¹Mepupulo ngkii, hawe'ea imam pangkeni pai' totu'a to Yahudi mpobotuhi: Yesus kana rapatehi.

¹Aga varahommikul langetasid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad Jeesuse kohta otsuse, et ta tuleb surmata,

²Jadi', rahoo' -imi pai' rakeni hilou rabua' hi Gubernur Pilatus.

²ja viisid ta aheldatult ära ning andsid maavalitseja Pilaatuse kätte.

³Ane Yudas, to mpobalu' Yesus hi bali' -na toei, kana'inca-na karahuku' mate-na mpai' Yesus, soho' -mi nono-na. Kahilou-nami hi imam pangkeni pai' totu'a to Yahudi, napoponculi' -raka doi pera' to tolu mpulu' mpepa',

³Kui siis tema reetja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud surma, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõberaha ülempreestritele ja vanematele tagasi,

⁴pai' na'uli': "Mojeko' -ama! Mpobalu' -a-kuna tauna to uma masala', alaa-na rahuku' mate-i!" Ratompoi' -i: "Napa ki'uli' kai'! Iko moto-kowo pue' sala'!"

⁴öeldes: 'Ma olen teinud pattu, olen süütu vere ära andnud.' Nemad aga vastasid: 'Mis see meie asi on? Vaata ise!'

⁵Ngkai ree, Yudas mpetadi doi tohe'e hi rala Tomi Alata'ala, pai' -i hilou mengkahunca'.

⁵Ja visanud hõberahad templisse maha, Juudas eemaldus, läks ära ja poos enese üles.

⁶Imam pangkeni mpotima' doi toe, pai' ra'uli': "Doi toi, doi posula' raa'. Ntuku' atura agama, doi to hewa tohe'e uma ma'ala rapuna' hi rala peti' pompunaa' doi pepue' hi Tomi Alata'ala."

⁶Aga ülempreestrid ütlesid neid hõberahasid üles korjates: 'Neid ei tohi templivaramusse panna, sest see on vere hind.'

⁷Hibalia-mi pohawa' -ra, doi toe ra'oli-ki tana' to rahanga' Tana' Topobabehi Kura, bona tana' toe rapontanai-raka tauna to bela-ra to Yahudi.

⁷Nad võtsid nõuks osta nende eest potissepa põllu matmispaigaks muulastele.

⁸Toe pai' tana' toe rahanga' Tana' Raa' duu' tempo toi.

⁸Seepärast hüütakse seda põldu Verepõlluks tänini.

⁹Hante babehia-ra toe, madupa' -mi napa to nalowa nabi Yeremia owi, hewa toi moni-na: "Ntuku' ada to Israel, oli hadua batua tolu mpulu' doi pera'. Jadi', ra'ala' -mi tolu mpulu' doi pera' toe,

⁹Siis läks täide, mis prohvet Jeremija kaudu on räägitud: 'Ja nad võtsid kolmkümmend hõberaha, hinna, mille vääriliseks Iisraeli lapsed ta olid hinnanud,

¹⁰pai' ra'oli-ki tana' topobabehi kura. Tohe'e majadi' ntuku' hawa' Pue' Alata'ala hi aku'."

¹⁰ja andsid need potissepa põllu eest, nii nagu Issand mind oli käskinud.'

¹¹Ane Yesus we'i, karakeni-na hi Gubernur Pilatus, mokore-i hi nyanyoa-na. Pilatus mpekune' -i: "Ha Iko mpu'u-mi Magau' to Yahudi-e?" Na'uli' Yesus: "Wae mpu'u, hewa to nu'uli' tetu."

¹¹Jeesus pandi aga seisma maavalitseja ette, ja maavalitseja küsis temalt: 'Sina oled siis juutide kuningas?' Aga Jeesus lausus: 'Need on sinu sõnad.'

¹²Imam pangkeni pai' totu'a to Yahudi mpodulu mpakilu-i. Aga uma-i winihi.

¹²Ent ülempreestrite ja vanemate kaebuste peale tema kohta ei vastanud Jeesus midagi.

¹³Toe pai' Pilatus mpo'uli' -ki Yesus: "Ha uma nu'epei hawe'ea to rapakilu-kokoe?"

¹³Siis ütles Pilaatus talle: 'Kas sa ei kuule, mida kõike nad sinu vastu tunnistavad?'

¹⁴Uma hamelaa nahono' Yesus, alaa-na napokakonce lia Gubernur.

¹⁴Tema ei vastanud talle selle peale ainsatki sõna, nõnda et maavalitseja pani seda väga imeks.

¹⁵Butu eo bohe Paskah, Gubernur biasa mpobahaka hadua tauna to ratarungku', ba hema konoa ntodea.

¹⁵Maavalitsejal oli aga tava vastu pühi lasta vabaks üks vang, keda rahvahulk tahtis.

¹⁶Jadi', mpae toe, ria hadua to ratarungku' to ra'inca lia ntodea. Hanga' -na Yesus Barabas.

¹⁶Tollal oli vangide seas Barabase-nimeline kurikuulus mees.

¹⁷Jadi', hi pohura-na Pilatus mpohurai kara-kara Yesus toe, wori' -mi tauna morumpu. Mepekune' Pilatus mpekune' -ra: "Hema to nipokono kubahaka-kokoi mpae tohe'i? Yesus Barabas, ba Yesus to rahanga' Kristus-di?"

¹⁷Kui nad nüüd koos olid, küsis Pilaatus neilt: 'Kumma te tahate, et ma lasen teile vabaks, kas Barabase või Messiaks nimetatud Jeesuse?'

¹⁸Pilatus mpo'uli' hewa toe, apa' na'inca ka'uma-na-hawo masala' -i Yesus; pangkeni to Yahudi mpotonu Yesus hi hi'a apa' kamohingi' -ra-wadi.

¹⁸Ta ju teadis, et nad olid Jeesuse kadeduse pärast tema kätte andnud.

¹⁹Nto'u pohura-na Pilatus hi pohuraa pobotuhia toe, rata suro ngkai tobine-na to mpo'uli' -ki: "Neo' -konae' nuhuku' -i tauna to uma masala' tetui! Apa' ngkai Hi'a alaa-ku mo'ompo' to mekoroi' bengi ngone-e."

¹⁹Aga kui Pilaatus istus kohtujärjel, saatis ta naine talle sõna: 'Ärgu olgu sul midagi tegemist selle õigega, sest ma olen täna öösel unenäos tema pärast palju kannatanud!'

²⁰Aga imam pangkeni pai' totu'a to Yahudi, kaliliu moto-ra mpo'ukei' ntodea, ra'uli' -raka: "Perapi' -koi hi Gubernur bona Barabas nabahaka, pai' Yesus to nahuku' mate!"

²⁰Ülempreestrid ja vanemad keelitasid aga rahvahulki, et need nõuaksid Barabast, Jeesuse aga laseksid hukata.

²¹Jadi', mepekune' Gubernur Pilatus hi ntodea, na'uli': "Ngkai hira' rodua tohe'i, hema to nipokono kubahaka-kokoi?" Ratompoi': "Barabas!"

²¹Maavalitseja küsis veel kord: 'Kumma neist kahest te tahate, et ma vabaks laseksin?' Nemad vastasid: 'Barabase!'

²²Napekune' tena Pilatus: "Ane wae, kupopai-imi Yesus to rahanga' Kristus?" Metompoi' -ra omea: "Raparika' -i!"

²²Pilaatus küsis neilt: 'Mis ma siis pean tegema Jeesusega, keda nimetatakse Messiaks?' Nad kõik ütlesid: 'Löödagu risti!'

²³Mepekune' tena-i-pidi Pilatus: "Hiaa' napa sala' -na?" Rapesukui lau-mi mejeu': "Parika' -imi!"

²³Aga tema lausus: 'Miks nii, mis halba on ta siis teinud?' Rahvahulk karjus aga veel valjemini: 'Löödagu risti!'

²⁴Ka'omea-na nahilo Pilatus uma-pi ria kalaua-na mpololitai-ra, apa' kameroo-rodoa' lau-ramo. Toe pai' na'ala' ue napowano hi nyanyoa ntodea pai' na'uli': "Mowano-a! Bona nihilo, ka'uma-na-kuwo kugalo kanipatehi-na tau toii! Koi' moto-koiwo to mpotangku."

²⁴Kui siis Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata, vaid lärm läks aina suuremaks, siis ta võttis vett ja pesi rahvahulga ees oma käsi, öeldes: 'Ma olen süüta selle verest! Küll te näete!'

²⁵Metompoi' ntodea, ra'uli': "Io', kai' moto-kaiwo pai' hante muli-kai to mpokolo kamate-na."

²⁵Ja kogu rahvas kostis talle: 'Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!'

²⁶Ngkai ree, nabahaka-miraka Barabas, pai' nahubui tantara-na mpoweba' Yesus. Oti toe natonu-miraka bona raparika'.

²⁶Siis ta laskis neile vabaks Barabase, Jeesust aga laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.

²⁷Oti toe, tantara Gubernur mpokeni Yesus mesua' hi rala tomi Gubernur, pai' -ra mpokio' hawe'ea doo-ra tumai mpotipuhi-i.

²⁷Siis võtsid maavalitseja sõdurid Jeesuse kaasa kohtukotta ja kogusid tema kallale terve väesalga.

²⁸Raroncu-ki pohea-na pai' rapasuai' -i baju to mperelei to hewa baju magau'.

²⁸Ja nad võtsid ta riidest lahti ja panid talle selga punase mantli.

²⁹Rababehi hameha' songko ngkai walaa to morui to hewa songko magau', pai' rasongkoi-ki. Rawai' wo'o-i lua' hameha' hi pale ka'ana-na, hewa lua' to nakamu magau', pai' -ra mowingkotu' hi nyanyoa-na, ra'uli': "Wori' tabe, Magau' to Yahudi!"

²⁹Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja pilliroo ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: 'Tervist, juutide kuningas!'

³⁰Ra'uelikui-i pai' ra'ala' lua' to hi pale-na rapao' -ki woo' -na.

³⁰Ja nad sülitasid ta peale ja võtsid pilliroo ning lõid talle pähe.

³¹Ka'oti-na rapopo'ore' hewa toe, raroncu-mi baju to rabajui-ki we'i pai' ra'uncoi' nculii' -i pohea-na moto-mi. Oti toe rakeni-imi hilou hi mali ngata bona raparika'.

³¹Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad tal mantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse ja viisid ta ära ristilöömiseks.

³²Hi lengko ohea hirua' -ra hante hadua tauna to rahanga' Simon to Kirene. Tantara to Roma mpewuku Simon toe mpopaha'a kaju parika' -na Yesus.

³²Välja minnes leidsid nad Küreene mehe, nimega Siimon, seda nad sundisid kandma Jeesuse risti.

³³Uma mahae rata-ramo hi po'ohaa' to rahanga' Golgota, batua-na Bulu' Banga'woo'.

³³Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks - see tähendab Pealuu paigaks -,

³⁴Hi ree, Yesus rapopo'inui anggur to ragalo hante pokuli' to mopai'. Ka'oti-na napemita, oja' -i mpo'inu.

³⁴andsid nad Jeesusele juua sapiga segatud veini. Kui ta seda oli maitsnud, siis ta ei tahtnud juua.

³⁵Raparika' -imi, pai' pohea-na rabagi-bagi hante ntene' undi hewa pompenoa' -ra.

³⁵Aga kui nad tema olid risti löönud, jagasid nad liisku heites ta rõivad omavahel

³⁶Oti toe, mohura-ramo hilau mojaga.

³⁶ja istusid maha ning valvasid teda seal.

³⁷Hi kaju parika' -na hi lolo woo' -na rapataka' hampepa' papan. Hi papan toe te'uki' napa to rapakilu-ki Yesus, hewa toi moni-na: TOI-MI YESUS MAGAU' TO YAHUDI.

³⁷Ja nad panid ta pea kohale kirja tema süüga: 'See on Jeesus, juutide kuningas.'

³⁸Ria wo'o rodua toperampaki raparika' dohe-na, hadua mali ka'ana-na hadua mali ki'ii-na.

³⁸Siis nad lõid koos Jeesusega risti kaks teeröövlit, ühe ta paremale ja teise vasemale käele.

³⁹Tauna to liu hi ree, ngkololi-ra mpopo'ore' -i,

³⁹Möödujad aga parastasid teda päid vangutades:

⁴⁰ra'uli': "Nu'uli' -kona mpogero-ko Tomi Alata'ala pai' nuwangu nculii' rala-na tolu eo! Ane Ana' Alata'ala mpu'u-ko, tulungi woto-nu moto! Mana'u-moko ngkai kaju parika' tetu!"

⁴⁰'Sina, kes lammutad templi ja kolme päevaga üles ehitad, päästa iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt alla!'

⁴¹Wae wo'o imam pangkeni, guru agama pai' totu'a to Yahudi mpopo'ore' -i, ra'uli':

⁴¹Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjate ja vanematega:

⁴²"Tau ntani' -na natulungi-ramo, woto-na moto-pi uma nakulei' ntulungi. Hiaa' bo Hi'a he'e Magau' to Israel! Agina mana'u-i ngkai kaju parika' -na toe, pai' lako' tapangala' -i.

⁴²'Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa. On ta Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla ja me usume temasse!

⁴³Ncarumaka Alata'ala-i, pai' na'uli' Ana' Alata'ala-i. Mai tahilo Alata'ala mpobahaka-i, ane dota-i."

⁴³Ta on lootnud Jumala peale, eks tema päästku ta, kui ta teda tahab, ta ju ütleb, et ta on Jumala Poeg.'

⁴⁴Ntahawe' toperampaki to raparika' dohe-na, meruge' wo'o-ra-rawo mporuge' -i hewa toe.

⁴⁴Just niisamuti teotasid teda ka koos temaga ristilöödud teeröövlid.

⁴⁵Tebua' -mi eo, muu-mule' mobengi hobo' hi ngata toe rala-na tolu jaa.

⁴⁵Keskpäeval aga tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.

⁴⁶Jaa tolu ncimonou', mekio' -imi Yesus napasimuku mpo'uli': "Alata'ala-ku! Alata'ala-ku! Napa pai' nupalahii-a?" Hi rala basa Yahudi: "Eli! Eli! Lama sabakhtani?"

⁴⁶Kella kolme paiku aga kisendas Jeesus valju häälega: 'Elii, elii, lemaa sabahtani?' - see tähendab: 'Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?'

⁴⁷Ba hangkuja dua to mokore mohu' hi kaju parika' -na mpo'epe pe'au-na toe, ra'uli': "Epe, mpokio' nabi Elia-i!"

⁴⁷Aga mõned sealseisjaist laususid seda kuuldes: 'See hüüab Eelijat appi!'

⁴⁸Ria hadua to mokeno hilou mpo'ala' hampu'u wunga to hewa lomo', nabangkahi hi rala ue anggur to mo'onco, natu'u hi wuntu hompea pai' napopoju'ui-ki Yesus bona na'inu.

⁴⁸Ja kohe jooksis üks nende seast ja võttis äädikaga immutatud käsna, pistis selle roo otsa ja pakkus talle juua.

⁴⁹Ria wo'o to mpo'uli': "Popea ulu, tahilo ba tumai mpu'u-i Elia mpotulungi-i."

⁴⁹Aga teised rääkisid: 'Noh olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda päästma!'

⁵⁰Oti toe me'au tena-i Yesus napesukui, pai' modupe' -mi inoha' -na.

⁵⁰Jeesus aga, kisendades taas valju häälega, heitis hinge.

⁵¹Nto'u toe, kain porini-olo' to tetoe hi rala Tomi Alata'ala muu-mule' mobika' ntongo' ngkai lolo-na rata hi une' -na. Ria wo'o linu, pai' watu bohe paheka' -heka'.

⁵¹Ja ennäe, templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks ja maa värises ja kaljud murdusid

⁵²Wori' daeo' mobea-mi, pai' wori' tauna to monoa' ingku-ra owi rapotuwu' nculii'.

⁵²ja hauakambrid avanesid ja ärkas üles palju magama uinunud pühade ihusid

⁵³Ka'oti-na Yesus tuwu' nculii', mehupa' -ra ngkai daeo' -ra, pai' -ra mesua' -hi ngata Yerusalem, ngata to moroli' toe. Wori' tauna mpohilo-ra.

⁵³ja need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast tema surnuist ülesäratamist pühasse linna ja paljud said seda näha.

⁵⁴Tadulako tantara hante tantara-tantara doo-na to mpojaga Yesus, me'eka' lia-ramo mpo'epe linu pai' mpohilo hawe'ea to jadi' toe. Ra'uli': "Ana' Alata'ala mpu'u-i-tawo'!"

⁵⁴Aga kui väeülem ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid, nägid maavärisemist ja seda, mis sündis, lõid nad väga kartma ja ütlesid: 'Tõesti, see oli Jumala Poeg!'

⁵⁵Hi ree, wori' wo'o tobine to menaa ngkawao. Hira' toe tobine to mpotuku' pai' mpotulungi Yesus, ntepu'u ngkai pobago-na hi tana' Galilea.

⁵⁵Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides,

⁵⁶Hanga' -na to hadua, Maria Magdalena. To hadua wo'o, Maria tina-na Yakobus pai' Yusuf. Pai' hadua wo'o tobine-na Zebedeus.

⁵⁶nende seas Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema.

⁵⁷Neo' limpa-mi eo, tumai hadua tauna to mo'ua' to ngkai ngata Arimatea, hanga' -na Yusuf. Yusuf toei, topetuku' Yesus wo'o-i-hawo.

⁵⁷Aga õhtu jõudes tuli rikas mees Arimaatiast, nimega Joosep, kes oli ka Jeesuse jünger.

⁵⁸Hilou-i hi Pilatus mperapi' woto Yesus. Pilatus mpohubui tantara-na mpowai' -i Yusuf woto-na Yesus.

⁵⁸See läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda.

⁵⁹Na'ala' mpu'u-mi, naputu' hante kain to bula,

⁵⁹Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse

⁶⁰pai' napopoturu hi rala daeo'. Daeo' toe, daeo' to bo'u-pidi, daeo' pomporodoa-na Yusuf moto, to ratowi hi panapa bulu' watu. Oti toe, naluli' hameha' watu to bohe na'unca-ki daeo' toe, pai' -i malai-mi.

⁶⁰ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse, ning veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära.

⁶¹Aga Maria Magdalena pai' Maria to ntani' -na, mohura-ra hi mai hi mali daeo'.

⁶¹Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid ka seal, nad istusid haua vastas.

⁶²Kamepulo-na hi Eo Sabat, imam-imam pangkeni pai' to Parisi hilou hangkaa-ngkania hi Pilatus,

⁶²Järgmisel päeval, see oli pühade valmistuspäevale järgnev hingamispäev, tulid ülempreestrid ja variserid Pilaatuse juurde kokku

⁶³ra'uli': "Tua Gubernur, kikiwoi lolita topebagiu toei ngone lou, bula-na tuwu' -pidi na'uli': `Kaliu-na tolu eo, tuwu' nculii' -a.'

⁶³ja ütlesid: 'Isand, meile tuleb meelde, et see eksitaja ütles, kui ta alles elas: 'Mina ärkan kolme päeva pärast üles.'

⁶⁴Jadi', toe pai' kiperapi' bona Tua mpohubui tantara hilou mpojaga daeo' -na toe ria, radongo lompe' duu' -na rata hi eo katolu-na, bona neo' ria loga ana'guru-na lou mpanako woto-na. Ra'uli' mpai' hi ntodea tuwu' nculii' -i, duu' -na wori' -mi tauna to rabagiu. Helee, meliu lau-mi mpai' kawori' tauna to mpotuku' -i ngkai to mpotuku' -i bula-na tuwu' -pidi."

⁶⁴Käsi nüüd hauda kolmanda päevani valve all pidada, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale, et ta on üles äratatud surnuist, sest nii oleks viimane pettus hullem kui esimene.'

⁶⁵Na'uli' Pilatus: "Ria moto tantara. Keni-ramo hilou mpodongo daeo' -na hudupakulea' -ni."

⁶⁵Pilaatus lausus neile: 'Siin on teile valvesalk. Minge ning pidage valvet, nii nagu oskate!'

⁶⁶Hilou mpu'u-ramo hi daeo'. Rasaa' watu po'unca-na, bona uma ma'ala raderu', pai' rahubui tantara mpodongo daeo' toe, bona neo' ria to mpokabiboi.

⁶⁶Nemad läksid ja võtsid haua valve alla ja koos valvesalgaga pitseerisid kivi.