1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: 2'Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult Iisraeli kuulutavaile prohveteile ja ütle neile, kes enda arvates on prohvetid: Kuulge Issanda sõna! 3Nõnda ütleb Issand Jumal: Häda jõledaile prohveteile, kes käivad omaenese vaimu järgi ega ole midagi näinud! 4Nagu rebased varemete vahel on su prohvetid, Iisrael. 5Te ei ole läinud pragude ette ega ole teinud müüri Iisraeli soo ümber, et see püsiks võitluses Issanda päeval. 6Nad on näinud tühja ja nende ennustused, kes ütlevad: 'See on Issanda sõna!', on valed, sest Issand ei ole neid läkitanud; ometi nad ootavad, et sõna täide läheks! 7Eks te ole näinud tühja nägemust ja ennustanud valet, kui olete öelnud: 'See on Issanda sõna!', kuigi mina ei ole rääkinud? 8Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et te räägite tühja ja näete valet, vaata, siis ma tulen teile kallale, ütleb Issand Jumal. 9Minu käsi on prohvetite vastu, kes näevad tühja ja ennustavad valet; nad ei tohi olla minu rahva osaduses, neid ei tohi kirjutada Iisraeli soo kirja ja nad ei tohi tulla Iisraeli maale. Ja te saate tunda, et mina olen Issand Jumal. 10Sellepärast, jah sellepärast, et nad eksitavad mu rahvast, öeldes: 'On rahu', kuigi rahu ei ole. Ja kui rahvas ehitab seina, vaata, siis nad võõpavad seda lubjaga. 11Ütle lubjaga võõpajaile, et see variseb! Tuleb uputav sadu, teie, raheterad, langete, ja sina, marutuul, puhked. 12Jah, vaata, sein variseb! Eks siis küsita teilt: 'Kus on võõp, millega te võõpasite?' 13Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Ma lasen oma tulises vihas puhkeda marutuule, mu vihas tuleb uputav sadu ja mu raevus tulevad raheterad, et teha lõpp. 14Ma lõhun ära seina, mille te olete lubjaga võõbanud, ja paiskan selle maha, nõnda et alusmüür paljastub; kui see langeb, saate te sealjuures otsa. Ja te saate tunda, et mina olen Issand. 15Ma vaigistan oma viha seina kallal ja nende kallal, kes on seda lubjaga võõbanud, ja ütlen teile: Ei ole enam seina ega selle võõpajaid, 16Iisraeli prohveteid, kes kuulutavad prohvetlikult Jeruusalemmale ja näevad sellele nägemust rahust, kuigi rahu ei ole, ütleb Issand Jumal.17Aga sina, inimesepoeg, pööra pale oma rahva tütarde poole, kes enda arvates kuulutavad prohvetlikult, ja kuuluta neile 18ning ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Häda neile, kes õmblevad sidemeid kõigile randmeile ja valmistavad peakatteid nii suurtele kui väikestele, et püüda hingi! Kas tahate püüda mu rahva hingi ja iseenese jaoks jätta hinged elama? 19Te teotate mind mu rahva ees peotäie otrade ja leivapalukeste eest, surmates hinged, kes ei pea surema, ja jättes elama hinged, kes ei pea jääma ellu, valetades mu rahvale, kes kuulab meeleldi valet. 20Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ma tulen teie sidemete kallale, millega te seal püüate hingi nagu linde, ja rebin need teie käsivartelt ning päästan hinged lahti, hinged, keda te olete püüdnud nagu linde. 21Ja ma käristan lõhki teie katted ning päästan oma rahva teie käest, ja nad ei ole enam saagiks teie kätele; ja te saate tunda, et mina olen Issand. 22Et te olete valmistanud valega õige südamele valu, aga mina ei ole valmistanud temale valu, ja et te olete kinnitanud õela käsi, et ta ei pöörduks oma kurjalt teelt oma elu hoidmiseks, 23siis ei saa te enam näha tühja ega teha valeennustusi, vaid ma päästan oma rahva teie käest; ja te saate tunda, et mina olen Issand.'