1以动物的生态质问约伯
1Kas sa tead kaljukitsede poegimisaega, kas valvad hirvede sünnitust?
2它们怀胎的月数你能计算吗？它们生产的日期你能晓得吗？
2Kas sa loed nende tiinuskuid ja tead aega, millal nad poegivad,
3它们屈身，把子产下，就除掉生产的疼痛。
3kui nad kõveraks tõmbudes vasikaid heites oma ihuviljast vabanevad?
4幼雏渐渐健壮，在荒野长大，它们一离群出去，就不再返回。
4Nende vasikad kosuvad, kasvavad avaral aasal, lähevad ära ega tule tagasi nende juurde.
5谁放野驴自由出去呢？谁解开快驴的绳索呢？
5Kes on sebra lahti lasknud ja kes on valla päästnud metseesli köidikud,
6我使原野作它的家，使咸地作它的居所。
6kellele ma olen seadnud koduks lagendiku ja elukohaks soolakõrbe?
7它嗤笑城里的喧哗，不听赶野驴的呼喝声；
7Ta naerab linna kära, sundija kisa ta ei kuule.
8它探索群山作它的草场，寻觅各样青绿的东西。
8Ta uitab mägedel, oma karjamaal, ja otsib kõike, mis aga haljas on.
9野牛怎肯作你的仆人，或在你的槽旁过夜呢？
9Kas metshärg tahab sind teenida? Kas ta jääb ööseks su sõime juurde?
10你怎能用套绳把野牛系在犁沟呢？它怎肯跟着你耙山谷之地呢？
10Kas sa saad metshärja siduda köiega vaole? Kas ta äestab su järel orumaad?
11你怎能因它的力大就倚赖它？怎能把你所作的交给它作呢？
11Kas sa võid loota tema peale, kuigi ta rammult on suur, ja jätta oma töö tema hooleks?
12怎能信任它能把你的粮食运回来；又收聚你禾场上的谷粒呢？
12Kas sa usud, et ta toob tagasi ja kogub su seemne rehealusesse?
13鸵鸟的翅膀欣然鼓动，但它的翎毛和羽毛哪有慈爱呢？
13Jaanalinnu tiivad lehvivad rõõmsasti, aga ons need tiivad ja suled tegusad?
14它把蛋都留在地上，使它们在土里得温暖，
14Sest ta jätab ju oma munad maa peale ja laseb neid liivas soojeneda,
15它却忘记了人的脚可以把蛋踩碎，野地的走兽会把蛋践踏。
15unustades, et jalg võib need purustada ja metsloom tallata.
16它苛待幼雏，看它们好像不是自己生的，就算它的劳苦白费了，也漠不关心，
16Ta on oma poegade vastu vali, nagu ei olekski need ta omad; see pole tema mure, et ta vaev võiks olla asjatu.
17因为 神使它忘记了智慧，也没有把聪明分给它。
17Sest Jumal on teda lasknud unustada tarkuse ega ole jaganud temale mõistust.
18它挺身鼓翼奔跑的时候，就讥笑马和骑马的人。
18Aga kui ta siis üles kargab, ta naerab hobust ja ratsanikku.
19马的大力是你所赐的吗？它颈上的鬃毛是你披上的吗？
19Kas sina annad hobusele jõu, ehid ta kaela lakaga?
20是你使它跳跃像蝗虫吗？它喷气之威使人惊惶。
20Kas sina paned ta hüppama nagu rohutirtsu? Tema võimas nooskamine on kohutav.
21它在谷中扒地，以己力为乐，它出去迎战手持武器的人。
21Ta kaabib orus ja tunneb rõõmu, ta läheb jõuliselt relvadele vastu.
22它讥笑可怕的事，并不惊慌，也不在刀剑的面前退缩。
22Ta naerab hirmu, ta ei kohku ega tagane mõõga eest.
23箭袋、闪烁的矛与枪，都在它的身上铮铮有声。
23Ta kohal kõliseb nooletupp, piigitera ja viskoda.
24它震抖激动，驰骋大地，一听见角声，就不能站定。
24Ta kihutab tuhinal ja hoogsasti ega püsi paigal, kui sarv hüüab.
25角声一响，它就说‘呵哈’，它从远处闻到战争的气味，又听见军长的雷声和战争的吶喊。
25Siis kui puhutakse sarve, hirnub tema: iihahaa! Juba kaugelt haistab ta võitlust, pealikute kisa ja hõikeid.
26鹰鸟飞翔，展翅南飞，是因着你的聪明吗？
26Kas sinu mõistuse abil lendab kull kõrgele, laotab oma tiibu lõuna poole?
27大鹰上腾，在高处筑巢，是听你的吩咐吗？
27Kas sinu käsul kerkib kotkas kõrgustesse ja teeb oma pesa kõrgele?
28它住在山岩之上，栖息在岩崖与坚固所在之上，
28Ta elab ja ööbib kalju peal, kaljuserval ja ligipääsmatus paigas.
29从那里窥看猎物，它们的眼睛可以从远处观望。
29Sealt ta luurab saaki ja ta silmad näevad kaugele.
30它的幼雏也都吮血；被杀的人在哪里，鹰也在哪里。”
30Ta pojad rüübivad verd, ja kus on mahalööduid, seal on temagi.'