¹And Job answereth and saith: —

¹Siis rääkis Iiob ja ütles:

²Truly — ye [are] the people, And with you doth wisdom die.

²'Tõsi, teie olete inimesed ja koos teiega sureb tarkus.

³I also have a heart like you, I am not fallen more than you, And with whom is there not like these?

³Ka minul on mõistus nagu teil, ma ei jää teist maha. Ja kes ei mõistaks seda kõike?

⁴A laughter to his friend I am: `He calleth to God, and He answereth him,` A laughter [is] the perfect righteous one.

⁴Naerualuseks ligimesele on saanud, kes hüüab Jumala poole, et see teda kuuleks. Naerualuseks on õige ja vaga.

⁵A torch — despised in the thoughts of the secure Is prepared for those sliding with the feet.

⁵Ülbe arvates ei ole vaja õnnetusest hoolida, see tabab neid, kelle jalg libastub.

⁶At peace are the tents of spoilers, And those provoking God have confidence, He into whose hand God hath brought.

⁶Rahus on rüüstajate telgid ja julgeolek on Jumala ärritajal, sellel, kes Jumalat oma käes kannab.

⁷And yet, ask, I pray thee, [One of] the beasts, and it doth shew thee, And a fowl of the heavens, And it doth declare to thee.

⁷Aga küsi ometi loomadelt, et need õpetaksid sind, ja taeva lindudelt, et need annaksid sulle teada,

⁸Or talk to the earth, and it sheweth thee, And fishes of the sea recount to thee:

⁸või kõnele maale, et ta teeks sind targaks, ja et mere kalad jutustaksid sulle!

⁹`Who hath not known in all these, That the hand of Jehovah hath done this?

⁹Kes neist kõigist ei tea, et seda on teinud Issanda käsi,

¹⁰In whose hand [is] the breath of every living thing, And the spirit of all flesh of man.`

¹⁰kelle käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim.

¹¹Doth not the ear try words? And the palate taste food for itself?

¹¹Eks kõrv katsu sõnad läbi ja eks suulagi maitse rooga?

¹²With the very aged [is] wisdom, And [with] length of days understanding.

¹²Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus.

¹³With Him [are] wisdom and might, To him [are] counsel and understanding.

¹³Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus.

¹⁴Lo, He breaketh down, and it is not built up, He shutteth against a man, And it is not opened.

¹⁴Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte.

¹⁵Lo, He keepeth in the waters, and they are dried up, And he sendeth them forth, And they overturn the land.

¹⁵Vaata, kui tema peatab veed, tekib kuivus, ja kui ta need valla päästab, hävitavad need maa.

¹⁶With Him [are] strength and wisdom, His the deceived and deceiver.

¹⁶Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja.

¹⁷Causing counsellors to go away a spoil, And judges He maketh foolish.

¹⁷Tema viib nõuandjad riisutavaks ja teeb kohtumõistjad narriks.

¹⁸The bands of kings He hath opened, And He bindeth a girdle on their loins.

¹⁸Tema tühistab kuningate karistused ja köidab neile endile köie vööle.

¹⁹Causing ministers to go away a spoil And strong ones He overthroweth.

¹⁹Tema saadab preestrid paljajalu teele ja paiskab ümber vägevate istmed.

²⁰Turning aside the lip of the stedfast, And the reason of the aged He taketh away.

²⁰Tema riisub usaldusväärsetelt huuled ja võtab vanadelt aru.

²¹Pouring contempt upon princes, And the girdle of the mighty He made feeble.

²¹Tema valab õilsate peale põlgust ja lõdvendab tugevate vööd.

²²Removing deep things out of darkness, And He bringeth out to light death-shade.

²²Tema ilmutab saladused pimedusest ja toob surmavarju valguse kätte.

²³Magnifying the nations, and He destroyeth them, Spreading out the nations, and He quieteth them.

²³Tema teeb rahvaid suureks ja hukkab neid, tema laotab rahvaid laiali ja hävitab neid.

²⁴Turning aside the heart Of the heads of the people of the land, And he causeth them to wander In vacancy — no way!

²⁴Maa rahva peameestelt võtab ta mõistuse ja paneb nad eksima tühjal teeta maal.

²⁵They feel darkness, and not light, He causeth them to wander as a drunkard.

²⁵Nad kobavad pimeduses valguseta ja ekslevad nagu joobnud.