1Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Korahi laste laul. 2Kui armsad on sinu hooned, Issand Sebaot! 3Issanda õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole. 4Lind on ju enesele aseme leidnud ja pääsuke enesele pesa, kuhu ta paneb oma pojad: sinu altarid, Issand Sebaot, mu kuningas ja mu Jumal! 5Õndsad on need, kes elavad sinu kojas; nad kiidavad sind alati. Sela. 6Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. 7Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega. 8Nad saavad rammule rammu lisaks ja ilmuvad Jumala ette Siionis. 9Issand, vägede Jumal, kuule mu palvet, võta kuulda, Jaakobi Jumal! Sela. 10Meie kilp, Jumal, vaata siia ja pane tähele oma võitud mehe palet! 11Sest üks päev sinu õuedes on parem kui muid tuhat; ma seisan pigemini läve juures oma Jumala kojas, kui viibin õelate majades. 12Sest Issand Jumal on päike ja kilp; armu ja au annab Issand ega keela head neile, kes laitmatult elavad. 13Issand Sebaot, õnnis on inimene, kes sinu peale loodab.