¹Lord, thou hast been our dwelling place in all generations.

¹Moosese, jumalamehe palve. Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.

²Before the mountains were brought forth, or ever thou hadst formed the earth and the world, even from everlasting to everlasting, thou art God.

²Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.

³Thou turnest man to destruction; and sayest, Return, ye children of men.

³Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: 'Tulge tagasi, inimlapsed!'

⁴For a thousand years in thy sight are but as yesterday when it is past, and as a watch in the night.

⁴Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel.

⁵Thou carriest them away as with a flood; they are as a sleep: in the morning they are like grass which groweth up.

⁵Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab.

⁶In the morning it flourisheth, and groweth up; in the evening it is cut down, and withereth.

⁶See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära.

⁷For we are consumed by thine anger, and by thy wrath are we troubled.

⁷Sest sinu viha tõttu me lõpeme ja su vihaleegist me ehmume.

⁸Thou hast set our iniquities before thee, our secret sins in the light of thy countenance.

⁸Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette.

⁹For all our days are passed away in thy wrath: we spend our years as a tale that is told.

⁹Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu ohe.

¹⁰The days of our years are threescore years and ten; and if by reason of strength they be fourscore years, yet is their strength labour and sorrow; for it is soon cut off, and we fly away.

¹⁰Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära.

¹¹Who knoweth the power of thine anger? even according to thy fear, so is thy wrath.

¹¹Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta?

¹²So teach us to number our days, that we may apply our hearts unto wisdom.

¹²Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!

¹³Return, O LORD, how long? and let it repent thee concerning thy servants.

¹³Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua? Halasta oma sulaste peale!

¹⁴O satisfy us early with thy mercy; that we may rejoice and be glad all our days.

¹⁴Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!

¹⁵Make us glad according to the days wherein thou hast afflicted us, and the years wherein we have seen evil.

¹⁵Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust!

¹⁶Let thy work appear unto thy servants, and thy glory unto their children.

¹⁶Saagu nähtavaks su töö su sulastele ja nende lastele su auhiilgus!

¹⁷And let the beauty of the LORD our God be upon us: and establish thou the work of our hands upon us; yea, the work of our hands establish thou it.

¹⁷Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! Meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd!