1Õel põgeneb, kuigi ei ole tagaajajat, aga õige on julge nagu noor lõvi. 2Üleastumise ajal on maal palju valitsejaid, aga mõistliku ja targa mehe puhul püsib kindel kord kaua. 3Kehv mees, kes rõhub viletsaid, on otsekui vihm, mis uhub ega jäta leiba. 4Seaduse hülgajad kiidavad õelaid, aga Seaduse täitjad võitlevad nende vastu. 5Kurjad inimesed ei mõista, mis on õige, aga kes Issandat otsivad, mõistavad täiesti. 6Parem vaene, kes elab vagaduses, kui rikas, kelle teed on kõverad. 7Kes peab Seadust, on mõistlik poeg, aga kes seltsib kergemeelsetega, teeb oma isale häbi. 8Kes suurendab oma varandust rendi ja kasu läbi, kogub seda sellele, kes halastab vaeste peale. 9Kes pöörab oma kõrva ära Seadust kuulmast, selle palvegi on jäledus. 10Kes eksitab õigeid kurjale teele, langeb omaenese auku, aga vagad saavad hea pärisosa. 11Rikas mees on iseenese silmis tark, aga arusaaja vaene näeb teda läbi. 12Kui õiged hõiskavad, on kõik suurepärane, aga kui õelad tõusevad, peavad inimesed peitu pugema. 13Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu. 14Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse. 15Otsekui möirgav lõvi või kallale kargav karu on vaese rahva õel valitseja. 16Vürst, kel puudub arukus, on suur rõhuja, aga kes vihkab ahnust, pikendab oma päevi. 17Inimene, keda rõhub veresüü, olgu põgenik kuni hauani, ükski ärgu aidaku teda! 18Kes elab laitmatult, päästetakse, aga kes käib kõveraid teid, ükskord langeb. 19Kes oma maad harib, saab külluses leiba, aga kes tühja taga ajab, saab külluses vaesust. 20Ustav mees saab suure õnnistuse, aga kes ruttab rikkaks saama, ei jää karistuseta. 21Ei ole hea olla erapoolik, ent leivapalukese pärast saab mõnigi üleastujaks. 22Kade mees tahab kiiresti saada rikkaks, aga ta ei tea, et temale tuleb kätte puudus. 23Kes teist inimest noomib, leiab lõpuks enam tänu kui libekeelne. 24Kes oma isalt ja emalt riisub ja ütleb: 'See pole üleastumine', on röövlite seltsimees. 25Ablas hing õhutab riidu, aga kes loodab Issanda peale, kosub. 26Kes loodab oma südame peale, on alp, aga kes käib tarkuses, pääseb. 27Kes annab kehvale, sellele ei tule puudust, aga kes oma silmad suleb, saab palju sajatusi. 28Kui õelad tõusevad, poevad inimesed peitu, aga kui nad hukkuvad, rohkeneb õigete hulk.