1安慰人的反叫人愁烦
1Aga Iiob rääkis ja ütles:
2“像这样的话，我听了很多；你们都是叫人愁烦的安慰者。
2'Sellesarnast olen ma palju kuulnud, te kõik olete tüütavad trööstijad.
3虚空的言语，有穷尽吗？或有什么惹你答个不休的呢？
3Kas sel tuule rääkimisel ei olegi lõppu, või mis kihutab sind rääkima?
4你们若处在我的景况，我也能像你们那样说话，我也能砌辞攻击你们，并且能向你们摇头。
4Minagi võiksin rääkida nagu teie, kui oleksite minu asemel; minagi võiksin teie vastu sõnadega hiilata ja teie pärast pead vangutada.
5我能用口鼓励你们，我嘴唇的安慰，能缓和你们的痛苦。
5Ma võiksin teid oma suuga kinnitada ja mitte keelata oma huulte kaastundeavaldust.
6力陈他的痛苦我若说话，痛苦仍不消解，我若闭口不说，痛苦也不离开我。
6Kui ma räägin, ei vähene mu valu, ja kas see siiski minust lahkub, kui ma lõpetan?
7现在 神使我困倦，‘你蹂躏了我的全家，
7Aga nüüd on Jumal mind väsitanud. Ta on hävitanud kõik mu omaksed.
8又把我捆绑起来。’这就作为证据；我身体的枯瘦也当面作证反对我。
8Ta on haaranud mind - sellest tuli tunnistaja, kes tõusis mu vastu -, mu kõhnus süüdistab mind näkku.
9他的怒气撕裂我，攻击我；他向我咬牙切齿，我的敌人以锐利的眼光看着我。
9Ta viha rebis ja kiusas mind, ta kiristas mu pärast hambaid. Minu vaenlane teritab mu vastu oma silmi.
10他们向我大大张嘴，以蔑视的态度打我的脸颊，联合一起攻击我。
10Nad ajavad suu ammuli mu vastu, löövad mind pilgates põsele; nad kogunevad hulganisti mu vastu.
11 神把我交给不义的人，把我丢在恶人的手中。
11Jumal andis mind nurjatuile ja tõukas mind õelate kätte.
12我本来安逸，他却把我压碎；掐着我的颈项，把我摔碎；又把我当作他的箭靶。
12Ma elasin rahus, aga ta vapustas mind, ta haaras mind kuklast ja lõi mind puruks; ta pani mind enesele märklauaks,
13他的弓箭手四面包围我，他剖开我的腰子，全不顾惜，把我的胆倾倒在地上。
13ta nooled ümbritsevad mind. Ta lõhestab armutult mu neerud, ta valab mu sapi maa peale.
14他把我破伤，在破口上又加破伤，如勇士一般向我直冲。
14Ta murrab mind murd murru peale, ta ründab mind otsekui sõdur.
15我把麻布缝在我的皮肤上，把我的角插入尘土中。
15Ma õmblesin enesele ihu jaoks kotiriide ja torkasin oma sarve põrmu.
16我的脸因哭泣而发红，在我的眼皮上满是黑影。
16Mu nägu punetab nutust ja mu laugudel on sünge vari,
17然而在我的手中没有强暴，我的祷告也是清洁的。
17kuigi mu käes ei ole ülekohut ja kuigi mu palve on siiras.
18向 神哭诉地啊，不要遮盖我的血；不要让我的哀求有停留的地方。
18Oh maa, ära kata mu verd, ja mu kisendamisel ärgu olgu puhkepaika!
19现今，在天上有我的见证，在高天之上，有我的证人。
19Vaata, nüüdki on mul tunnistaja taevas ja eestkõneleja kõrgustes.
20讥笑我的，就是我的朋友，我的眼向 神流泪。
20Mu sõbrad on pilkajad - Jumala poole on mu pisarais silm,
21但愿人可以为人与 神分辩，正如世人为朋友辩白一样。
21et ta kohut mõistaks mehe ja Jumala vahel, otsekui inimese ja ta ligimese vahel.
22因为我的年数将尽，我快要走上那条一去不返的路。”
22Sest veel pisut aastaid ja ma lähen teele, millelt ma ei pöördu tagasi.