1Aasafi laul ja lugu. 2Jumal, ära ole nii vait, ära vaiki! Ära jää vagusi, mu Jumal! 3Sest vaata, su vaenlased möllavad ja su vihkajad ajavad pea püsti. 4Sinu rahva vastu nad sepitsevad kavatsusi ja peavad nõu sinu varju all olijate vastu. 5Nad ütlevad: 'Lähme ja hävitame nad rahvaste seast, nõnda et Iisraeli nimegi ei mäletata enam!' 6Sest nemad on ühel meelel pidanud nõu ja teinud lepingu sinu vastu: 7Edomi telgid ja Ismaeli, Moabi ja Hagri rahvas, 8Gebal ja Ammon ja Amalek, Vilistimaa ja Tüürose elanikud. 9Ka Assur on heitnud nende kilda, nad on Loti lastele käsivarreks. Sela. 10Tee neile nõnda, nagu sa tegid Midjanile, nagu Siiserale, nagu Jaabinile Kiisoni jõe ääres! 11Nad hävitati Eendoris; nad said sõnnikuks mullale. 12Tee nende ülemad Oorebi ja Seebi sarnaseks ja kõik nende maavalitsejad Sebahi ja Salmuna taolisteks, 13kes ütlesid: 'Me omandame enestele Jumala aasad!' 14Mu Jumal, tee nad ohakakera sarnaseiks, nagu põhk tuule kätte! 15Nõnda nagu tuli põletab metsa ja leek paneb lõõmama mäed, 16nõnda aja neid taga oma marutuulega ja tee neile hirmu oma tuulispeaga! 17Täida nende silmad häbistusega, et nad otsiksid sinu nime, Issand! 18Häbenegu nad ja ehmugu ikka ja igavesti; jäägu nad häbisse ja mingu hukka 19ning tundku, et sina, Issand, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!