1Paulus mpokaliliu pomako' -na hilou hi ngata Derbe pai' Listra. Hi ngata toe, ria hadua topepangala' hi Yesus, hanga' -na Timotius. Tina-na, to Yahudi to mepangala' wo'o-mi-hawo hi Yesus. Aga tuama-na to Yunani.
1それから、彼はデルベに行き、次にルステラに行った。そこにテモテという名の弟子がいた。信者のユダヤ婦人を母とし、ギリシヤ人を父としており、
2Timotius toei, tauna to rabila' hawe'ea ompi' hampepangalaa' -na hi ngata Listra pai' Ikonium.
2ルステラとイコニオムの兄弟たちの間で、評判のよい人物であった。
3Konoa Paulus bona Timotius hilou dohe-na hi pomakoa' -na mpokeni Kareba Lompe'. Toe pai' natini' -i ulu ntuku' Atura Musa. Patuju-na mpotini' -i toe, bona to Yahudi mpotarima-i, apa' hawe'ea to Yahudi hi tana' toe mpo'inca Katoyunani-na tuama-na.
3パウロはこのテモテを連れて行きたかったので、その地方にいるユダヤ人の手前、まず彼に割礼を受けさせた。彼の父がギリシヤ人であることは、みんな知っていたからである。
4Ngkai ree, me'ongko' wo'o-ramo Paulus pai' doo-na, pai' hi butu ngata to ratara, raparata oa' hi topetuku' Yesus kabotu' lolita suro Pue' Yesus pai' totu'a hi Yerusalem wengi. Pai' ratudui' -ra bona mpotuku' hawa' -hawa' to rapakatantu-mi toe.
4それから彼らは通る町々で、エルサレムの使徒たちや長老たちの取り決めた事項を守るようにと、人々にそれを渡した。
5Ngkai ree, karoo-rohoa pepangala' -ra topepangala' hi Pue' Yesus hi ngata toe, pai' butu eo-na kawoo-woria' tauna to mepangala'.
5こうして、諸教会はその信仰を強められ、日ごとに数を増していった。
6Inoha' Tomoroli' uma mpiliu-ra Paulus pai' doo-na mpoparata Lolita Pue' Ala hi propinsi Asia. Toe pai' rabalii' -mi patuju-ra, pai' hilou-ramo mpodaoi' tana' Frigia pai' Galatia.
6それから彼らは、アジヤで御言を語ることを聖霊に禁じられたので、フルギヤ・ガラテヤ地方をとおって行った。
7Karata-ra hi sipa' tana' Misia, ke kaliliu-ra hilou hi propinsi Bitinia, aga Inoha' Yesus mpotagi-ra, neo' hilou hi ria.
7そして、ムシヤのあたりにきてから、ビテニヤに進んで行こうとしたところ、イエスの御霊がこれを許さなかった。
8Toe pai' raliu tana' Misia, pai' -ra mana'u hilou hi ngata Troas to hi wiwi' tahi'.
8それで、ムシヤを通過して、トロアスに下って行った。
9Hi bengi poturu-ra hi Troas, mopangila-i Paulus. Rala pangila-na tohe'e, mpohilo-i hadua tomane to ngkai propinsi Makedonia mokore hi mai, mpopetulungi, na'uli': "Mai-mokoi hi Makedonia mpotulungi-ka-kaiwo!"
9ここで夜、パウロは一つの幻を見た。ひとりのマケドニヤ人が立って、「マケドニヤに渡ってきて、わたしたちを助けて下さい」と、彼に懇願するのであった。
10Hi kampohilo-na pangila-na toe, ngkarewa mpu'u-makai hilou hi tana' Makedonia toe, apa' monoto-mi hi kai' kanahubui-kai Pue' Ala mpokeni Kareba Lompe' hi ria.
10パウロがこの幻を見た時、これは彼らに福音を伝えるために、神がわたしたちをお招きになったのだと確信して、わたしたちは、ただちにマケドニヤに渡って行くことにした。
11Me'ongko' -makai ngkai Troas, mpohawi' kapal hilou hi lewuto' Samotrake, pai' kamepulo-na hilou hi ngata Neapolis.
11そこで、わたしたちはトロアスから船出して、サモトラケに直航し、翌日ネアポリスに着いた。
12Ngkai ree, mehompo-makai ngkai kapal, pai' -kai mako' hilou hi ngata Filipi. Filipi toe, ngata hi bagia Makedonia to lomo' -na. Wori' to Roma mo'oha' hi ngata toe. Hi ree-makai ba hangkuja mengi kahae-na.
12そこからピリピへ行った。これはマケドニヤのこの地方第一の町で、植民都市であった。わたしたちは、この町に数日間滞在した。
13Hi Eo Sabat, hilou-kai hi po'ole halu' hi mali ngata, apa' ki'inca karia-na posampayaa-ra to Yahudi hi ria. Jadi', mohura-kai hante ba hangkuja dua tobine pai' kipololitai-ra.
13ある安息日に、わたしたちは町の門を出て、祈り場があると思って、川のほとりに行った。そして、そこにすわり、集まってきた婦人たちに話をした。
14Ria hadua tobine to rahanga' Lidia ngkai ngata Tiatira. Lidia toei, tauna to mepue' hi Alata'ala. Pobago-na, mpobalu' kain to molei jore' to masuli' oli-na. Pue' Ala mponotohi nono-na, alaa-na natarima mpu'u-mi napa to natudui' -ki Paulus.
14ところが、テアテラ市の紫布の商人で、神を敬うルデヤという婦人が聞いていた。主は彼女の心を開いて、パウロの語ることに耳を傾けさせた。
15Oti toe, Lidia hante tauna ihi' tomi-na, raniu' omea-ramo jadi' topetuku' Pue' Yesus. Oti-ramo raniu', nabawai-kai hilou mo'oha' hi tomi-na, na'uli' -kakai: "Ane nihilo makono pepangala' -ku hi Pue' Yesus, mai-tamo hilou hi tomi-ku." Pai' napewuku-kai kana ntuku' pomperapia' -na.
15そして、この婦人もその家族も、共にバプテスマを受けたが、その時、彼女は「もし、わたしを主を信じる者とお思いでしたら、どうぞ、わたしの家にきて泊まって下さい」と懇望し、しいてわたしたちをつれて行った。
16Hangkani wo'o, kahilou-kai hi posampayaa to Yahudi toe, hirua' -kai hante hadua tobine to tuwu' batua. Tobine toei, ria anitu-na. Ngkai baraka' anitu toe, ma'ala-i mpolowa napa mpai' to jadi' kako'ia-na jadi'. Maradika-na mporata wori' doi ngkai pobago-na toe.
16ある時、わたしたちが、祈り場に行く途中、占いの霊につかれた女奴隷に出会った。彼女は占いをして、その主人たちに多くの利益を得させていた者である。
17Tobine toei ntora mpotuku' -kai kai' Paulus, pai' ntora mejeu' -i, na'uli': "Tauna tohe'ira batua Alata'ala to meliu baraka' -na ngkai hawe'ea to rapue'! Tumai-ra toi-e mpo'uli' -kokoi ohea bona tehore-koi ngkai huku' jeko' -ni."
17この女が、パウロやわたしたちのあとを追ってきては、「この人たちは、いと高き神の僕たちで、あなたがたに救の道を伝えるかただ」と、叫び出すのであった。
18Rala-na ba hangkuja eo, bate toe oa' -mi lolita-na, alaa-na oha-imi Paulus mpo'epe-i. Ngkai ree, pe'ili' -nami Paulus pai' na'uli' hi anitu to mpesuai' tobine toei: "Hante hanga' Yesus Kristus, palai-ko ngkai tobine tetui!" Palai-na mpu'u-mi-hawo anitu toei.
18そして、そんなことを幾日間もつづけていた。パウロは困りはてて、その霊にむかい「イエス・キリストの名によって命じる。その女から出て行け」と言った。すると、その瞬間に霊が女から出て行った。
19Ngkai ree, rahilo-rawo pue' -na tobine toei, ka'uma-napi ria pomporataa-ra doi. Toe pai' rahoko' -ramo hira' Paulus pai' Silas, pai' -ra radii' hilou hi topohura ngata to hi laintongo' ngata.
19彼女の主人たちは、自分らの利益を得る望みが絶えたのを見て、パウロとシラスとを捕え、役人に引き渡すため広場に引きずって行った。
20Karata-ra hi topoparenta to Roma, ra'uli': "Tauna tohe'ira to Yahudi, tumai-ra mpobalinai' ngata-ta.
20それから、ふたりを長官たちの前に引き出して訴えた、「この人たちはユダヤ人でありまして、わたしたちの町をかき乱し、
21Mpotudui' -ra tauna mpotuku' ada to mosisala hante ada-ta. Kita' to Roma, uma-ta ma'ala mpotarima ba mpotuku' ada to hewa toe."
21わたしたちローマ人が、採用も実行もしてはならない風習を宣伝しているのです」。
22Ntodea wo'o-hawo medulu mepakilu. Jadi', topoparenta toera mpehubui bona pohea-ra Paulus pai' Silas raroncu ngkai woto-ra pai' -ra raweba'.
22群衆もいっせいに立って、ふたりを責めたてたので、長官たちはふたりの上着をはぎ取り、むちで打つことを命じた。
23Wori' mela-ramo raweba', pai' oti toe ratarungku' -ramo. Ra'uli' mpo'uli' -ki kapala' tarungku': "Nujaga mpu'u-rae' to rodua toera!"
23それで、ふたりに何度もむちを加えさせたのち、獄に入れ、獄吏にしっかり番をするようにと命じた。
24Toe pai' napopesua' -ramo hi bagia tarungku' to poko hi rala-na, pai' witi' -ra ntimalia rahoo' hi kaju to motomo.
24獄吏はこの厳命を受けたので、ふたりを奥の獄屋に入れ、その足に足かせをしっかとかけておいた。
25Jadi' ngkai ree, ba ntongo' bengi-mi, Paulus pai' Silas mosampaya pai' morona' mpo'une' Alata'ala. Tauna to ratarungku' ntani' -na mpo'epe rona' -ra.
25真夜中ごろ、パウロとシラスとは、神に祈り、さんびを歌いつづけたが、囚人たちは耳をすまして聞きいっていた。
26Nto'u toe, muu-mule' ria ncorobaa linu bohe, alaa-na parawatu tarungku' toe molengo. Kaliliu mobea hawe'ea wobo', pai' mobongka moto-mi rante to rahoo' -raka hawe'ea to ratarungku'.
26ところが突然、大地震が起って、獄の土台が揺れ動き、戸は全部たちまち開いて、みんなの者の鎖が解けてしまった。
27Molike-imi kapala' tarungku', nahilo-hawo hawe'ea wobo' tebea-mi. Kanawute' -nami piho' -na doko' mekahunca', apa' na'uli' -hawo metibo' -ramo hawe'ea to ratarungku'.
27獄吏は目をさまし、獄の戸が開いてしまっているのを見て、囚人たちが逃げ出したものと思い、つるぎを抜いて自殺しかけた。
28Kanahilo-na Paulus toe, mekio' -imi ngkai rala tarungku', na'uli': "Neo' mekahunca', he'i moto-kai omea!"
28そこでパウロは大声をあげて言った、「自害してはいけない。われわれは皆ひとり残らず、ここにいる」。
29Ngkai ree, kapala' tarungku' mperapi' hulu', pai' -i mokeno mesua' hi rala tarungku'. Moridi' -imi mowilingkudu mponyanyo Paulus pai' Silas.
29すると、獄吏は、あかりを手に入れた上、獄に駆け込んできて、おののきながらパウロとシラスの前にひれ伏した。
30Nakeni-ramo hilou hi mali-na pai' na'uli' -raka: "Napa-kuwo to kana kubabehi bona neo' -a mpai' rahuku'?"
30それから、ふたりを外に連れ出して言った、「先生がた、わたしは救われるために、何をすべきでしょうか」。
31Ra'uli' Paulus pai' Silas: "Mepangala' -moko hi Pue' Yesus, tebahaka moto-ko mpai' ngkai huku' jeko' -nu, iko pai' tauna to hi rala tomi-nu."
31ふたりが言った、「主イエスを信じなさい。そうしたら、あなたもあなたの家族も救われます」。
32Ngkai ree, Paulus pai' Silas mpoparata Lolita Pue' hi kapala' tarungku' toei, pai' hi hawe'ea tauna to hi rala tomi-na.
32それから、彼とその家族一同とに、神の言を語って聞かせた。
33Jadi', nto'u toe kapala' tarungku' mpokeni-ra hilou hi mali-na, pai' nabohoi' webaa' -ra. Pai' hi bengi toe wo'o, hi'a hante hawe'ea tauna to hi rala tomi-na raniu' jadi' topetuku' Yesus.
33彼は真夜中にもかかわらず、ふたりを引き取って、その打ち傷を洗ってやった。そして、その場で自分も家族も、ひとり残らずバプテスマを受け、
34Oti toe, nakeni-ramo hilou hi tomi-na pai' -ra napokoni'. Goe' lia-ramo hantomia, apa' mepangala' -ramo hi Alata'ala.
34さらに、ふたりを自分の家に案内して食事のもてなしをし、神を信じる者となったことを、全家族と共に心から喜んだ。
35Kamepulo-na topoparenta to Roma mpohubui polisi hilou hi tarungku' pai' mpo'uli' -ki kapala' tarungku': "Bahaka-ramo to rodua to rahoko' wengi."
35夜が明けると、長官たちは警吏らをつかわして、「あの人たちを釈放せよ」と言わせた。
36Mpo'epe toe, na'uli' -mi kapala' tarungku' toei hi Paulus pai' Silas hewa tohe'i: "Rata hawa' ngkai topoparenta, mpo'uli' -ka bona rabahaka-mokoi. Jadi', hilou-mokoi, pai' pelompehi-hawo momako'."
36そこで、獄吏はこの言葉をパウロに伝えて言った、「長官たちが、あなたがたを釈放させるようにと、使をよこしました。さあ、出てきて、無事にお帰りなさい」。
37Aga na'uli' Paulus hi polisi toera: "Kai' tohe'i to Roma-kai. Ko'ia-di rapohurai kara-kara-kai ntuku' atura poparenta Roma, ncaliu raweba' -maka-kaina hi mata ntodea pai' ratarungku'. Hiaa' wae-e lau doko' rapopalai bongo wo'o-makai. Uma-kai dota! Uli' -raka retu, bate hira' moto-rawo to tumai mpobahaka-kai."
37ところが、パウロは警吏らに言った、「彼らは、ローマ人であるわれわれを、裁判にかけもせずに、公衆の前でむち打ったあげく、獄に入れてしまった。しかるに今になって、ひそかに、われわれを出そうとするのか。それは、いけない。彼ら自身がここにきて、われわれを連れ出すべきである」。
38Nculii' -ramo-rawo polisi toera mpowoli' lolita Paulus hi topoparenta. Kara'epe-na topoparenta Katoroma-ra Paulus pai' Silas, me'eka' -ramo.
38警吏らはこの言葉を長官たちに報告した。すると長官たちは、ふたりがローマ人だと聞いて恐れ、
39Hilou-ramo merapi' ampu hi Paulus pai' Silas, pai' rabawa-ra hilou hi mali-na, pai' ra'uli' -raka: "Agina malai-mokoi ngkai ngata-kai."
39自分でやってきてわびた上、ふたりを獄から連れ出し、町から立ち去るようにと頼んだ。ふたりは獄を出て、ルデヤの家に行った。そして、兄弟たちに会って勧めをなし、それから出かけた。
40Jadi', malai-ramo Paulus pai' Silas ngkai tarungku', pai' -ra hilou hi tomi-na Lidia. Hi ria-ra mpohirua' -raka ompi' -ompi' hampepangalaa' -ra, pai' mporohoi nono-ra. Oti toe, me'ongko' mpu'u-ramo mpalahii ngata Filipi.
40ふたりは獄を出て、ルデヤの家に行った。そして、兄弟たちに会って勧めをなし、それから出かけた。