1Aasafi laul. Jumal, paganad on tulnud su pärisossa; nad on rüvetanud su püha templi, on teinud Jeruusalemma kivivaremeks. 2Nad on su sulaste laibad andnud söögiks taeva lindudele ja su vagade liha metsloomadele. 3Nad on valanud nende verd nagu vett Jeruusalemma ümber ja ei ole olnud matjat. 4Me oleme saanud teotuseks oma naabritele, irvituseks ja pilkeks oma ümbruskonnale. 5Kui kaua sa, Issand, oled lõpmata vihane ja su püha viha leegitseb nagu tuli? 6Vala oma vihaleek paganate peale, kes sind ei tunne, ja riikide peale, kes su nime ei kuuluta! 7Sest nad on söönud ära Jaakobi ja on puupaljaks teinud tema eluaseme. 8Ära tuleta meelde meie vastu esivanemate pahategusid; tõtaku meid kohtama sinu halastus, sest me oleme väga kurnatud! 9Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast! 10Mispärast peavad paganad ütlema: 'Kus on nende Jumal?' Saagu teatavaks paganate seas meie silma all, et kätte makstakse su sulaste veri, mis on valatud! 11Lase tulla oma palge ette vangide ägamine; oma käsivarre suurusega jäta ellu surmalapsed 12ja tasu meie naabritele seitsmekordselt sülle nende teotamised, millega nad on teotanud sind, Issand! 13Aga meie, sinu rahvas ja su karjamaa lambad, täname sind igavesti; me jutustame sinu kiitust põlvest põlve.