¹Followers of me become ye, as I also [am] of Christ.

¹Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse!

²And I praise you, brethren, that in all things ye remember me, and according as I did deliver to you, the deliverances ye keep,

²Ma kiidan teid, vennad, et te mind igati meeles peate ja hoiate pärimusi, nõnda nagu ma need teile andsin.

³and I wish you to know that of every man the head is the Christ, and the head of a woman is the husband, and the head of Christ is God.

³Aga ma tahan, et te teaksite: Kristus on iga mehe pea, aga mees on naise pea, ja Jumal on Kristuse pea.

⁴Every man praying or prophesying, having the head covered, doth dishonour his head,

⁴Iga mees, kes kaetud peaga palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead.

⁵and every woman praying or prophesying with the head uncovered, doth dishonour her own head, for it is one and the same thing with her being shaven,

⁵Ja iga naine, kes paljapäi palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead, sest see on otse nõnda, nagu oleks ta paljakspöetu.

⁶for if a woman is not covered — then let her be shorn, and if [it is] a shame for a woman to be shorn or shaven — let her be covered;

⁶Kui naine ei kata oma pead, siis ta lasku ka oma juuksed maha lõigata; kui aga naisele on häbiks lasta juukseid lõigata või pead paljaks pügada, siis ta katku oma pea kinni!

⁷for a man, indeed, ought not to cover the head, being the image and glory of God, and a woman is the glory of a man,

⁷Mees ei ole kohustatud oma pead katma, kuna ta on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.

⁸for a man is not of a woman, but a woman [is] of a man,

⁸Sest mees ei ole ju naisest, vaid naine mehest,

⁹for a man also was not created because of the woman, but a woman because of the man;

⁹ega ole ka mees loodud naise pärast, vaid naine mehe pärast.

¹⁰because of this the woman ought to have [a token of] authority upon the head, because of the messengers;

¹⁰Seepärast on naine kohustatud kandma meelevalla tunnust pea peal inglite pärast.

¹¹but neither [is] a man apart from a woman, nor a woman apart from a man, in the Lord,

¹¹Ometi ei ole Issanda ees mees ilma naiseta midagi ega naine ilma meheta midagi,

¹²for as the woman [is] of the man, so also the man [is] through the woman, and the all things [are] of God.

¹²sest nii nagu naine on mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast.

¹³In your own selves judge ye; is it seemly for a woman uncovered to pray to God?

¹³Otsustage ise: kas naisel on kohane paluda Jumalat paljapäi?

¹⁴doth not even nature itself teach you, that if a man indeed have long hair, a dishonour it is to him?

¹⁴Eks loodus ise õpeta teile, et mehele ei ole auks kanda pikki juukseid,

¹⁵and a woman, if she have long hair, a glory it is to her, because the hair instead of a covering hath been given to her;

¹⁵aga kui naine kannab pikki juukseid, siis on see temale auks, sest pikad juuksed on talle antud katte eest.

¹⁶and if any one doth think to be contentious, we have no such custom, neither the assemblies of God.

¹⁶Kui aga keegi kavatseb kiusu ajada, siis ta teadku, et meil ega Jumala kogudustel ei ole seesugust kommet.

¹⁷And this declaring, I give no praise, because not for the better, but for the worse ye come together;

¹⁷Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.

¹⁸for first, indeed, ye coming together in an assembly, I hear of divisions being among you, and partly I believe [it],

¹⁸Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.

¹⁹for it behoveth sects also to be among you, that those approved may become manifest among you;

¹⁹Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud teie seast saaksid avalikuks.

²⁰ye, then, coming together at the same place — it is not to eat the Lord`s supper;

²⁰Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda õhtusöömaaega,

²¹for each his own supper doth take before in the eating, and one is hungry, and another is drunk;

²¹sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb nälga, ja mõni on joobnud.

²²why, have ye not houses to eat and to drink in? or the assembly of God do ye despise, and shame those not having? what may I say to you? shall I praise you in this? I do not praise!

²²Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma teid küll ei kiida.

²³For I — I received from the Lord that which also I did deliver to you, that the Lord Jesus in the night in which he was delivered up, took bread,

²³Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva,

²⁴and having given thanks, he brake, and said, `Take ye, eat ye, this is my body, that for you is being broken; this do ye — to the remembrance of me.`

²⁴tänas, murdis ja ütles: 'See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!'

²⁵In like manner also the cup after the supping, saying, `This cup is the new covenant in my blood; this do ye, as often as ye may drink [it] — to the remembrance of me;`

²⁵Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: 'See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!'

²⁶for as often as ye may eat this bread, and this cup may drink, the death of the Lord ye do shew forth — till he may come;

²⁶Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.

²⁷so that whoever may eat this bread or may drink the cup of the Lord unworthily, guilty he shall be of the body and blood of the Lord:

²⁷Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.

²⁸and let a man be proving himself, and so of the bread let him eat, and of the cup let him drink;

²⁸Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!

²⁹for he who is eating and drinking unworthily, judgment to himself he doth eat and drink — not discerning the body of the Lord.

²⁹Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.

³⁰Because of this, among you many [are] weak and sickly, and sleep do many;

³⁰Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.

³¹for if ourselves we were discerning, we would not be being judged,

³¹Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;

³²and being judged by the Lord, we are chastened, that with the world we may not be condemned;

³²kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.

³³so then, my brethren, coming together to eat, for one another wait ye;

³³Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.

³⁴and if any one is hungry, at home let him eat, that to judgment ye may not come together; and the rest, whenever I may come, I shall arrange.

³⁴Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan siis, kui tulen.