²Ta'inca moto-mi ompi', ane Alata'ala mpohuku' tauna to mogau' dada'a hewa toe, pobotuhi-na bate makono. Aga uma ria huraa-ta mposalai' doo-ta, apa' ane tasalai' doo-ta, hibalia woto-ta moto-mi to tasalai' -e, bo hewa toe wo'o-wadi-hawo gau' -tae. Jadi', uma mpu'u ria ohea-ta mpe'arai' sala' -ta.

¹Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama!

³Ane tababehi moto gau' to tasalai' -ki doo-ta, neo' ta'uli' ka'uma-na mpai' nahuku' -ta Alata'ala-e.

²Ent me teame, et Jumal mõistab tõtt mööda kohut nende üle, kes niisuguseid asju teevad.

⁴Lompe' nono-na Alata'ala, mosabara-i pai' moloe ahi' -na. Aga neo' ta'uli' hi rala nono-ta: "Uma mingki' kubalii' gau' -ku." Kiwoi-e' ompi': patuju kalompe' nono Alata'ala toe, bona ria loga-ta medea ngkai jeko' -ta-hana.

³Sina aga, oh inimene, kes sa kohut mõistad nende üle, kes niisuguseid asju teevad, ja teed ise sedasama - kas sa arvad, et pääsed Jumala kohtuotsusest?

⁵Jadi', ompi' -ompi', ane motu'a nono-ta, ane uma tabalii' gau' -ta, motomo mpai' huku' -ta hi Eo Kiama. Nto'u Eo Kiama toe mpai', Alata'ala mpobotuhi omea hante kanoaa' -na, pai' nahuku' hawe'ea tauna to dada'a.

⁴Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama?

⁶Nahiwili po'ingku butu dua tauna.

⁵Sa talletad endale viha oma kanguse ja pöördumata südamega Jumala viha ja õiglase kohtumõistmise ilmumise päevaks,

⁷Ria tauna to tida mogau' lompe', apa' doko' mporata-ra pe'une', pebila' pai' katuwua' to uma ria ka'otia-na ngkai Alata'ala. Hi tauna to hewa toe Alata'ala mpowai' katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.

⁶kes tasub igaühele tema tegude järgi:

⁸Aga ria wo'o tauna to mpenonoi woto-ra moto-wadi. Oja' -ra mpotuku' konoa Alata'ala, mpotuku' konoa to dada'a lau-rada. Hira' toe-mi to poko mporata roe pai' pehuku' Alata'ala-e.

⁷igavest elu küll neile, kes püsiva heategemise kaudu taotlevad kirkust ja au ja kadumatust,

⁹Butu dua tauna to mpobabehi to dada'a, bate ntodohaka pai' mporata kasusaa' -ra, ntepu'u ngkai to Yahudi, rata-rata wo'o hi tauna to bela-ra to Yahudi.

⁸ent viha ja raevu neile, kes on isemeelsed ja tõele sõnakuulmatud, aga kuulekad ülekohtule.

¹⁰Aga tauna to mpobabehi to lompe' mporata pe'une', pebila' hante kalompea' tuwu', lomo' -na hi to Yahudi, rata-rata wo'o hi to bela-ra to Yahudi.

⁹Ahistus ja kitsikus tuleb igale inimhingele, kes teeb kurja, juudile esmalt ja siis kreeklasele,

¹¹Apa' Alata'ala uma mpelence tauna.

¹⁰aga kirkus, au ja rahu igaühele, kes teeb head, juudile esmalt ja siis kreeklasele.

¹²Tauna to uma mpo'incai Atura Pue', ane mpobabehi jeko' -ra, bate masala' -ra pai' masipato' ragaa' ngkai Alata'ala. Alata'ala mpohuku' -ra sabana jeko' -ra, aga uma nahuku' -ra sabana petiboki-ra hi Atura Pue'. Wae wo'o tauna to mpo'inca Atura Pue'. Ane mpobabehi jeko' -ra, Alata'ala mpohuku' wo'o-ra-rawo, aga hira' toe nahuku' sabana petiboki-ra hi Atura Pue'.

¹¹Sest Jumala juures pole erapoolikust.

¹³Bela tauna to mpo'epe Atura Pue' to jadi' monoa' hi poncilo-na. Tauna to mpotuku' Atura Pue', hira' -di to monoa' hi poncilo-na.

¹²Kes teevad pattu Seaduseta, need ka hukkuvad Seaduseta, kes teevad pattu Seaduse all, neile mõistetakse kohut Seaduse järgi.

¹⁴Tauna to bela-ra to Yahudi uma mpo'incai Atura Pue' to na'uki' Musa. Tapi' pontu-na nono-ra moto mpotudui' -ra mpobabehi po'ingku to lompe', hewa po'ingku to te'uki' hi rala Atura Pue'. Nau' uma ra'incai Atura Pue' to te'uki', nono-ra moto to jadi' hewa Atura Pue' hi hira'.

¹³Jumala ees ei ole ju õiged Seaduse kuuljad, vaid Seaduse täitjad, kes mõistetakse õigeks.

¹⁵Ngkai po'ingku-ra toe, monoto-mi ta'inca karia-na parenta ngkai Atura Pue' te'uki' hi rala nono-ra. Ngkai pekiri-ra wo'o ta'inca karia-na atura hi rala nono-ra, apa' ra'uli' hi rala nono-ra: "Sala' kehi toe," ba ra'uli' "Lompe' kehi toe."

¹⁴Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele seaduseks,

¹⁶Jadi', bate hewa toe-mi mpai' to jadi' hi Eo Kiama. Nto'u toe mpai', Alata'ala mpowai' kuasa hi Yesus Kristus bona mpohurai pai' mpobotuhi hawe'ea ihi' nono manusia' to tewunii'. Toe-mi ihi' Kareba Lompe' to kukeni-e.

¹⁵näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid.

¹⁷Jadi', kakaliliua-na ompi', beiwa-mi ane kita' to Yahudi-e? Ha ria-ta to molangko nono-ta apa' ta'uli' ria posidaia' -ta hante Alata'ala? Ha ria-ta to mpo'uli' kanatarima-ta mpai' Alata'ala sabana petuku' -ta hi Atura Pue' to naparata Musa?

¹⁶Nii see ilmneb päeval, mil minu evangeeliumi järgi Jumal Jeesuse Kristuse läbi mõistab kohut inimeste saladuste üle.

¹⁸Kita' to Yahudi, ta'inca konoa Pue' pai' ta'inca mpoposisala napa to lompe' pai' napa to dada'a, apa' tarata tudui' ngkai Atura Pue'.

¹⁷Kui aga sina lased end nimetada juudiks ning toetud Seadusele ja kiitled Jumalast

²⁰Ta'uli', kita' to pante mpotete' tauna to uma mpo'incai Alata'ala, kita' to ma'ala mponotohi-ra to hi rala kabengia-na-pidi pai' to ko'ia mpo'incai tudui' to makono. Apa' hi kita' to Yahudi kariaa-na poko pe'inca pai' tudui' to makono to te'uki' hi rala Atura Pue'.

¹⁸ja mõistad tema tahtmist ja Seadusest õppinuna oskad ära tunda olulise

²¹Jadi', kita' mpotudui' tau ntani' -na. Hiaa' napa-di pai' uma tatudui' woto-ta moto-e! Tatudui' doo bona neo' manako. Hiaa' beiwa-mi ane manako moto-tae!

¹⁹ning oled veendunud, et sa oled sõgedate teejuht, nende valgus, kes on pilkases pimeduses,

²²Ta'uli' -ki doo neo' mobualo', beiwa ane mobualo' moto-ta! Ta'uli' uma-ta mepue' hi pinotau. Ane bongko wae-di, napa pai' ria moto-ta to mponongko' rewa ngkai rala tomi pontu'ua pinotau toe-e!

²⁰rumalate kasvataja, väetite laste õpetaja, see, kelle päralt on Seaduse näol mõistmise ja tõe kehastus

²³Bohe rahi nono-ta ompi', apa' ria-tana Atura Pue' to naparata-taka Musa owi. Hiaa' napa-mi kalaua-na ane taruge' lau-imi Alata'ala hi ka'uma-na tatuku' hawa' -na!

²¹- kuidas sa nüüd teisi õpetades iseennast ei õpeta? Sina, kes jutlustad, et varastada ei tohi, aga ise varastad?

²⁴Ria te'uki' hi rala Buku Tomoroli' owi to mpo'uli' hewa toi: "Ngkai kada'a kehi-ni koi' to Yahudi, alaa-na tauna to bela-ra to Yahudi mporuge' hanga' Alata'ala lau-ramo."

²²Kes ütled, et abielu ei tohi rikkuda, aga ise rikud abielu? Kes ebajumalaid jälestad, aga ise riisud nende pühamut?

²⁵Kita' to Yahudi mpo'uli' ria kalaua-na ada petini' -ta ntuku' Atura Pue'. Pai' ria mpu'u kalaua-na karatini' -ta toe, asala tatuku' mpu'u wa Atura Pue'. Aga ane tatiboki Atura Pue', uma ntoto ria kalaua-ta ratini'.

²³Kes kiitled Seaduse üle, aga ise häbistad Jumalat Seadusest üleastumisega?

²⁶Ane tauna to bela-ra to Yahudi, uma-ra ratini' ntuku' Atura Pue'. Aga ane monoa' po'ingku-ra hewa po'ingku to ratuntu' hi rala Atura Pue', bate natarima moto-ra mpai' Alata'ala hibalia hante tauna to tetini' ntuku' Atura Pue'.

²⁴Sest, nagu on kirjutatud, teie pärast teotatakse Jumala nime paganate seas.

²⁷Ane hewa toe, ka'omea-na mpai' po'ingku-ra tauna to bela-ra to Yahudi toe mpopohiloi kamasala' -ta kita' to Yahudi. Apa' kita', ria-taka Atura Pue' to te'uki', pai' ratini' wo'o-ta ntuku' Atura Pue' toe, hiaa' tatiboki lau-mi hawa' Pue'. Hira', uma-ra ratini', aga hira' lau-di to mpotuku' hawa' Pue'.

²⁵Ümberlõikamisest on küll kasu, kui sa Seaduse järgi teed, kui sa aga oled Seadusest üleastuja, siis on su ümberlõikamine saanud eesnahaks.

²⁸To Yahudi to jadi' ntodea Alata'ala mpu'u, bela tauna to jadi' to Yahudi ngkai kaputu-ra, bela wo'o to ratini' wotoloka' -ra-wadi.

²⁶Kui nüüd ümberlõikamatu peab Seaduse nõudeid, eks siis loeta tema eesnahka ümberlõikamiseks?

²⁹To Yahudi to jadi' ntodea Alata'ala mpu'u-le, tauna to jadi' to Yahudi hi rala nono-ra, pai' to ratini' hi rala nono-ra. Batua-na, pobago Inoha' Tomoroli' hi rala nono-ra mpopajadi' -ra ntodea Alata'ala, uma-ra jadi' ntodea Alata'ala hi kampotuku' -ra atura-atura to te'uki'. Tauna to hewa toe-mi to na'une' Alata'ala. Nau' manusia' uma mpo'une' -ra, aga Alata'ala bate mpo'une' -ra.

²⁷Ja eks siis see, kes loomu poolest ümberlõikamatuna täidab Seadust, mõista kohut sinu üle, kes sa kirjatähele ja ümberlõikamisele vaatamata oled Seadusest üleastuja.

²⁸Ei ole ju juut see, kes seda on väliselt, ega ole ümberlõikamine see, mis on väliselt ihu küljes,

²⁹vaid juut on see, kes seda on sisemiselt, ja õige ümberlõikamine on südame ümberlõikamine, mis toimub vaimu, mitte kirjatähe varal. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.