1Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul. 2Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja hüüan; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks. 3Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel välja sirutatud ega väsi, mu hing ei lase ennast trööstida. 4Ma mõtlen Jumalale ja oigan; ma mõlgutan mõtteid ja mu vaim nõrkeb. Sela. 5Sina hoidsid mu silmad valvel; ma olen rahutu ega suuda rääkida. 6Ma meenutan muistseid päevi, aastaid, mis ammu möödunud. 7Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu; ma mõlgutan mõtteid oma südames ja mu vaim juurdleb: 8Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt? 9Kas tema heldus on hoopis otsas? Kas tõotuse sõna on lõppenud kõigiks sugupõlvedeks? 10Kas Jumal on unustanud olla armuline? Kas tema on vihas lõpetanud oma halastuse? Sela. 11Ent ma ütlen: See teeb mulle valu, et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud. 12Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast 13ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid. 14Jumal, su tee on pühaduses. Kes on nii suur jumal kui Jumal? 15Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas; 16sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed. Sela. 17Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid. 18Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna. 19Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises. 20Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda. 21Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega.