1约伯责友待己宽待人严
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2“你们叫我受苦要到几时呢？用话压碎我要到几时呢？
2'Kui kaua te piinate mu hinge ja jahvatate mind sõnadega?
3你们已经十次侮辱我，你们苛刻地对我，也不觉得羞耻。
3Te mõnitate mind juba kümnendat korda häbenematult mulle peale käies.
4即使我真的有过错，由我承担好了。
4Ja kui ma ka tõesti oleksin eksinud, siis jääks mu eksimus ainult mulle.
5你们若真的妄自尊大攻击我，用我的羞辱来证明我的不是，
5Kui te tõesti mu ees tahate suurustada ja mulle mu alandust ette heita,
6那么，就知道是 神颠倒我的案件，用他的网圈住我。
6siis teadke, et Jumal on mind maha paisanud ja piiranud mind oma võrguga.
7我呼叫‘强暴！’却没有回答；我呼求，却得不到公断。
7Vaata, ma kisendan: 'Vägivald!', aga ei saa vastust; hüüan appi, aga õigust ei ole.
8 神用篱笆拦阻我的道路，使我不能经过；他又使黑暗笼罩我的路。
8Ta tegi mu teele tõkke ja ma ei pääse üle, ta pani mu radade peale pimeduse.
9他从我身上剥去我的荣耀，又挪去我头上的冠冕。
9Ta riisus minult au ja võttis mul krooni peast.
10他四面拆毁我，我就离世，他又把我这指望如树枝一样拔出来。
10Ta kiskus mind igapidi maha, et kaoksin, ja juuris mu lootuse välja nagu puu.
11他的怒气向我发作，把我看作他的敌人；
11Ta süütas oma viha põlema mu vastu ja pidas mind oma vaenlaseks.
12他的军队一起上来，他们攻击我，在我的帐棚周围安营。
12Tema väesalgad tulid üheskoos, rajasid tee mu juurde ja lõid leeri üles mu telgi ümber.
13约伯被亲友疏远他使我的族人远离我，使我熟悉的人完全与我疏远。
13Mu vennad hoidis ta minust eemale ja mu tuttavad võõrdusid minust hoopis.
14我的亲戚离弃我，我的朋友忘记我；
14Mu lähedased jätsid mind maha ja mu sõbrad unustasid mind ära.
15在我家中寄居的和我的婢女，都把我当作外人，我在他们的眼中是个外族人。
15Mu kodakondsed ja teenijad peavad mind võõraks - ma olen nende silmis otsekui muulane.
16我呼唤仆人，他不回答，我得用口哀求他。
16Ma hüüan oma sulast, aga ta ei vasta, ma pean teda anuma, nagu mu suu võtab.
17妻子厌恶我的气息，同胞兄弟也厌弃我，
17Mu naisele ei meeldi mu hingeõhk ja oma lihastele vendadele olen ma vastik.
18连小孩子也藐视我，我一起来，他们就讥笑我；
18Poisidki põlgavad mind; kui ma tõusen, siis nad räägivad mulle vastu.
19我所有的密友都憎恶我，我所爱的人也向我反脸。
19Mind jälestavad kõik mu lähemad sõbrad, ja need, keda ma armastasin, on pöördunud mu vastu.
20我的骨头紧贴着皮肉，我只剩牙皮逃过大难。
20Mu luud on jäänud kinni naha ja liha külge, mu kondid tungivad välja nagu hambad.
21向友求怜我的朋友啊！求你们怜悯我，怜悯我吧！因为 神的手击打了我。
21Halastage mu peale, halastage, mu sõbrad, sest mind on tabanud Jumala käsi!
22你们为什么有如 神那样逼迫我？还不因吃我的肉感到满足吗？
22Miks ajate teiegi mind taga nagu Jumal? Kas te ei küllastu mu lihast?
23深信终必得蒙救恩但愿我的话现在都写下，都刻在书简上，
23Oh, et mu sõnad ometi kirja pandaks, et need raamatusse kirjutataks,
24用铁笔又用铅，永远刻在磐石上。
24raudsule ja tinaga uurendataks kaljusse igaveseks ajaks!
25我知道我的救赎主活着，最后他必在地上兴起。
25Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma.
26我的皮肉遭受毁坏以后，这事就要发生，我必在肉体以外得见 神。
26Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat,
27我必见他在我身边，我要亲眼见他，并非外人，我的心肠在我里面渴想极了。
27teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad, aga mitte mõne võõra. Mul kõdunevad neerud sisikonnas.
28你们若说：‘惹事的根既然在他，我们要怎样逼迫他呢？’
28Kui te mõtlete: 'Me ajame teda taga, asja juur leidub temas',
29你们就当惧怕刀剑，因为这些罪孽带来刀剑的惩罚，好使你们知道有审判。”
29siis kartke mõõka, sest viha toob mõõka väärt süüteod, et te teaksite: kohus on olemas!'