1Lo, all — hath mine eye seen, Heard hath mine ear, and it attendeth to it.
1Vaata, kõike seda on mu silm näinud, kõrv kuulnud ja tähele pannud.
2According to your knowledge I have known — also I. I am not fallen more than you.
2Mida teie teate, seda tean minagi, ma ei jää teist maha.
3Yet I for the Mighty One do speak, And to argue for God I delight.
3Aga ma tahaksin Kõigevägevamaga rääkida ja meeleldi ennast kaitsta Jumala ees.
4And yet, ye [are] forgers of falsehood, Physicians of nought — all of you,
4Sest teie olete valega võõpajad, ebaarstid olete teie kõik!
5O that ye would keep perfectly silent, And it would be to you for wisdom.
5Oleks küll parem, kui te vaikiksite, siis võiks seda pidada teie tarkuseks.
6Hear, I pray you, my argument, And to the pleadings of my lips attend,
6Kuulge ometi mu manitsust ja pange tähele mu huulte väiteid!
7For God do ye speak perverseness? And for Him do ye speak deceit?
7Kas tahate Jumala kasuks valet rääkida ja tema heaks pettust sõnastada?
8His face do ye accept, if for God ye strive?
8Kas tahate olla tema poolt, Jumala kasuks asja ajada?
9Is [it] good that He doth search you, If, as one mocketh at a man, ye mock at Him?
9Ons see hea, kui ta teid läbi katsub? Või tahate teda petta nagu inimest?
10He doth surely reprove you, if in secret ye accept faces.
10Ta karistab teid karmilt, kui te oma poolehoidu osutate salalikult.
11Doth not His excellency terrify you? And His dread fall upon you?
11Kas tema auväärsus ei teegi teile hirmu ja kartus tema ees ei valda teid?
12Your remembrances [are] similes of ashes, For high places of clay your heights.
12Teie väited on tuhka kirjutatud, teie kilbid on savikilbid.
13Keep silent from me, and I speak, And pass over me doth what?
13Olge vait mu ees ja laske mind rääkida, tulgu siis mu peale mis tahes!
14Wherefore do I take my flesh in my teeth? And my soul put in my hand?
14Ma võtan oma ihu hammaste vahele ja panen oma hinge pihku.
15Lo, He doth slay me — I wait not! Only, my ways unto His face I argue.
15Vaata, ta tapab mu! Ma ei looda enam! Ma tahan tema ees ainult õigustada oma teed.
16Also — He [is] to me for salvation, For the profane cometh not before Him.
16Seegi on mulle abiks, et jumalatu ei pääse tema palge ette.
17Hear ye diligently my word, And my declaration with your ears.
17Kuulge hästi mu sõnu ja võtke kõrvu mu seletus!
18Lo, I pray you, I have set in order the cause, I have known that I am righteous.
18Vaata ometi, ma olen asunud õigust jalule seadma: ma tean, et mul on õigus.
19Who [is] he that doth strive with me? For now I keep silent and gasp.
19Kes tahaks mulle vastu vaielda? Siis ma vaikiksin nüüd ja heidaksin hinge.
20Only two things, O God, do with me: Then from Thy face I am not hidden.
20Ainult kaks asja tee mulle, siis pole mul vaja ennast sinu eest peita:
21Thy hand put far off from me, And Thy terror let not terrify me.
21võta käsi mu pealt ära ja hirm sinu ees ärgu heidutagu mind!
22And call Thou, and I — I answer, Or — I speak, and answer Thou me.
22Hüüa siis ja mina vastan, või räägin mina ja sina vasta mulle!
23How many iniquities and sins have I? My transgression and my sin let me know.
23Kui palju on mul süütegusid ja patte? Tee mulle teatavaks mu üleastumine ja patt!
24Why dost Thou hide Thy face? And reckonest me for an enemy to Thee?
24Miks peidad oma palge ja pead mind oma vaenlaseks?
25A leaf driven away dost Thou terrify? And the dry stubble dost Thou pursue?
25Kas tahad hirmutada lendlevat lehte ja taga ajada kuivanud kõrt,
26For Thou writest against me bitter things, And causest me to possess iniquities of my youth:
26et sa mu vastu kirja paned kibedaid asju ja lased mind tasuda mu noorpõlve süütegusid,
27And puttest in the stocks my feet, And observest all my paths, On the roots of my feet Thou settest a print,
27paned mu jalad pakku, valvad kõiki mu radu ja märgid enesele mu jalajälgi?
28And he, as a rotten thing, weareth away, As a garment hath a moth consumed him.
28Jah, inimene on kõdunenud nahklähkri sarnane, otsekui koi järatud riie.