1Ära kiitle homsest päevast, sest sa ei tea, mida see päev toob! 2Kiitku sind keegi teine, aga mitte su oma suu, keegi võõras, aga mitte su oma huuled. 3Kivil on raskus ja liival kaal, aga arulageda viha on rängem neist mõlemast. 4Raev võib olla julm ja viha otsekui uputus, aga kes suudaks seista armukadeduse ees? 5Parem avalik noomitus kui salalik armastus. 6Sõbra löögid on mõeldud siiralt, aga vihamehe suudlused on võltsid. 7Kelle kõht on täis, see tallab kärjemee, aga näljasele on kõik kibegi magus. 8Nagu pesast pagev lind on mees, kes põgeneb oma kodukohast. 9Õli ja suitsutusrohi rõõmustavad südant, aga sõbra magusus tuleb südamlikust nõuandest. 10Ära hülga oma sõpra ja oma isa sõpra; ära mine oma venna kotta, kui sul on viletsuseaeg; parem naaber ligidal kui vend kaugel! 11Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab! 12Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda. 13Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant! 14Kes vara hommikul oma ligimest valju häälega õnnistab, sellele loetakse see sajatamiseks. 15Katuse alaline läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine on ühesugused: 16teda varjata on otsekui varjaks tuult või kahmaks õli oma parema käega. 17Raud ihub rauda ja inimene ihub teist. 18Kes hoolitseb viigipuu eest, saab süüa selle vilja, ja kes teenib oma isandat, seda austatakse. 19Otsekui vees pale peegeldab palet, nõnda vastab inimsüda inimesele. 20Surmavald ja kadupaik ei saa iialgi täis, samuti ei küllastu ka inimese silmad. 21Hõbeda jaoks on sulatuspott ja kulla jaoks ahi, ja meest hinnatakse tema kuulsuse järgi. 22Isegi kui sa rumalat tambiksid nuiaga uhmris terade seas, ei lahkuks temast rumalus. 23Pane tähele oma lammaste seisukorda, tee karjad oma südameasjaks, 24sest varandus ei kesta igavesti, või kas kroongi püsib põlvest põlve? 25Kui rohi on kadunud ja ädal on tulnud nähtavale, kui mägedelt on hein korjatud, 26siis on sul tallesid riietuseks ja sikke ostuhinnaks põllu eest. 27Ja sul enesel on küllalt kitsepiima toiduks, toiduks su perele ja elatiseks su teenijaile.