¹My spirit hath been destroyed, My days extinguished — graves [are] for me.

¹Mu vaim on murtud, mu päevad on kustutatud, mind ootavad hauad.

²If not — mockeries [are] with me. And in their provocations mine eye lodgeth.

²Tõesti, pilked on mu osa, ja nende tõrksusest on mu silm väsinud.

³Place, I pray Thee, my pledge with Thee; Who is he that striketh hand with me?

³Pane ometi minu heaks pant tallele enese juurde! Kes muidu mu kasuks kätt lööks?

⁴For their heart Thou hast hidden From understanding, Therefore Thou dost not exalt them.

⁴Et sa oled nende südamed arusaamisest võõrutanud, siis sa ei ülenda neid.

⁵For a portion he sheweth friendship, And the eyes of his sons are consumed.

⁵Kes kutsub sõbrad jagamisele, selle lastel tuhmuvad silmad.

⁶And he set me up for a proverb of the peoples, And a wonder before them I am.

⁶Mind on antud inimestele sõnakõlksuks ja ma olen pealesülitamiseks nende ees.

⁷And dim from sorrow is mine eye, And my members as a shadow all of them.

⁷Mu silm on kurbusest tuhm ja kõik mu liikmed on otsekui varjud.

⁸Astonished are the upright at this, And the innocent against the profane Stirreth himself up.

⁸Õiglased ehmuvad sellest ja süütu ärritub jumalavallatute pärast.

⁹And the righteous layeth hold [on] his way, And the clean of hands addeth strength, And — dumb are they all.

⁹Aga õige püsib oma teel, ja kellel on puhtad käed, kasvab tugevuses.

¹⁰Return, and come in, I pray you, And I find not among you a wise man.

¹⁰Te kõik aga võite tulla taas, tarka ma teie hulgast ei leia.

¹¹My days have passed by, My devices have been broken off, The possessions of my heart!

¹¹Mu päevad on möödunud, katki kistud on mu kavatsused, mu südame soovid.

¹²Night for day they appoint, Light [is] near because of darkness.

¹²Need tegid öö päevaks: valgus oli lähemal kui pimedus.

¹³If I wait — Sheol [is] my house, In darkness I have spread out my couch.

¹³Kui ma veel võin loota, siis on surmavald mu koda, ma laotan oma aseme pimedusse.

¹⁴To corruption I have called: — `Thou [art] my father.` `My mother` and `my sister` — to the worm.

¹⁴Ma hüüan hauale: 'Sa oled mu isa!' ja ussikestele: 'Mu ema ja õde!'

¹⁵And where [is] now my hope? Yea, my hope, who doth behold it?

¹⁵Kus on siis mu lootus, ja kes saaks mu lootust näha?

¹⁶[To] the parts of Sheol ye go down, If together on the dust we may rest.

¹⁶Minuga astud sa alla surmavalda, kui üheskoos põrmu vajume.'