1悲叹现在的处境
1Aga nüüd naeravad mind need, kes elupäevilt on minust nooremad, kelle isasid ma ei arvanud väärt panna oma karjakoerte sekka.
2他们的气力已经衰退了，他们两手的力量对我有什么益处呢？
2Mis kasu oleks mul isegi nende käte rammust, kui neil elujõudki on kadunud,
3他们因穷乏与饥饿而消瘦，在黑夜荒废与荒凉之地咀嚼旷野的干草；
3kui nad puudusest ja näljast kurnatuina närivad puhtaks isegi põuase maa, kus eile oli laastamine ja hävitus?
4他们在草丛中采摘咸草，以罗腾树根作食物。
4Nad nopivad põõsaste juurest soolaheina ja leetpõõsa juur on neile leivaks.
5他们从人群中被赶出去，人追喊他们如追喊贼一样，
5Nad on teiste hulgast ära aetud, nende peale karjutakse nagu varga peale.
6以致他们住在惊吓谷之中，在地洞和岩穴之间；
6Nad peavad elama orunõlvades, muld- ja kaljukoobastes.
7他们在草丛中间喊叫，在杂草之下集合起来。
7Nad karjuvad põõsaste vahel, nad kogunevad kureherneste alla -
8他们都是愚顽人、下流人的子孙，被人鞭打逐出境外。
8jõledad inimesed, nimetu rahva lapsed, kes on maalt välja aetud.
9现在他们以我为歌曲，我竟成了他们的笑柄。
9Ja nüüd olen mina saanud neile pilkelauluks, pean olema neile sõnakõlksuks.
10他们厌恶我，远远地离开我，又不住吐唾沫在我脸上，
10Nad jälestavad mind, hoiduvad minust ega jäta mulle näkku sülitamata.
11因为 神把我的弓弦松开，叫我受苦，他们就在我面前任意妄为。
11Sest Jumal vallandas mu ammunööri ja alandas mind, ja nemad heitsid ohjad mu ees ära.
12一窝暴民在我右边兴起，推开我的脚，筑起灾难的路攻击我。
12Paremalt poolt tõuseb see rämps: nad löövad mul jalad alt ja valmistavad minu jaoks oma hukatusteid.
13他们拆毁了我的路，没有别人的帮助也能毁灭我；
13Nad rikuvad mu jalgraja, aitavad kaasa mu hukkumiseks, ükski ei hoia neid tagasi.
14他们闯进来如闯大破口，在废墟之中辊过来，
14Nad tulevad nagu läbi laia prao, veeretavad endid sisse tormi ajal.
15惊骇临到我的身上，驱逐我的尊严如风吹一般，我的好景像云一样过去。
15Mu kallale on asunud suur hirm: mu väärikus on otsekui tuulest viidud ja mu õnn on nagu möödunud pilv.
16诉说 神不听他的呼求现在我的心伤恸有如倒了出来，苦难的日子把我抓住。
16Ja nüüd on hing mu sees valatud tühjaks, viletsuspäevad on mind kätte saanud.
17夜间痛苦刺透我的骨头，疼痛不止，不住地咀嚼我。
17Öösiti pistab mul kontides ja mu valud ei pea vahet.
18我的衣服因 神的大力变了形，他的大力如外衣的领口把我束紧。
18Suure jõuga haarab ta mind rõivaist; see pigistab mind otsekui kuuekaelus.
19 神把我扔在泥中，我就像尘土和炉灰一般。
19Jumal on heitnud mind savi sisse, ma olen saanud põrmu ja tuha sarnaseks.
20 神啊！我向你呼求，你却不应允我，我站起来，你也不理我。
20Ma kisendan su poole, aga sa ei vasta mulle, ma seisan siin, aga sa ainult silmitsed mind.
21你变成待我残忍，用你大能的手迫害我，
21Sa oled muutunud julmaks mu vastu, sa kiusad mind oma vägeva käega.
22你把我提到风中，使我被风刮去，使我在暴风中消散。
22Sa tõstad mind tuule kätte, lased mind ajada, tormihood lohistavad mind.
23我知道你必使我归回死地，归到那为众生所定的阴宅。
23Tõesti, ma tean, et sa saadad mind surma - kõigi elavate kogunemiskotta.
24然而人跌倒，怎会不伸手？人遇灾祸，怎会不呼救呢？
24Eks rusu all olija siruta käed, eks hukkuja karju appi?
25内心的迷惘与痛苦艰难过日的，我不是为他哀哭；贫穷的，我不是为他忧愁吗？
25Kas mina ei nutnud selle pärast, kellel oli raske aeg? Kas mul ei olnud kaastunnet vaesele?
26我希望得福乐，灾祸就来了；我等候光明，幽暗就到了。
26Aga kui ma ootasin head, tuli õnnetus, ja kui ma igatsesin valgust, tuli pimedus.
27我的心肠沸腾、不安，痛苦的日子临到我。
27Mu sisemus keeb ega rahune, mind on tabanud viletsuspäevad.
28我四处行走，全身发黑，并不是因为日晒；我在会中站着呼求。
28Ma käin mustana, aga mitte päikesest, tõusen koguduses üles ja karjun appi.
29我与野狗为兄弟，又与鸵鸟作同伴。
29Ma olen ðaakalitele vennaks ja jaanalindudele seltsiliseks.
30我的皮肤发黑脱落，我的骨头因热发烧，
30Mu ihunahk on muutunud mustaks ja mu kondid hõõguvad kuumusest.
31所以我的琴音变为哀音，我的箫声变为哭声。”
31Mu kandlemängust kujunes lein ja mu vilepilliloost nutjate hääl.