1约伯寻不见 神
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2“直到今日我还有苦情要申诉，我虽然叹息，他的手仍然沉重。
2'Mu kaebus on tänagi mässuline. Minu käsi lasub raskesti mu ohkamise kohal.
3但愿我知道怎样能寻见 神，能到他的台前来。
3Oh, kui ma teaksin, kuidas ma teda leian, kuidas ma saaksin minna tema aujärje ette!
4好让我在他面前呈上我的案件，满口辩论向他申诉；
4Siis ma paneksin oma kohtuasja tema ette ja täidaksin oma suu vastulausetega.
5知道他要回答我的话，明白他对我说什么。
5Ma tahaksin teada sõnu, millega ta mulle vastab, ja mõista, mis tal mulle on öelda.
6他会以大能与我相争吗？必不会这样，他必关怀我。
6Kas ta oma kõikvõimsuses peaks minuga vaidlema? Ei, hea, kui ta mind tähelegi paneb.
7在他那里正直人可以与他彼此辩论，这样，我就必永远摆脱那审判我的。
7Siis võiks õiglane temaga arutada ja ma pääseksin oma kohtumõistjast igaveseks.
8可是我往前走，他不在那里；我若往后退，我也不能见他。
8Vaata, kui ma lähen itta, siis ei ole teda seal; või läände, siis ma teda ei märka.
9他在左边行事，我却见不到；他在右边隐藏，我却看不见。
9Kui ta on põhjas tegutsemas, siis ma teda ei silma; kui ta pöörab lõunasse, siis ma teda ei näe.
10可是他知道我所行的道路，他试炼我以后，我必像精金出现。
10Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi - ma tulen sellest välja nagu kuld.
11自言未曾背道我的脚紧随他的脚步，我谨守他的道，并不偏离。
11Mu jalg on püsinud tema jälgedes, ma olen pidanud tema teed ega ole kõrvale läinud.
12他嘴唇的命令我没有离弃，我珍藏他口中的言语在我的怀里，胜过我需用的饮食。
12Tema huulte käskudest ei ole ma taganenud, ma olen oma põues talletanud sõnad tema suust.
13但是他既已定意，谁能使他转意呢？他心里所愿的，就行出来。
13Aga tema on ainus ja kes saaks teda keelata? Mida tema hing ihaldab, seda ta ka teeb.
14他为我所定的，他必成全，这类的事情，他还有许多。
14Sest ta viib täide, mis mulle on määratud, ja seesugust on tal palju.
15因此我在他面前惊惶，一想到这事，我就惧怕他。
15Seepärast ma tunnen hirmu tema palge ees, ja kui ma järele mõtlen, siis ma kardan teda.
16 神使我心里胆怯，全能者使我惊惶，
16Jumal on teinud araks mu südame ja Kõigevägevam on see, kes mind hirmutab.
17因为我在黑暗面前并没有被消灭，也不怕幽暗遮盖着我的脸。”
17Kas ma pole hävinud pimeduse pärast, ja pilkane pimedus katab mu palet?