¹"Ane rata nculii' -apa mpai' jadi' Magau', kajadia' hewa lolita rapa' toi: Hampulu' toronaa mopatuju hilou mpotomu topemua', hore-hore ngkeni hulu' -ra.

¹Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu.

²Lima-ra to wojo, lima-ra to monoto nono-ra.

²Viis nendest olid rumalad ja viis arukad,

³Lima toronaa to wojo toera, ngkeni moto-ra hulu' -ra, aga uma-ra ngkeni lana.

³rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,

⁴Lima toronaa to monoto nono-ra mpokeni hulu' -ra hante lana talaa-ra.

⁴arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.

⁵Apa' mahae rahi karata topemua', tetunu' -ramo toronaa toera, ka'omea-na leta' omea-ramo.

⁵Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.

⁶"Mentongo' bengi-mi, lako' ria-di tauna to mekio', ra'uli': `Etu-imi tumai topemua'! Mai-mokoi mpotomu-i.'

⁶Aga keskööl kostis hüüd: 'Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!'

⁷Pemata-rami toronaa to hampulu' toera, hore-hore mporodo hulu' -ra.

⁷Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.

⁸Toronaa to wojo mpo'uli' -raka ema' -ra to monoto nono-ra: `Bale, mai-kaiwo lana-ni hangkedi', neo' mate-mi-kaina hulu' -kai.'

⁸Rumalad ütlesid arukatele: 'Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!'

⁹"Ratompoi' to monoto nono-ra toera: `Uma-kaiwo hono'! Hilou-mokoi ulu me'oli hi topobalu' lana.'

⁹Aga arukad vastasid: 'Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!'

¹⁰Hilou-ramo-rawo toronaa to wojo toera mpo'oli lana. Lingku' -ra hilou, rata mpu'u-imi topemua'. Lima toronaa to monoto toera, apa' rodo ami' -mi-rana hulu' -ra, kaliliu mesua' -ramo dohe topemua' rala tomi posusaa', pai' wobo' ra'unca-mi.

¹⁰Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati.

¹¹"Oti toe rata wo'o-ramo-rawo toronaa to wojo toera. Mekio' -ra ngkai mali-na, ra'uli': `Pue'! Pue'! Bea-kaka-kaiwo wobo'!'

¹¹Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: 'Isand, isand, ava meile!'

¹²"Na'uli' topemua': `Uma-koi ku'incai.'"

¹²Aga tema vastas neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.'

¹³Napohudu Yesus lolita rapa' -na toe hewa toi: "Toe pai' kana mo'inga' -inga' -koi, apa' uma ni'incai nto'uma-a rata.

¹³Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!

¹⁴"Ane rata nculii' -apa mpai' jadi' Magau', kajadi' -na hewa lolita rapa' tohe'i: Hadua maradika mopatuju hilou hi ngata to molaa. Kako'ia-na me'ongko', mpokio' -i pahawaa' -na napontonui doi-na, bona lingku' -na rapopodaga rapali' -ki donihi-na.

¹⁴Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte.

¹⁵Nawai' -ra hore-hore ntuku' pakulea' -ra. Hadua nawai' lima ncobu doi bulawa, to hadua roncobu, pai' to hadua wo'o hancobu. Pai' -i me'ongko' -mi.

¹⁵Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.

¹⁶Pahawaa' to mporata lima ncobu doi bulawa toei, kaliliu napopodaga mpali' donihi-na, narata mpu'u-mi donihi-na lima ncobu wo'o.

¹⁶Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis.

¹⁷Wae wo'o pahawaa' to mporata roncobu, narata wo'o-hawo donihi-na roncobu.

¹⁷Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.

¹⁸Aga pahawaa' to mporata hancobu-wadi, hilou-i mpokae tana' napontawui doi maradika-na.

¹⁸Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.

¹⁹"Mahae ngkai ree, nculii' -imi maradika toei, pai' nakio' -ra pahawaa' -na, napongincai pompewili' -ra doi-na.

¹⁹Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru.

²⁰Pahawaa' to mporata lima ncobu doi bulawa, tumai-i mpotonu hi maradika-na hampulu' ncobu, na'uli': `Maradika, to nutonu-ka wengi lima ncobu. Hilo, oi-mi ana' -na, lima ncobu wo'o.'

²⁰Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: 'Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!'

²¹"Na'uli' maradika-na: `Lompe' -mi! Nupopomako' lompe' pobago to kuwai' -koko. Wae-pi, apa' lawi' monoa' -ko hi to hangkedi', kusarumaka lau-moko hi to wori'. Mai-moko, mo'oha' hante aku', pai' goe' -moko hangkaa-ngkania hante aku'.'

²¹Ta isand lausus talle: 'Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!'

²²"Pahawaa' to mporata roncobu doi bulawa, rata wo'o-imi-hawo, na'uli': `Maradika, roncobu wengi to nuwai' -ka. Hilo, oi-mi ana' -na roncobu wo'o.'

²²Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: 'Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!'

²³"Na'uli' maradika toei: `Lompe' -mi! Nupopomako' lompe' pobago to kuwai' -koko. Wae-pi, apa' lawi' monoa' -ko hi to hangkedi', kusarumaka lau-moko hi to wori'. Mai-moko, mo'oha' hante aku', pai' goe' -moko hangkaa-ngkania hante aku'.'

²³Ta isand lausus talle: 'Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!'

²⁴"Oti toe, rata wo'o-imi-hawo pahawaa' to mporata hancobu, na'uli': `Maradika, ku'inca kaseke-nu. Nupepae to bela-kowo hinu'a-nu, nu'ala' to uma nukarokoi.

²⁴Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: 'Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.

²⁵Me'eka' -a, toe pai' hilou-a mpowuni doi-nu hi rala tana'. Jadi', ohe'i-mi doi-nu nculii'.'

²⁵Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!'

²⁶"Na'uli' -mi maradika toei: `Iko pahawaa' to dada'a pai' to lose! Ane nu'inca kampepae-ku to bela hinu'a-ku, ane nu'inca kampo'ala' -ku to uma kukarokoi,

²⁶Tema isand aga vastas talle: 'Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.

²⁷napa pai' uma nupopesua' lau doi-ku hi bank, bona ane rata-apa, kurua' nculii' hante ana' -na!'

²⁷Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.

²⁸Na'uli' wo'o-mi maradika toei hi pahawaa' kahadua-na: `Ala' doi to hi hi'a, wai' -ki to ria-ki hampulu' ncobu.

²⁸Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!

²⁹Apa' tauna to rasarumaka hante anu to rawai' -ki, rawai' tena-i-pidi bona kawoo-woria' -ki. Aga tauna to uma rasarumaka, anu hangkedi' to ria hi hi'a, ra'alai' lau-imi.

²⁹Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.

³⁰Pai' pahawaa' to uma motuju tetui, petadi-imi hi mali-na hi kabengia-na. Hi ria-i ntora geo' pai' ntodohaka.'

³⁰Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!'

³¹"Aku' Ana' Manusia', ane rata nculii' -apa mpai', mehini mpu'u-mi baraka' -ku, pai' radohei-a hawe'ea mala'eka-ku. Mohura-a mpai' moparenta hewa Magau' hi pohuraa to ncola.

³¹Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile

³²Hawe'ea manusia' morumpu hi nyanyoa-ku pai' kugaa' -ra jadi' rontuda, hewa hadua topo'ewu mpogaa' bima ngkai kebe'.

³²ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.

³³Tauna to mpobabehi konoa Alata'ala kupahantuda hi mali ka'ana-ku, pai' tauna topesapuaka hi mali ki'ii-ku.

³³Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele.

³⁴"Pai' Aku' Magau', ku'uli' -raka to hi mali ka'ana-ku: `Mai-mokoi to nagane' Tuama-ku! Mesua' -mokoi hi rala Kamagaua' -ku, po'ohaa' -ni kuporodo ami' -mikokoi ngkai lomo' kajadi' dunia'.

³⁴Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: 'Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!

³⁵Apa' nto'u-ku mo'oro', niwai' -a pongkoni'. Ngkamara-a, niwai' -a ue ininu. Liu-a hi tomi-ni, nipopehani-a.

³⁵Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu,

³⁶Uma ria pohea-ku, niwai' -a pohea. Peda' -a, nikinomo-a. Hi rala tarungku' -a, nipencuai' -a.'

³⁶ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.'

³⁷"Metompoi' -ra to hi mali ka'ana-ku, ra'uli': `Pue', nto'uma-ko kihilo mo'oro' pai' kiwai' -ko koni', ba ngkamara pai' kiwai' -ko ue?

³⁷Siis vastavad õiged talle: 'Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?

³⁸Nto'uma-ko liu hi tomi-kai, pai' kipopehani-ko? Nto'uma-ko kihilo uma ria pohea-nu, pai' kiwai' -ko pohea?

³⁸Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind?

³⁹Nto'uma-ko kihilo peda' ba hi rala tarungku', pai' tilou-kai mpencuai' -ko?'

³⁹Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?'

⁴⁰"Pai' Aku' Magau', kutompoi' -ra: `Bona ni'inca: napa to nibabehi mpotulungi ompi' -ku tohe'ira lau, nau' hadua ompi' -ku to kedi' lia katuwu' -na, batua-na, hibalia nibabehi hi Aku' -mi.'

⁴⁰Ja kuningas vastab neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.'

⁴¹"Oti toe mpai', ku'uli' -raka to hi mali ki'ii-ku: `Malai-mokoi ngkai rei, koi' to natotowi Tuama-ku! Mesua' -mokoi hi rala apu to jela' ncuu, to raporodo ami' -miki Magau' Anudaa' pai' mala'eka to mpotuku' -i.

⁴¹Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: 'Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!

⁴²Apa' nto'u-ku mo'oro', uma-a niwai' koni'. Ngkamara-a, uma-a niwai' ue ininu.

⁴²Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua,

⁴³Liu-a hi tomi-ni, uma-a nipopehani. Uma ria pohea-ku, uma-a niwai' pohea. Peda' -a, hi rala tarungku' -a, uma-a nipencuai'.'

⁴³ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama.'

⁴⁴"Ra'uli' wo'o-mi-rawo mpai' mpo'uli' -ka: `Pue', nto'uma-ko kihilo mo'oro' ba ngkamara ba hewa tauna toliu, ba uma-ko moheai, ba peda' ba ratarungku', pai' uma-ko kitulungi?'

⁴⁴Siis vastavad ka need: 'Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või vangis ja ei ole sind teeninud?'

⁴⁵"Pai' Aku' Magau', kutompoi' -ra: `Bona ni'inca: apa' uma-koina nitulungi-ra tauna to kedi' tuwu' -ra tohe'i-era lau, batua-na, Aku' -mi to uma nitulungi tetu-e.'"

⁴⁵Siis ta vastab neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.'

⁴⁶Napohudu Yesus lolita-na, na'uli': "Hawe'ea tauna to dada'a toera lau ratadi hi rala naraka pai' rahuku' duu' kahae-hae-na, pai' tauna to monoa' mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na."

⁴⁶Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu.'