi-koi. Tauna humalili' dunia' mpokahuku' -koi sabana petuku' -ni hi Aku'.

⁹Siis antakse teid ahistusse ja teid tapetakse ja te saate kõigi rahvaste vihaaluseks minu nime pärast.

¹⁰Wori' tauna ngkala'ura ngkai petuku' -ra hi Aku'. Ria to mpewai' doo-ra hi bali' -ra. Wori' tauna momepokahuku'.

¹⁰Ja siis pahandavad paljud ja reedavad üksteist ja vihkavad üksteist.

¹¹Pai' mehupa' wo'o wori' nabi boa' to mpobagiu wori' tauna.

¹¹Ja palju valeprohveteid tõuseb ja need eksitavad paljusid.

¹²Nto'u toe, kada'aa tauna katedoo-donihia, duu' -na mere' -mi ahi' tauna to wori'.

¹²Ja kui ülekohus võtab võimust, jahtub paljude armastus.

¹³Aga tauna to tida mepangala' hi Aku' duu' hi ka'omea-na, hira' -mi to mporata kalompea' hi eo mpeno.

¹³Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.

¹⁴Pai' Kareba Lompe' to mpo'uli' beiwa Alata'ala jadi' Magau', bate rapalele hi humalili' dunia', bona hawe'ea manusia' ma'ala mpo'epe. Oti toe-di pai' lako' rata kahudua dunia'.

¹⁴Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.

¹⁵"Owi nabi Daniel mpolowa karata-na to rahanga' `Topegerohi to dada'a.' (Hema to mpobasa lolita pelowa toe, penotohi batua-na!) Jadi', ane nihilo to nalowa Daniel toe mokore hi tomi to moroli',

¹⁵Kui te siis näete pühakojas seisvat hävituse koletist, millest prohvet Taaniel on rääkinud - lugeja mõtelgu sellele! -,

¹⁶agina tauna to mo'oha' hi Yudea metibo' hilou hi bulu' -na.

¹⁶siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse.

¹⁷Tauna to mohura hi parawa-na, neo' -pi leba' mesua' hi rala tomi-na mpo'ala' rewa-na.

¹⁷Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma,

¹⁸Tauna to hi bonea, neo' -pi nculii' hi ngata mpo'ala' pohea-na. Kaliliu metibo'!

¹⁸ja kes on põllul, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube!

¹⁹Mpe'ahii' -ra mpai' tobine to nto'u-ra motina'i pai' to mpentii' ana' -ra nto'u toe, apa' mokoro mpai' petibo' -ra.

¹⁹Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil!

²⁰Mekakae-koi hi Alata'ala bona eo petiboa' -ni toe neo' nto'u tempo lengi' ba nto'u eo pepuea'.

²⁰Aga palvetage, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval.

²¹Apa' uma mowo pesesa' to mporumpa' manusia' nto'u toe, ko'ia ria jadi' ngkai lomo' kajadia' dunia' duu' -na rata tempo toi, pai' uma wo'o-pi mpai' ria jadi' hi eo boko' -na.

²¹Sest siis on nii suur ahistus, millist pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule enam iial.

²²Aga naredehi moto mpai' Alata'ala tempo kaparia toe, apa' ane uma naredehi tempo-na, bate uma ria haduaa to tuwu'. Jadi', apa' napoka'ahi' -ra tauna to napelihi, toe pai' naredehi mpai' tempo kaparia toe.

²²Ja kui nende päevade arvu ei kahandataks, siis ei pääseks ükski, aga valitute pärast kahandatakse neid päevi.

²³"Nto'u toe mpai', ane ria to mpo'uli' -kokoi: `Hilo, Magau' Topetolo' ohe'i-imi,' ba `Ohe'e-i mai,' neo' nipangalai'.

²³Kui siis keegi teile ütleb: 'Ennäe, Kristus on siin!' või 'Ennäe, seal!', ärge uskuge,

²⁴Apa' mehupa' mpai' wori' tauna to boa' to mpo'uli' kahira' -na Magau' Topetolo', ba to mpo'uli' kahira' -na nabi. Mpobabehi-ra tanda to mekoncehi lia pai' tanda to mobaraka', bona mpobagiu-ra wori' tauna. Ane ke ma'ala, ntahawe' tauna to napelihi Alata'ala rabagiu wo'o.

²⁴sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid.

²⁵Kiwoi-koi! Ku'uli' ami' -mikokoi kako'ia-na jadi'.

²⁵Vaata, mina olen teile seda ette ütelnud.

²⁶"Jadi', ane ria to mpo'uli' -kokoi: `Hilo, Magau' Topetolo' oe-i ria hi papada to wao'!' neo' -koi hilou. Ane ra'uli': `Hilo, oe-i ria hi rala tomi!' neo' nipangalai'.

²⁶Kui teile siis öeldakse: 'Ennäe, ta on kõrbes!', ärge siis minge välja; 'Ennäe, ta on kambrites!', ärge siis uskuge!

²⁷Apa' ane rata nculii' -apa mpai' Aku' Ana' Manusia', karata-ku kahiloa hobo' hi dunia', hewa pehini kila' to mehupa' hi mata'eo pai' mehini hilou hi kasoloa.

²⁷Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine.

²⁸Ane ria anu mate, incana moto apa' wori' danci morumpu mpokoni'. Wae wo'o mpai' karata-ku nculii' hi dunia', uma-a tumai ngkawuni, incana moto mpai'.

²⁸Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad.

²⁹"Ane timpaliu-damo tempo kaparia toe, hawe'ea anu to mobaraka' hi langi' ralengo. Eo mobali' mobengi, wula uma-pi mehini, betue' roda' ngkai langi'.

²⁹Aga kohe peale nende päevade ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ja tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse.

³⁰Nto'u toe-damo mpai', mehupa' -mi tanda hi langi' to mpobatuai karata-ku Aku' Ana' Manusia'. Pai' hawe'ea manusia' hi dunia' motantangi', apa' rahilo-a hi lolo raoa mana'u tumai hi rala limu', mobaraka' -a pai' uma mowo pehini-ku.

³⁰Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega.

³¹Sangkakala to bohe ratuwui', pai' kuhubui mala'eka-ku hilou mporumpu tauna to kupobagia ngkai humalili' dunia', ngkai wuntu-na hamali rata hi wuntu-na hamali.

³¹Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni.

³²"Petonoi-koi napa to kutudui' -kokoi hante lolita rapa' kaju ara. Ane nihilo rau-na mela' pai' mohulu-i, ni'inca-mi kaneo' -na mara eo.

³²Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal.

³³Wae wo'o ane nihilo-damo hawe'ea kajadia' toe we'i lou, ni'inca-mi neo' madupa' mpu'u-mi to ku'uli' we'i.

³³Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga!

³⁴Mpu'u ku'uli' -kokoi: hawe'ea toe we'i bate madupa' kako'ia-na mate omea tauna to tuwu' tempo toi.

³⁴Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud.

³⁵Langi' pai' dunia' mogero mpai', tapi' lolita-ku bate-bate-na duu' kahae-hae-na.

³⁵Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.

³⁶"Aga ane eo pai' jaa kadupa' -na hawe'ea toe, wuwu Tuama-ku-wadi to mpo'inca. Uma ria to ntani' -na to mpo'inca. Bangku' mala'eka to hi rala suruga-hawoe', uma wo'o-rawo ra'incai. Bangku' Aku' Ana' -nae', uma wo'o-kuwo ku'incai.

³⁶Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei taeva inglid ega Poeg, vaid Isa üksi.

³⁷Hewa to majadi' hi tempo nabi Nuh owi, hewa toe wo'o mpai' to jadi' hi eo karata-ku Aku' Ana' Manusia'.

³⁷Sest nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese Poja tulemine.

³⁸Hi tempo nabi Nuh owi, kako'ia-na rata ue mowo', manusia' lempe' moto, uma ra'incai napa to neo' mporumpa' -ra. Ntora ngkoni' pai' nginu-ra-wadi, rapoponcamoko pai' mepoponcamoko moto-ra, kawae-kawae-na duu' -na nabi Nuh mesua' hi rala sakaya bohe.

³⁸Sest nii nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust - sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva,

³⁹Karata-nami ue mowo' mpoliu' -ra, lako' monoto-rada napa to majadi'. Wae wo'o mpai' kalempe' -ra manusia' nto'u Aku' Ana' Manusia' nculii' tumai hi dunia'.

³⁹ega taibanud midagi, enne kui tuli veeuputus ja võttis kõik nad ära -, nõnda on ka Inimese Poja tulemine.

⁴⁰Nto'u toe mpai', rodua tauna mo'ema' mobago hi bonea, hadua ra'ala', to hadua rapalahii.

⁴⁰Siis on kaks põllul: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha;

⁴¹Rodua tobine to motongke' momanyu, hadua ra'ala', to hadua rapalahii.

⁴¹kaks naist on veskil jahvatamas: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.

⁴²Toe pai' ku'uli' mo'inga' -inga' -koi, apa' uma ni'incai nto'uma Pue' -ni rata.

⁴²Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!

⁴³"Poinono lolita rapa' -ku toi: ane na'inca ami' -mi pue' tomi jaa hangkuja ngkabengia topanako rata, bate mo'inga' -inga' -i-hawo, uma napelele' -ra mesua' hi rala tomi-na.

⁴³Küllap te taipate, et kui peremees teaks, millisel öövalve ajal varas tuleb, siis ta valvaks ega lubaks oma majja sisse murda.

⁴⁴Hewa toe wo'o kana rodo ami' -mokoi mpopea-a, apa' uma ni'incai tempo karata-ku Aku' Ana' Manusia'.

⁴⁴Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!

⁴⁵"Rapa' -na ria hadua batua to monoto nono-na pai' to tida mpobago bago maradika-na. Batua toei na'ongko' maradika-na jadi' topohawa' mpohawai' batua ntani' -na pai' mpowai' -ra pongkoni' -ra butu eo-na.

⁴⁵Kes siis on ustav ja arukas sulane, kelle ta isand on seadnud oma kodakondsete üle neile parajal ajal elatist andma?

⁴⁶Uma mowo kamarasi' -na ane maradika-na rata nculii' ngkai pomakoa' -na pai' mporata-i bula-na mpobago bago-na.

⁴⁶Õnnis on see sulane, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.

⁴⁷Mpu'u ku'uli' -kokoi, maradika-na mpo'ongko' -i pai' mpowai' -i kuasa mpewili' hawe'ea ka'uaa' -na.

⁴⁷Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.

⁴⁸"Aga ane dada'a-di kehi-na batua toei, na'uli' hi rala nono-na: `Uma-ile sohi' tumai maradika-e.'

⁴⁸Aga kui see sulane oleks halb ja ütleks endamisi: 'Mu isand viibib,'

⁴⁹Ngkai ree, natepu'u-mi mpoweba' hingka batua-na, pai' -i ntora ngkoni' pai' nginu hante tauna topalangu-langu.

⁴⁹ning hakkaks peksma oma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega,

⁵⁰Ntaa' we'i, bula-na lempe' moto hewa toe, muu-mule' rata-mi maradika-na hi eo pai' hi jaa to uma na'incai.

⁵⁰siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea,

⁵¹Batua toei raweba' ntarurua', pai' rapetadi hi mali-na, rapohewa topebagiu. Hi ria-i geo' pai' ntodohaka.

⁵¹ning raiub ta pooleks ja annab talle sama koha silmakirjatsejatega; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.