¹To Yahudi pai' to bela to Yahudi hibalia-wadi, masala' omea-ramo hi poncilo Alata'ala. Aga neo' ta'uli' hewa toi, uma melabi kamarasi' -ra to Yahudi ngkai tau ntani' -na, pai' uma ria kalaua-na ada petini' -ra.

¹Mis on siis juudil erilist või mis kasu on ümberlõikamisest?

²Ria moto rasi' -ra, pai' wori' moto kalaua-na! Lomo' -na, apa' Alata'ala mpowai' Lolita-na hi to Yahudi owi.

²Jah, on palju ja mitmel moel. Esmalt juba see, et juutide kätte on usaldatud Jumala sõnumid.

³To Yahudi to hantongo' uma tida mepangala' hi Alata'ala. Aga nau' wae, Alata'ala bate tida mpo'ihii' tipa' -na.

³Mis siis nüüd? Kui mõned pole olnud ustavad, ega siis nende ebaustavus tühista Jumala ustavust?

⁴Nau' hawe'ea manusia' moboa', bate makono lolita Alata'ala. Hewa to na'uli' Magau' Daud owi: O Pue', bate makono mpu'u lolita-nu. Nau' ba hema-hema to mposalai' -ko, bate kana rapangaku' kamonoa' -nu."

⁴Mitte sugugi! Kindel on, et Jumal on tõemeelne, aga iga inimene valelik, nagu on kirjutatud: '...selleks, et sind tunnistataks õigeks su sõnades ja sa võidaksid, kui sinuga käidaks kohut.'

⁵Jadi', ngkai po'ingku manusia' to uma monoa', lonto' -mi kamonoa' -na Alata'ala. Aga neo' ta'uli' hewa toi: "Ane wae-di, ane Alata'ala mpohuku' manusia' to dada'a, uma-i monoa'." Ria mpu'u manusia' to mpo'uli' hewa toe,

⁵Kui aga meie ülekohus toob esile Jumala õigluse, mida me siis peame ütlema? Kas Jumal pole siis ebaõiglane, kui ta meid nuhtleb vihas? Ma räägin inimlikul pinnal.

⁶tapi' pekiri-ra toe bate uma makono. Apa' ane ke uma-i monoa' Alata'ala, ke uma-i ma'ala mpohurai kara-kara hawe'ea manusia' hi Eo Kiama.

⁶Mitte sugugi! Kuidas siis muidu saaks Jumal kohut mõista maailma üle?

⁷Jadi', meka' ba ria to mpo'uli' hewa toi: "Ane bongko ngkai po'ingku-ta to bengku' pai' alaa-na lonto' lau-mi kamonoa' -na Alata'ala pai' -i ra'une' -e, ha napa pai' nahuku' -ta sabana jeko' -tae?"

⁷Kui aga Jumala tõde minu valetamise tõttu saab üha rohkem temale kirkuseks, miks siis minu üle veel kohut mõistetakse, nagu oleksin ma patune?

⁸Ane hewa toe-di, ma'ala lau-mi ta'uli' hewa toi: "Agina tababehi lau po'ingku to dada'a bona mehuwu to lompe'." Ria-midi tauna to mpobalihi-a, ra'uli' ria-a mololita hewa toe. Tauna to hewa toe, masipato' lia-ra nahuku' Alata'ala.

⁸Ja miks siis ei ole nõnda, nagu mõned mind teotades räägivad, et mina ütlevat: 'Tehkem kurja, et sellest tuleks head!' Niisuguste nuhtlus on õige.

⁹Jadi' lolita powoe-na hewa toi: kita' to Yahudi uma meliu kalompe' -ta ngkai tau ntani' -na. Apa' hewa to ku'uli' we'i, hawe'ea manusia' bate masala' apa' topojeko' omea-ta, lompe' to Yahudi lompe' tau ntani' -na.

⁹Kuidas siis nüüd? On siis meil, juutidel, eeliseid? Ei ainsatki! Me oleme juba esitanud süüdistuse, et nii juudid kui kreeklased on kõik patu võimu all,

¹⁰Hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' owi: Uma ria tauna to monoa', nau' haduaa uma ria.

¹⁰nõnda nagu on kirjutatud: 'Ei ole õiget, ei ühtainsatki,

¹¹Uma ria to monoto nono-ra, Uma ria to mpopali' Alata'ala.

¹¹ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat.

¹²Hawe'ea tauna mengkawulaa-mi ngkai Alata'ala, Uma-pi mokalaua tuwu' -ra. Uma hema to lompe' gau' -ra, nau' haduaa uma ria."

¹²Nad kõik on kaldunud kõrvale, üheskoos kõlbmatuks muutunud, ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki.

¹³"Babo' pai' me'eai' lolita-ra, Lolita mpebagiu mehupa' hi wiwi-ra." Lolita-ra mpopedahi nono doo hewa petilo' dalimoo'."

¹³Nende kurk on lahtine haud, nende keeled kavaldavad, nende huulte all on maomürk.

¹⁴"Lolita-ra paka' peruge' pai' petipo' -damo."

¹⁴Nende suu on täis sajatamist ja kibedust,

¹⁵"Ngasa' oa' -ra doko' mpopatehi doo.

¹⁵nende jalad on nobedad valama verd,

¹⁶Hiapa-apa kahiloua-ra, mpokeni-ra kada'aa pai' kaparia-wadi.

¹⁶nende teedel on purustus ja viletsus

¹⁷Oja' -ra mpopali' kahintuwuaa'."

¹⁷ja rahu teed nad ei tunne,

¹⁸"Uma ntoto ra'incai mengkoru hi Alata'ala."

¹⁸ei ole Jumala kartust nende silme ees.'

¹⁹Ngkai lolita Atura Pue' toe, ta'inca ka'uma-na ria manusia' to monoa'. Pai' monoto-mi ta'inca, hawe'ea to te'uki' hi Buku Atura Pue', bate mpobelahi to Yahudi to rapowaii' Atura Pue' toe. Jadi', uma ria tauna to ma'ala mpo'uli': "Aku', monoa' -a-kuna!" Hawe'ea manusia' bate masala' hi poncilo Alata'ala.

¹⁹Aga me teame, et mida Seadus iganes ütleb, seda ütleb ta neile, kes on Seaduse all, et iga suu suletaks ja kogu maailm oleks Jumala ees süüalune;

²⁰Uma ria haduaa to monoa' hi poncilo Alata'ala ngkai kampotuku' -ra Atura Pue'. Apa' ngkai Atura Pue' toe-di, ta'inca lau-mi kamojeko' -ta.

²⁰seepärast et Seaduse tegude tõttu ei mõisteta kedagi õigeks tema ees, sest Seaduse kaudu tuleb patutundmine.

²¹Tapi' tempo toi, Alata'ala mpopehuwu-mitaka beiwa ohea-na manusia' ma'ala jadi' monoa' hi poncilo-na. Hi rala Buku Atura Pue' pai' sura nabi-nabi owi telowa ami' -mi beiwa ohea-na Alata'ala mpomonoa' -ta. Aga uma-ta jadi' monoa' hi poncilo Alata'ala ngkai kampotuku' -ta Atura Pue'.

²¹Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid,

²²Alata'ala mpomonoa' -ta hi poncilo-na ane mepangala' -ta hi Yesus Kristus. Toe nababehi hi hawe'ea tauna to mepangala', uma napelence kato'apa-ra.

²²see Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust,

²³Apa' mojeko' omea-tamo, pai' uma-ta natao mporata bagia hi rala kabohe tuwu' -na Alata'ala.

²³sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest

²⁴Aga nabahaka-tamo ngkai huku' jeko' -ta toe, pai' na'uli' kamonoa' -ta hi poncilo-na sabana petolo' Kristus Yesus. Hawe'ea toe, pewai' mara Alata'ala hi kita' ngkai kabula rala-na.

²⁴ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses,

²⁵Ntuku' hawa' Alata'ala, Yesus rapatehi pai' raa' -na rabowo. Alata'ala mpobabehi hewa toe, bona Yesus rahuku' mpohompo' jeko' manusia', bona na'ampungi jeko' -ta ane mepangala' -ta hi Yesus. Kako'ia-na Yesus mate, Alata'ala uma mpohuku' jeko' manusia'. Napelele' ulu jeko' manusia', apa' ngkai posabara-na. Aga ane uma oa' -i mpohuku' jeko', uma-i monoa'. Jadi', hante kamate-na Yesus, Alata'ala mpopohiloi mpu'u-mi kamonoa' -na.

²⁵kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud

²⁶Hante kamate-na Yesus toe, incana-mi kamonoa' -na Alata'ala mpohuku' jeko', pai' ma'ala moto-i mpo'uli' kamonoa' -ra tauna topojeko' to mepangala' hi Yesus.

²⁶oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse.

²⁷Jadi', uma-pi ria ohea-ta mpomolangko nono-ta. Apa' Alata'ala uma mpotarima-ta ngkai po'ingku-ta to lompe'. Natarima-tale, ngkai pepangala' -ta hi Pue' Yesus.

²⁷Kus on nüüd kiitlemine? See on välistatud. Millise seaduse läbi? Kas tegude seaduse läbi? Ei, vaid usu seaduse läbi.

²⁸Apa' toi-mi poko lolita-ku: kita' jadi' monoa' hi poncilo Alata'ala ngkai pepangala' -ta, bela ngkai po'ingku-ta to lompe' mpotuku' Atura Pue'.

²⁸Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata.

²⁹Apa' uma muntu' to Yahudi to napoka'ahi' Alata'ala. Napoka'ahi' wo'o tauna to bela-ra to Yahudi.

²⁹Kas Jumal on üksnes juutide Jumal? Eks ta ole ka paganate Jumal? Jah, ta on ka paganate Jumal!

³⁰Apa' hadua-na-wadi Alata'ala, pai' Hi'a to mpomonoa' to Yahudi ngkai pepangala' -ra, pai' Hi'a wo'o to mpomonoa' tauna to bela-ra to Yahudi, ngkai pepangala' -ra wo'o-wadi.

³⁰Jumal on üksainus ja tema teeb usu läbi õigeks nii ümberlõigatu kui ümberlõikamatu.

³¹Jadi', Alata'ala mpo'uli' kamonoa' -ta hi poncilo-na ngkai pepangala' -ta-wadi. Aga neo' ta'uli' hewa toi: tatadi-mi Atura Pue'. Neo'! Ngkai pepangala' -ta toe, tapomobohe-mi Atura Pue'.

³¹Kas me siis tühistame Seaduse usu läbi? Ei sugugi! Me vaid kinnitame Seadust.