¹And Ahithophel said unto Absalom, `Let me choose, I pray thee, twelve thousand men, and I arise and pursue after David to-night,

¹Ja Ahitofel ütles Absalomile: 'Luba ma valin nüüd kaksteist tuhat meest ja võtan kätte ning ajan öösel Taavetit taga!

²and come upon him, and he weary and feeble-handed, and I have caused him to tremble, and all the people have fled who [are] with him, and I have smitten the king by himself,

²Ma lähen temale kallale, kui ta on väsinud ja ta käed on lõdvad; ma hirmutan teda nõnda, et kõik ta juures olev rahvas põgeneb; siis ma löön maha üksnes kuninga.

³and I bring back all the people unto thee — as the turning back of the whole [is] the man whom thou art seeking — all the people are peace.

³Ja ma toon kogu rahva tagasi sinu juurde, nagu tuleb tagasi pruut; sina otsid ühte meest, muu rahvas on siis rahus.'

⁴And the thing is right in the eyes of Absalom, and in the eyes of all the elders of Israel.

⁴See kõne oli õige Absalomi ja kõigi Iisraeli vanemate silmis.

⁵And Absalom saith, `Call, I pray thee, also for Hushai the Archite, and we hear what [is] in his mouth — even he.`

⁵Ja Absalom ütles: 'Kutsu ometi siia ka arklane Huusai, et kuuleksime midagi ka tema suust!'

⁶And Hushai cometh in unto Absalom, and Absalom speaketh unto him, saying, `According to this word hath Ahithophel spoken; do we do his word? if not, thou — speak thou.`

⁶Siis Huusai tuli Absalomi juurde ja Absalom rääkis temaga, öeldes: 'Ahitofel kõneles nõnda. Kas peame tegema tema sõna järgi? Kui mitte, siis kõnele sina!'

⁷And Hushai saith unto Absalom, `Not good [is] the counsel that Ahithophel hath counselled at this time.`

⁷Ja Huusai vastas Absalomile: 'See nõu pole hea, mis Ahitofel seekord andis.'

⁸And Hushai saith, `Thou hast known thy father and his men, that they [are] heroes, and they are bitter in soul as a bereaved bear in a field, and thy father [is] a man of war, and doth not lodge with the people;

⁸Ja Huusai jätkas: 'Sina tunned oma isa ja tema mehi: nad on vaprad ja nende hinged on kibestunud nagu karul väljal, kellelt on võetud pojad; ja su isa on sõjamees, kes oma rahvaga ei puhka ööselgi.

⁹lo, now, he is hidden in one of the pits, or in one of the places, and it hath been, at the falling among them at the commencement, that the hearer hath heard, and said, There hath been a slaughter among the people who [are] after Absalom;

⁹Vaata, nüüd on ta ennast peitnud mõnda kaevandisse või muusse paika, ja kui juhtub, et kohe alguses mõned rahvast langevad, siis ütleb igaüks, kes sellest kuuleb: Rahvas, kes käib Absalomi järel, on saanud kaotuse osaliseks!

¹⁰and he also, the son of valour, whose heart [is] as the heart of the lion, doth utterly melt, for all Israel doth know that thy father is a hero, and sons of valour [are] those with him.

¹⁰Siis ka kõige vahvam mees, kelle süda on nagu lõvi süda, kaotab julguse, sest kogu Iisrael teab, et su isa on vägev, ja et need, kes on koos temaga, on vahvad mehed.

¹¹`So that I have counselled: Let all Israel be diligently gathered unto thee, from Dan even unto Beer-Sheba, as the sand that [is] by the sea for multitude, and thou thyself art going in the midst;

¹¹Sellepärast ma annan nõu, et kogu Iisrael Daanist kuni Beer-Sebani koguneks sinu juurde nõnda arvurikkalt, et neid oleks nagu liiva mere ääres ja sa ise käiksid nende keskel.

¹²and we have come in unto him in one of the places where he is found, and we [are] upon him as the dew falleth on the ground, and there hath not been left of him and of all the men who [are] with him even one.

¹²Kui me siis tuleme temale kallale mõnes paigas, kus ta iganes on leitav, laskume tema peale nagu mahalangev kaste. Temast ja kõigist meestest, kes on koos temaga, ei jää siis järele ühtainsatki.

¹³And if unto a city he is gathered, then they have caused all Israel to bear unto that city ropes, and we have drawn it unto the brook till that there hath not been found there even a stone.`

¹³Ja kui ta taandub mõnda linna, siis seab kogu Iisrael sellele linnale köied ja me tirime selle orgu, kuni seal ei leidu enam kivikestki.'

¹⁴And Absalom saith — and all the men of Israel — `Better [is] the counsel of Hushai the Archite than the counsel of Ahithophel;` and Jehovah willed to make void the good counsel of Ahithophel for the sake of Jehovah`s bringing unto Absalom the evil.

¹⁴Siis ütlesid Absalom ja kõik Iisraeli mehed: 'Arklase Huusai nõu on parem kui Ahitofeli nõu.' Issand oli käskinud teha tühjaks Ahitofeli hea nõu, et Issand saaks tuua Absalomile õnnetuse.

¹⁵And Hushai saith unto Zadok and unto Abiathar the priests, `Thus and thus hath Ahithophel counselled Absalom and the elders of Israel, and thus and thus I have counselled;

¹⁵Ja Huusai ütles preestritele Saadokile ja Ebjatarile: 'Nõnda ja nõnda on Ahitofel nõu andnud Absalomile ja Iisraeli vanemaile, ja nõnda ja nõnda olen mina nõu andnud.

¹⁶and now, send hastily, and declare to David, saying, Lodge not to-night in the plains of the wilderness, and also, certainly pass over, lest there be a swallowing up of the king and of all the people who are with him.`

¹⁶Ja nüüd läkitage kähku ja teatage Taavetile, öeldes: Ära jää ööseks kõrbe lähistele, vaid mine kindlasti üle jõe, et kuningat ja koos temaga olevat rahvast ära ei neelataks!'

¹⁷And Jonathan and Ahimaaz are standing at En-Rogel, and the maid-servant hath gone and declared to them — and they go and have declared [it] to king David — for they are not able to be seen to go in to the city.

¹⁷Joonatan ja Ahimaats asusid Rogeli allika juures; üks teenijatüdruk läks ning viis neile teateid, kuna nemad läksid teatama kuningas Taavetile, sest nad ei tohtinud endid näidata ega linna tulla.

¹⁸And a youth seeth them, and declareth to Absalom; and they go on both of them hastily, and come in unto the house of a man in Bahurim, and he hath a well in his court, and they go down there,

¹⁸Aga üks poiss nägi neid ja teatas Absalomile; siis läksid mõlemad rutates ja tulid kellegi mehe kotta Bahuurimisse; sellel oli õues kaev ja nad läksid sinna sisse.

¹⁹and the woman taketh and spreadeth the covering over the face of the well, and spreadeth on it the ground corn, and the thing hath not been known.

¹⁹Ja selle mehe naine võttis ja laotas kaevu suule vaiba ning puistas selle peale sõmerat, nõnda et midagi ei olnud märgata.

²⁰And the servants of Absalom come in unto the woman to the house, and say, `Where [are] Ahimaaz and Jonathan?` and the woman saith to them, `They passed over the brook of water;` and they seek, and have not found, and turn back to Jerusalem.

²⁰Kui Absalomi sulased tulid naise juurde kotta ja küsisid: 'Kus on Ahimaats ja Joonatan?', vastas naine neile: 'Nad läksid üle veeoja.' Nad otsisid, aga ei leidnud ja läksid tagasi Jeruusalemma.

²¹And it cometh to pass, after their going on, that they come up out of the well, and go and declare to king David, and say unto David, `Rise ye, and pass over hastily the waters, for thus hath Ahithophel counselled against you.`

²¹Ja pärast seda, kui need olid läinud, tõusid nad kaevust üles ja läksid ning teatasid Taavetile; nad ütlesid Taavetile: 'Võtke kätte ja minge kiiresti üle vee, sest Ahitofel on andnud teie vastast nõu!'

²²And David riseth, and all the people who [are] with him, and they pass over the Jordan, till the light of the morning, till one hath not been lacking who hath not passed over the Jordan.

²²Siis Taavet ja kõik rahvas, kes oli koos temaga, võtsid kätte ja läksid üle Jordani; kui hommik valgenes, ei olnud jäänud ainsatki, kes ei olnud läinud üle Jordani.

²³And Ahithophel hath seen that his counsel was not done, and he saddleth the ass, and riseth and goeth unto his house, unto his city, and giveth charge unto his household, and strangleth himself, and dieth, and he is buried in the burying-place of his father.

²³Aga kui Ahitofel nägi, et ei tehtud tema nõu järgi, siis ta saduldas eesli, võttis kätte ja läks koju oma linna; ja kui ta oli oma kodus korraldused teinud, siis ta poos enese üles. Nii ta suri ja ta maeti oma isa hauda.

²⁴And David came to Mahanaim, and Absalom passed over the Jordan, he and all the men of Israel with him;

²⁴Ja Taavet oli tulnud Mahanaimi, kui Absalom läks üle Jordani, tema ja kõik Iisraeli mehed koos temaga.

²⁵and Amasa hath Absalom set instead of Joab over the host, and Amasa [is] a man`s son whose name is Ithra the Israelite who hath gone in unto Abigail, daughter of Nahash, sister of Zeruiah, mother of Joab;

²⁵Aga Absalom oli pannud Amaasa Joabi asemele väeülemaks; Amaasa oli mehe poeg, kelle nimi oli Jitra, iisraellane, kes oli heitnud Naahase tütre Abigaili, Joabi ema Seruja õe juurde.

²⁶and Israel encampeth with Absalom [in] the land of Gilead.

²⁶Iisrael ja Absalom lõid leeri üles Gileadimaale.

²⁷And it cometh to pass at the coming in of David to Mahanaim, that Shobi, son of Nahash, from Rabbah of the Bene-Ammon, and Machir son of Ammiel, from Lo-Debar, and Barzillai the Gileadite, from Rogelim,

²⁷Ja kui Taavet tuli Mahanaimi, siis Sobi, Naahase poeg ammonlaste Rabbast, Maakir, Ammieli poeg Lo-Debarist, ja Barsillai, gileadlane Rogelimist,

²⁸couch, and basin, and earthen vessel, and wheat, and barley, and flour, and roasted [corn], and beans, and lentiles, and roasted [pulse],

²⁸tõid voodeid, kausse ja saviastjaid, nisu ja otri, jahu ja kõrvetatud teri, ube ja läätsi ja muud kõrvetatut,

²⁹and honey, and butter, and sheep, and cheese of kine, have brought nigh for David, and for the people who [are] with him to eat, for they said, `Thy people [is] hungry, and weary, and thirsty, in the wilderness.`

²⁹mett ja võid, lambaid ja kitsi ning lehmajuustu toiduks Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga, sest nad ütlesid: 'Rahvas on kõrbes näljas, väsinud ja janus.'