¹O God, why hast thou cast us off for ever? why doth thine anger smoke against the sheep of thy pasture?

¹Aasafi õpetuslaul. Miks sa, Jumal, oled meid ära heitnud jäädavalt? Miks suitseb su viha su karjamaa lammaste vastu?

²Remember thy congregation, which thou hast purchased of old; the rod of thine inheritance, which thou hast redeemed; this mount Zion, wherein thou hast dwelt.

²Mõtle oma kogudusele, mille sa muiste oled enesele asutanud ja oma pärandi jaoks lunastanud, Siioni mäele, kus sina asud!

³Lift up thy feet unto the perpetual desolations; even all that the enemy hath done wickedly in the sanctuary.

³Tõsta oma sammud nendele igavestele varemetele, vaenlane on kõik rikkunud pühamus!

⁴Thine enemies roar in the midst of thy congregations; they set up their ensigns for signs.

⁴Su vastased möirgasid su kohtumishoones, nad on oma tähised pannud tähisteks.

⁵A man was famous according as he had lifted up axes upon the thick trees.

⁵Näis, nagu oleksid nad kirveid kõrgele tõstnud metsarägastikus.

⁶But now they break down the carved work thereof at once with axes and hammers.

⁶Nii lõid nad puruks kiinide ja haamritega kõik selle nikerdused.

⁷They have cast fire into thy sanctuary, they have defiled by casting down the dwelling place of thy name to the ground.

⁷Nad on su pühamu süüdanud tulega põlema, su nime eluaseme on nad reostanud maani.

⁸They said in their hearts, Let us destroy them together: they have burned up all the synagogues of God in the land.

⁸Nad ütlesid oma südames: 'Hävitagem need täielikult!' Nad põletasid maha kõik Jumala kogudusekojad kogu maal.

⁹We see not our signs: there is no more any prophet: neither is there among us any that knoweth how long.

⁹Oma tähiseid me ei näe, prohvetit ei ole enam, ja meie seas ei ole kedagi, kes teaks, kui kaua.

¹⁰O God, how long shall the adversary reproach? shall the enemy blaspheme thy name for ever?

¹⁰Kui kaua, oh Jumal, saab tagakiusaja teotada? Kas vaenlane võib sinu nime laimata jäädavalt?

¹¹Why withdrawest thou thy hand, even thy right hand? pluck it out of thy bosom.

¹¹Miks sa tõmbad tagasi oma käe, oma parema käe? Tõmba see välja oma põuest, hävita!

¹²For God is my King of old, working salvation in the midst of the earth.

¹²Jumal on muistsest ajast mu kuningas, kes maailmas teostab päästmise.

¹³Thou didst divide the sea by thy strength: thou brakest the heads of the dragons in the waters.

¹³Sina lõhestasid oma võimusega mere kaheks, sina lõid katki lohede pead vete peal.

¹⁴Thou brakest the heads of leviathan in pieces, and gavest him to be meat to the people inhabiting the wilderness.

¹⁴Sina purustasid Leviatani pead, sa andsid need söögiks meresõitjale rahvale.

¹⁵Thou didst cleave the fountain and the flood: thou driedst up mighty rivers.

¹⁵Sina lõhkusid allikad ja jõed, sina tegid voolavad jõed kuivaks.

¹⁶The day is thine, the night also is thine: thou hast prepared the light and the sun.

¹⁶Sinu päralt on päev ja öögi on sinu päralt, sina oled valmistanud valguse ja päikese.

¹⁷Thou hast set all the borders of the earth: thou hast made summer and winter.

¹⁷Sina oled seadnud kõik ilmamaa rajad, suve ja talve oled sina teinud.

¹⁸Remember this, that the enemy hath reproached, O LORD, and that the foolish people have blasphemed thy name.

¹⁸Mõtle sellele! Vaenlane teotab Issandat ja jõle rahvas laimab su nime.

¹⁹O deliver not the soul of thy turtledove unto the multitude of the wicked: forget not the congregation of thy poor for ever.

¹⁹Ära anna oma tuvikese hinge kiskjate kätte, ära unusta oma viletsate elu jäädavalt!

²⁰Have respect unto the covenant: for the dark places of the earth are full of the habitations of cruelty.

²⁰Vaata oma lepingule! Sest pimedad maanurgad on täis vägivalda.

²¹O let not the oppressed return ashamed: let the poor and needy praise thy name.

²¹Ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku sinu nime!

²²Arise, O God, plead thine own cause: remember how the foolish man reproacheth thee daily.

²²Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi, mõtle teotamisele, mis kogu päeva tuleb jõledalt mehelt!

²³Forget not the voice of thine enemies: the tumult of those that rise up against thee increaseth continually.

²³Ära unusta oma vastaste kisa, nende möll, kes sulle vastu hakkavad, kohub suuremaks alatasa!