¹I cried unto God with my voice, even unto God with my voice; and he gave ear unto me.

¹Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul.

²In the day of my trouble I sought the Lord: my sore ran in the night, and ceased not: my soul refused to be comforted.

²Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja hüüan; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks.

³I remembered God, and was troubled: I complained, and my spirit was overwhelmed. Selah.

³Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel välja sirutatud ega väsi, mu hing ei lase ennast trööstida.

⁴Thou holdest mine eyes waking: I am so troubled that I cannot speak.

⁴Ma mõtlen Jumalale ja oigan; ma mõlgutan mõtteid ja mu vaim nõrkeb. Sela.

⁵I have considered the days of old, the years of ancient times.

⁵Sina hoidsid mu silmad valvel; ma olen rahutu ega suuda rääkida.

⁶I call to remembrance my song in the night: I commune with mine own heart: and my spirit made diligent search.

⁶Ma meenutan muistseid päevi, aastaid, mis ammu möödunud.

⁷Will the Lord cast off for ever? and will he be favourable no more?

⁷Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu; ma mõlgutan mõtteid oma südames ja mu vaim juurdleb:

⁸Is his mercy clean gone for ever? doth his promise fail for evermore?

⁸Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt?

⁹Hath God forgotten to be gracious? hath he in anger shut up his tender mercies? Selah.

⁹Kas tema heldus on hoopis otsas? Kas tõotuse sõna on lõppenud kõigiks sugupõlvedeks?

¹⁰And I said, This is my infirmity: but I will remember the years of the right hand of the most High.

¹⁰Kas Jumal on unustanud olla armuline? Kas tema on vihas lõpetanud oma halastuse? Sela.

¹¹I will remember the works of the LORD: surely I will remember thy wonders of old.

¹¹Ent ma ütlen: See teeb mulle valu, et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud.

¹²I will meditate also of all thy work, and talk of thy doings.

¹²Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast

¹³Thy way, O God, is in the sanctuary: who is so great a God as our God?

¹³ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid.

¹⁴Thou art the God that doest wonders: thou hast declared thy strength among the people.

¹⁴Jumal, su tee on pühaduses. Kes on nii suur jumal kui Jumal?

¹⁵Thou hast with thine arm redeemed thy people, the sons of Jacob and Joseph. Selah.

¹⁵Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas;

¹⁶The waters saw thee, O God, the waters saw thee; they were afraid: the depths also were troubled.

¹⁶sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed. Sela.

¹⁷The clouds poured out water: the skies sent out a sound: thine arrows also went abroad.

¹⁷Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid.

¹⁸The voice of thy thunder was in the heaven: the lightnings lightened the world: the earth trembled and shook.

¹⁸Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna.

¹⁹Thy way is in the sea, and thy path in the great waters, and thy footsteps are not known.

¹⁹Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises.

²⁰Thou leddest thy people like a flock by the hand of Moses and Aaron.

²⁰Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.

²¹Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega.