¹Kahudu-na Yesus mpololita hawe'ea tohe'e, na'uli' mpo'uli' -raka ana'guru-na:

¹Ja sündis, kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, et ta ütles oma jüngritele:

²"Ni'inca wa karo'eo-na-damo eo bohe Paskah? Pai' Aku' Ana' Manusia' rapewai' hi pale bali' -ku bona raparika'."

²'Te teate, et ülehomme on paasapüha ja Inimese Poeg antakse risti lüüa.'

³Nto'u toe, imam pangkeni pai' totu'a to Yahudi morumpu hi tomi Imam Bohe to rahanga' Kayafas.

³Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase kotta

⁴Mohawa' -ramo, ra'uli': "Beiwa akala-ta mpolede pai' mpohoko' Yesus bona rapatehi-ie?

⁴ja otsustasid Jeesuse kavalusega kinni võtta ja tappa.

⁵Agina neo' ulu tahoko' -i nto'u eo bohe, nee-neo' mpai' bara' ntodea."

⁵Nad ütlesid aga: 'Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.'

⁶Nto'u Yesus hi ngata Betania, hilou-i hi tomi hadua tauna to rahanga' Simon topohaki' poko'.

⁶Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas,

⁷Bula-na hi ree, rata hadua tobine ngkeni hameha' butolo' ihia' lana honga to masuli' lia oli-na. Bula-na Yesus ngkoni', tumai tobine toei mpotua lana honga toe hi woo' -na tanda pebila' -na.

⁷astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise salviga, ning valas salvi lauas istuva Jeesuse pea peale.

⁸Karahilo-na ana'guru-na napa to nababehi tobine toei, moroe-ramo, ra'uli': "Napa-hawo pai' rakerei lana to masuli' oli-na hewa tetu?

⁸Jüngrite meel läks aga pahaseks seda nähes ja nad ütlesid: 'Milleks küll see raiskamine?

⁹Ke agina rapobalu' lau bona oli-na rawai' -raka tokabu."

⁹Selle oleks ju võinud müüa suure raha eest ja raha anda vaestele.'

¹⁰Na'inca Yesus pekiri-ra, toe pai' na'uli' -raka: "Napa pai' nipedahi nono-na tobine toei! To nababehi hi Aku' toe-le, lompe'.

¹⁰Aga Jeesus ütles seda märgates neile: 'Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud mulle kauni teo.

¹¹Apa' tokabu-hana, ria oa' loga-ni mpotulungi-ra apa' ria oa' -ra doo-ni. Aga Aku', uma-a mpai' ria oa' doo-ni.

¹¹Vaeseid on teie juures ju alati, mind aga ei ole teil alati.

¹²Natuai-a hante lana toe, mpakasadia ami' woto-ku hi karatana-ku mpai'.

¹²Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks.

¹³Mpu'u ku'uli' -kokoi: hi humalili' dunia', hiapa-apa Kareba Lompe' rapalele, napa to nababehi tobine toei we'i bate ralolita, uma mpai' ralipo' -lipo'."

¹³Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas kuulutatakse evangeeliumi, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud.'

¹⁴Nto'u toe, hadua ngkai ana'guru-na to hampulu' rodua, to rahanga' Yudas Iskariot, hilou hi imam pangkeni.

¹⁴Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde

¹⁵Na'uli' -raka: "Ane kutonu Yesus hi rala pale-ni, napa to niwai' -ka?" Rabila' -mi doi pera' tolu mpulu', pai' rawai' -ki.

¹⁵ja ütles: 'Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?' Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.

¹⁶Ngkai ree, Yudas mpopali' loga to lompe' mpobalu' Yesus hi bali' -na.

¹⁶Ja sellest alates otsis Juudas parajat hetke, et Jeesust ära anda.

¹⁷Hi eo to lomo' -na hi Posusa' Roti to Uma Raragii, rata-ramo ana'guru-na hi Yesus, ra'uli' -ki: "Hiapa konoa-nu kiporodo pongkoni' Paskah to takoni' -e mpai'?"

¹⁷Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja küsisid: 'Kuhu sa tahad, et me sulle paasa söömise valmistaksime?'

¹⁸Na'uli' -raka: "Hilou-mokoi hi rala ngata hi tomi ni'anu, uli' -ki hewa toi: `Na'uli' Guru: Rata-mi tempo-ku, doko' -a mo'eo bohe Paskah hi tomi-nu hante ana'guru-ku.'"

¹⁸Tema ütles: 'Minge linna selle-ja-selle juurde ja öelge talle: 'Õpetaja ütleb: Minu aeg on lähedal, ma tahan sinu juures pidada paasasöömaaega oma jüngritega!''

¹⁹Ana'guru Yesus toera, hilou mpu'u-ramo hewa to nahubui-raka, pai' -ra mporodo-mi pongkoni' Paskah.

¹⁹Ja jüngrid tegid, nõnda nagu Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasasöömaaja.

²⁰Kamobengi-na, Yesus hante ana'guru-na to hampulu' rodua mohura ngkoni'.

²⁰Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega.

²¹Bula-ra ngkoni' toe, na'uli' -mi Yesus: "Pe'epei-koi: hadua ngkai olo' -ni mpobalu' -a mpai' hi bali' -ku."

²¹Ja kui nad sõid, ütles tema: 'Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära.'

²²Mpo'epe tohe'e, peda' -mi nono-ra ana'guru-na, pai' mepekune' -ramo hadua bo hadua hi Yesus, ra'uli': "Bela-hawo aku' to nutoa' -e Pue'?"

²²Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: 'Ega ometi mina see ole, Issand?'

²³Na'uli' Yesus: "Tauna to mpololo' roti hi banga' uta hangkaa-ngkania hante Aku', hi'a-mi to mpobalu' -a.

²³Tema aga vastas: 'See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära.

²⁴Makono mpu'u, Aku' Ana' Manusia' bate mate hewa to ralowa hi rala Buku Tomoroli' -e. Aga mpe'ahii' tauna to mpobalu' -a tetui. Ke lompe' lau-pi ane uma-i na'ote tina-na."

²⁴Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta ei oleks sündinud.'

²⁵Ngkai ree, na'uli' wo'o-mi-hawo Yudas, to mpobalu' -ie mpai': "Bela-hawo aku' to nutoa' -e Guru?" Na'uli' Yesus: "Hewa to nu'uli' tetu-midi!"

²⁵Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: 'Olen siis mina see, rabi?' Jeesus ütles talle: 'Need on sinu sõnad.'

²⁶Bula-ra ngkoni', na'ala' -mi Yesus roti pai' naposampayai mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala. Oti toe, napihe-pihe pai' natonu-raka ana'guru-na, na'uli': "Ala' -mi, koni' -mi. Toi-mi woto-ku."

²⁶Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: 'Võtke, sööge, see on minu ihu!'

²⁷Oti toe na'ala' wo'o sangkiri' to ihia' anggur, na'uli' tarima kasi hi Alata'ala pai' natonu-raka, na'uli': "Nginu-mokoi omea,

²⁷Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: 'Jooge kõik selle seest,

²⁸apa' toi-mi raa' -ku to rabowo ane mate-a mpai'. Raa' -ku toi mpai' mporohoi pojanci to mpoposidai' Alata'ala hante manusia', bona jeko' tauna to wori' ra'ampungi.

²⁸sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!

²⁹Bona ni'inca: ntepu'u ngkai wae lau, uma-apa nginu anggur duu' -na rata tempo-na Tuama-ku jadi' Magau' hi dunia' bo'u. Nto'u toe mpai' mpo'inu-a anggur to bo'u hangkaa-ngkania hante koi' hi rala Kamagaua' -na."

²⁹Aga ma ütlen teile: Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis.'

³⁰Oti toe morona' -ramo hanyala rona' pe'une'. Kahudu-ra morona', malai-ramo ngkai ngata hilou hi Bulu' Zaitun.

³⁰Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.

³¹Na'uli' -mi Yesus mpo'uli' -raka: "Bengi toe mpai' lau, hawe'ea-ni, molengo pepangala' -ni hi Aku', apa' ria te'uki' Lolita Alata'ala to mpo'uli' hewa toi: `Kupatehi topo'ewu toei, pai' bima inewu-na pagaa' -gaa' -ramo.'

³¹Siis ütles Jeesus neile: 'Teie kõik taganete minust täna öösel, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja karja lambad pillutatakse laiali.

³²Aga ane tuwu' nculii' -apa mpai', meri'ulu-a hilou hi tana' Galilea, bona hirua' hi ria-ta-damo mpai'."

³²Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.'

³³Ngkai ree, na'uli' -mi Petrus: "Nau' hawe'ea tauna molengo pepangala' -ra hi Iko Pue', aku' uma!"

³³Aga Peetrus kostis: 'Kui ka kõik taganevad sinust, ei tagane mina eluilmaski!'

³⁴Na'uli' Yesus: "Mpu'u ku'uli' -koko: kako'ia-na turua' manu' bengi toe mpai' lau, mpolia' tolu ngkani-moko mposapu kanu'inca-ku."

³⁴Jeesus lausus talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'

³⁵Na'uli' Petrus: "Nau' -a mate hangkaa-ngkania dohe-nu, uma mpu'u kusapu kaku'inca-nu!" Wae wo'o-rawo pololita-ra ana'guru-na to ntani' -na.

³⁵Peetrus ütles talle: 'Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!' Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid.

³⁶Oti toe, rata-ramo hi pampa to rahanga' Getsemani. Hi ree-i mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Koi', mohura hi rei-mokoi. Aku', lou hi ree-a mai ulu mosampaya."

³⁶Siis Jeesus tuli koos nendega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles jüngritele: 'Istuge siin, kuni ma lähen ja palvetan seal!'

³⁷Aga Petrus pai' ana' Zebedeus to rodua, nabawai-ra hilou dohe-na. Nto'u toe, susa' pai' mokaratu-mi nono-na.

³⁷Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.

³⁸Na'uli' -raka: "Susa' lia nono-ku, hewa to neo' mate-ama ku'epe. Rehe'i-mokoi ulu, dohei-a mojaga."

³⁸Siis ta ütles neile: 'Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga!'

³⁹Oti toe hilou-imi molaa hangkedi', pai' -i motumpa, mosampaya, na'uli': "Tuama-ku, ane ma'ala, pomolaa-ka-kuwo kaparia to neo' mporumpa' -a toi. Aga bela konoa-ku Aku' to jadi', agina konoa-nu Iko moto."

³⁹Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: 'Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!'

⁴⁰Oti toe, nculii' -imi hi ana'guru-na to tolu toera, narata-ra bula-ra leta' moto. Na'uli' mpo'uli' -ki Petrus: "Hilo! Hajaa-wadi uma nidadahi mojaga dohe-ku?

⁴⁰Ja Jeesus tuli jüngrite juurde ja leidis nad magamast ning ütles Peetrusele: 'Niisiis te ei jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata?

⁴¹Mojaga pai' mosampaya-mokoi bona neo' -koi mporata pesori. Hi rala nono-ni dota moto-koi mpobabehi to makono, aga uma nidadahi apa' manusia' bate lente."

⁴¹Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.'

⁴²Ngkai ree, hilou wo'o-imi mosampaya, na'uli': "Tuama-ku, ane kaparia toi uma ma'ala rawi'iha-ka, bate konoa-numi to majadi'."

⁴²Ta läks teist korda ära ja palvetas: 'Minu Isa, kui see ei saa mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!'

⁴³Oti toe, nculii' wo'o-imi mporata ana'guru-na, leta' wo'o-ra-wadi apa' mopoke' mata-ra.

⁴³Ja kui ta tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamast, sest nende silmad olid rasked unest.

⁴⁴Hangkani wo'o-ipi Yesus mpalahii-ra hilou mosampaya katolu ngkani-na. Posampaya-na toe hibalia hante posampaya-na to we'i.

⁴⁴Ja ta jättis nad sinna ning läks jälle ära ja palvetas kolmandat korda, lausudes uuesti needsamad sõnad.

⁴⁵Ka'oti-na mosampaya toe, nculii' wo'o-imi hi ana'guru-na to tolu toera, pai' na'uli' -raka: "Turu pai' leta' oa' -pada-koi? Hilo-dile, rata-mi tempo-na Aku' Ana' Manusia' rapobalu' pai' ratonu hi tauna to dada'a.

⁴⁵Siis Jeesus tuli jüngrite juurde ja ütles neile: 'Teie aina magate ja puhkate! Vaata, tund on lähedal ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!

⁴⁶Memata-mokoi! Hilo, etu-imi tumai tauna to mpobalu' -a. Kita-mi lou."

⁴⁶Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!'

⁴⁷Bula-na Yesus mololita-pidi, rata-imi Yudas, hadua ngkai ana'guru-na to hampulu' rodua. Pai' dohe-na wori' wo'o tau ntani' -na to ngkeni piho' pai' sumampu. Hira' toe rapahawa' imam pangkeni pai' totu'a to Yahudi.

⁴⁷Ja kui Jeesus alles rääkis, ennäe, tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga oli kaasas suur rahvahulk mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt.

⁴⁸Yudas mpo'uli' ami' -miraka tanda bona ra'inca kato'uma-nai Yesus, na'uli': "Hema mpai' to ku'eki, Hi'a-mi Yesus. Hoko' -imi!"

⁴⁸Aga tema äraandja oli andnud neile tähise: 'See, kellele ma suud annan, ongi tema. Tema võtke kinni!'

⁴⁹Jadi', karata-ra hi ree, kahilou-nami Yudas mpohirua' -ki Yesus, na'uli': "Wori' tabe, Guru!" pai' na'eki-i ntuku' ada-ra to Yahudi.

⁴⁹Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: 'Tere, rabi!' ning andis talle suud.

⁵⁰Na'uli' Yesus: "Toe-tanoe pai' tumai-koe, bale!" Katumai-rami tauna to wori' mpohoko' Yesus.

⁵⁰Aga Jeesus ütles talle: 'Sõber, milleks sa siin oled?' Siis nad astusid Jeesuse juurde, panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.

⁵¹Ngkai ree, hadua tauna to dohe Yesus mpowute' piho' -na natime-ki batua Imam Bohe, bela mpoholu tilinga-na.

⁵¹Ja ennäe, üks Jeesuse kaaslastest sirutas käe ja tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.

⁵²Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Unco' nculii' piho' -nu! Apa' hema to mpohenta piho' mpopatehi doo, bate rapatehi wo'o-i-hawo mpai' hante piho'.

⁵²Siis ütles Jeesus talle: 'Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!

⁵³Ha uma nu'incai, ane mpopetulungi-a hi Tuama-ku, napesahui mpahawa' tumai hampulu' rontuda tantara mala'eka-na, ba melabi tena!

⁵³Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?

⁵⁴Aga ane ta'ewa-ra to mpohoko' -a toi-e, uma mpai' madupa' lolita to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' owi to mpo'uli' hawe'ea toe lau kana majadi' hi Aku'."

⁵⁴Aga kuidas siis saaksid täide minna kirjad, et see nõnda peab sündima?'

⁵⁵Nto'u toe, na'uli' wo'o-mi Yesus mpo'uli' -raka tauna to wori' toera: "Ha toperampaki-a toi-e, pai' mingki' tumai-koi ntali piho' pai' sumampu mpohoko' -ae! Butu eo-na mohura moto-a hi rala Tomi Alata'ala metudui', napa pai' uma-a nihoko' nto'u toe?

⁵⁵Sel tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud pühakojas õpetamas ja te ei ole mind vangistanud!'

⁵⁶Aga to hewa toi-le kana majadi', bona madupa' -mi napa to ra'uki' nabi-nabi owi hi rala Buku Tomoroli'." Oti toe, metibo' -ramo hawe'ea ana'guru-na mpalahii-i.

⁵⁶Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide. Siis põgenesid kõik jüngrid, jättes tema maha.

⁵⁷Ngkai ree, tauna to mpohoko' Yesus mpokeni-i hilou hi tomi Imam Bohe Kayafas. Hi ria morumpu-ramo guru-guru agama pai' totu'a to Yahudi.

⁵⁷Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.

⁵⁸Petrus metuku' ngkawao-wadi, duu' -na rata hi berewe tomi Imam Bohe. Mesua' -i hi berewe pai' -i mohura dohe topojaga, apa' doko' na'inca ba napa mpai' to majadi' hi Yesus.

⁵⁸Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sisse ja istus maha teenijate juurde, et näha, kuidas asi lõpeb.

⁵⁹Nto'u toe, imam pangkeni pai' hawe'ea topohura agama morumpu hi tomi Kayafas. Mpali' -ra sabi' boa' to mpakilu Yesus, bona ngalai' rahuku' mate-i.

⁵⁹Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata,

⁶⁰Aga nau' wori' sabi' boa' to mpo'uli' napa to nababehi Yesus, uma raruai' to masipato' rahuku' mate-ki. Ka'omea-na, ria rodua sabi' to tumai hi nyanyoa topohura to hibalia lolita-ra,

⁶⁰ent ei leidnud, kuigi palju valetunnistajaid astus ette. Viimaks aga astusid ette kaks,

⁶¹ra'uli': "Tauna toii, ria-i-hana mpo'uli': `Tomi Alata'ala ma'ala kugero, pai' rala-na tolu eo kuwangu nculii'.'"

⁶¹kes ütlesid: 'Tema on lausunud: 'Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.''

⁶²Kamokore-nami Imam Bohe pai' -i mpo'uli' -ki Yesus: "Ha uma nutompoi' -ra to mpakilu-ko toe-e?"

⁶²Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: 'Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?'

⁶³Aga Yesus, uma-i winihi. Na'uli' wo'o-mi Imam Bohe: "Hante hanga' Alata'ala to Tuwu', uli' -kakai to makono! Makono mpu'u ka'Iko-na Magau' Topetolo', Ana' Alata'ala-e?"

⁶³Aga Jeesus vaikis. Ja ülempreester ütles talle: 'Ma vannutan sind elava Jumala ees, et sa meile ütleksid, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?'

⁶⁴Na'uli' Yesus: "Io', hewa to nu'uli' tetu-e. Pai' ku'uli' tena: rata mpai' tempo-na nihilo-a Aku' Ana' Manusia', mohura pai' moparenta hi mali ka'ana Alata'ala to Mobaraka', pai' nihilo wo'o-a mpai' mana'u tumai ngkai suruga hi rala limu'."

⁶⁴Jeesus vastas talle: 'Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.'

⁶⁵Mpo'epe toe we'i, Imam Bohe mpoheu' baju-na ngkai kamoroe-na, pai' na'uli': "Tau toii mpopohibalia woto-na hante Alata'ala! Uma-pi mingki' ria sabi'. Ni'epe moto-mi-koiwo lolita-na mpokedi' Alata'ala.

⁶⁵Siis ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: 'Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Vaata, nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust!

⁶⁶Beiwa-mi-koiwo pompowile-nie?" Ratompoi' topohura: "Kana rahuku' mate-imile!"

⁶⁶Mis teie arvate?' Aga nemad kostsid: 'Tal on surmasüü!'

⁶⁷Ngkai ree, ra'uelikui lio-na pai' -i raweba'. Ria wo'o to mpohopo' -i, pai' ra'uli' -ki:

⁶⁷Siis nad sülitasid Jeesusele näkku ja peksid teda rusikatega, mõned aga lõid teda kepiga

⁶⁸"Ee Magau' Topetolo'! Pe'uli' pe' ba hema to mpohopo' -koe!"

⁶⁸ja ütlesid: 'Ütle meile prohveti viisil, Messias, kes see on, kes sind lõi?'

⁶⁹Nto'u toe, Petrus mohura hi berewe. Nto'u pohura-na toe, tumai hadua tobine to mobago hi tomi Imam Bohe, na'uli' -ki Petrus: "Ba iko wo'o-di doo-na Yesus to Galilea toei-e mai?"

⁶⁹Peetrus istus aga väljas õuel. Ja ta juurde astus üks teenijatüdruk ja ütles: 'Ka sina olid galilealase Jeesusega.'

⁷⁰Aga nasapu Petrus hi nyanyoa-ra omea, na'uli': "Uma-kuna ku'incai napa to nu'uli'!"

⁷⁰Aga tema salgas kõigi ees: 'Ma ei mõista, mida sa räägid!'

⁷¹Ngkai ree hilou wo'o-imi Petrus mokore mohu' hi wobo' wala. Ria wo'o hadua tobine mpohilo-i pai' mpo'uli' -raka tauna to hi ree: "Hi'a toi wo'o-le to dohe Yesus to Nazaret toei-e mai."

⁷¹Kui ta läks aga värava poole, nägi teda teine teenijatüdruk ja ütles neile, kes seal olid: 'Tema oli naatsaretlase Jeesusega.'

⁷²Nasapu wo'o-wadi Petrus hante mosumpa, na'uli': "Uma-kuna ku'incai-i tau tetui!"

⁷²Ja taas salgas ta vandega: 'Ma ei tunne seda inimest!'

⁷³Uma mahae ngkai ree, tauna to mokore hi ree mpomohui' Petrus, ra'uli' -ki: "Iko mpu'u-di hadua doo-nae! Incana ngkai kotu basa-nu Katogalilea-nu."

⁷³Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad Peetrusele ligi astudes: 'Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära.'

⁷⁴Mosumpa tena-i Petrus mpotuna' woto-na, na'uli': "Uma mpu'u-kuwo ku'incai-i!" Nto'u toe turua' -mi manu'.

⁷⁴Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: 'Ma ei tunne seda inimest!' Ja kohe laulis kukk

⁷⁵Nakiwoi-mi Petrus lolita Yesus ngone to mpo'uli' -ki: "Kako'ia-na turua' manu', mpolia' tolu ngkani-moko mposapu kanu'inca-ku." Kamalai-nami Petrus hilou hi mali-na, pai' -i geo' ngkai kapeda' nono-na.

⁷⁵ja Peetrusele tuli meelde, mis Jeesus oli öelnud: 'Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära.' Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma.