聖經新譯本 (Simplified)

Estonian

Job

7

1人生在世多有愁苦
1Eks ole inimesel maa peal võitlemist ja tema päevad nagu palgalise päevad?
2正如仆人切慕暮影,又像雇工盼望工价。
2Otsekui sulane, kes igatseb varju, ja nagu palgaline, kes ootab oma tasu,
3照样,我有空虚的岁月,也有劳苦的黑夜为我派定。
3nõnda sain ma enesele pärisosaks piinakuud ja mulle määrati vaevaööd.
4我躺下的时候,就说:‘我什么时候起来?’然而,长夜漫漫,我辗转反侧,直到黎明。
4Kui ma magama heidan, siis ma mõtlen: 'Millal võin tõusta?' ja kui olen üles tõusnud, siis: 'Millal tuleb õhtu?' Ma olen koiduni täis rahutust.
5我的肉体以虫子和土块为衣裳,我的皮肤裂开又流脓。
5Mu ihu on kaetud ussikeste ja mullakamaraga, mu nahk on kärnas ja kurtunud.
6我过的日子比梭还要快,在毫无盼望之中而结束。
6Mu päevad on kärmemad kui süstik ja lõpevad lootuseta.
7求你记念我的性命不过是一口气,我的眼必不再看见福乐。
7Pea meeles, et mu elu on otsekui tuuleiil, ei saa mu silm enam õnne näha.
8看我的,他的眼再也看不到我,你的眼要看我,我已经不在了。
8Enam ei näe mind silm, mis mind praegu vaatab, su silmad otsivad mind, aga mind ei ole enam.
9云彩怎样消散逝去,照样,人下阴间也不再上来。
9Pilv kaob ja läheb ära: nõnda ei tõuse ka see, kes läheb alla surmavalda.
10他不再回自己的家,故乡再也不认识他。
10Ta ei tule enam tagasi oma kotta ja tema ase ei tunne teda enam.
11因此,我不再禁止我的口,我要说出灵里的忧愁,倾诉心中的痛苦。
11Seepärast ei taha minagi keelata oma suud: ma räägin oma vaimu ahastuses, kaeblen oma hinge kibeduses.
12埋怨 神待他过严我岂是洋海或是海怪,你竟然设守卫防备我?
12Kas ma olen meri või meremadu, et sa paned mu üle valve?
13我若说:‘我的床必安慰我,我的榻必减轻我的苦情’,
13Kui ma mõtlen: 'Mu voodi peab mind trööstima, mu magamisase mu kaebust kandma',
14你就用梦惊扰我,又用异象惊吓我,
14siis sa kohutad mind unenägudes ja teed mulle hirmu nägemustega,
15以致我宁可窒息而死,也不肯保留我这一身的骨头。
15nõnda et mu hing peab paremaks lämbumist, pigem surm kui need mu kondid!
16我厌恶自己,不愿永远活下去。任凭我吧,因为我的日子都是空虚的。
16Küllalt! Ma ei taha elada igavesti! Jäta mind! Mu päevad ongi ju ainult õhk.
17人算什么,你竟看他为大,又把他放在心上;
17Mis on inimene, et sa pead teda suureks ja et sa paned teda tähele,
18每天早晨你都鉴察他,每时每刻你也试验他。
18vaatad ta järele igal hommikul ja katsud teda läbi igal hetkel?
19你到什么时候才转眼不看我,任凭我咽下唾沫呢?
19Kas sa ei pööragi oma pilku ära mu pealt ega jäta mind süljeneelamise ajakski?
20鉴察世人的主啊!我若犯了罪,跟你有什么关系呢?你为什么把我当作箭靶,使我以自己为重担呢?
20Kui ma ka olen pattu teinud, mida ma siis sellega teen sinule, sa inimese valvur? Miks panid minu enesele märklauaks ja miks olen saanud sulle koormaks?
21你为什么不赦免我的过犯,除去我的罪孽呢?现在我快要躺卧在尘土中,那时你寻找我,我却不在了。”
21Miks sa ei anna andeks mu üleastumist ega võta ära mu süüd? Sest nüüd ma lähen mulda magama ja kui sa mind otsid, siis ei ole mind enam.'