¹And Job answereth and saith: —

¹Siis rääkis Iiob ja ütles:

²Also — to-day [is] my complaint bitter, My hand hath been heavy because of my sighing.

²'Mu kaebus on tänagi mässuline. Minu käsi lasub raskesti mu ohkamise kohal.

³O that I had known — and I find Him, I come in unto His seat,

³Oh, kui ma teaksin, kuidas ma teda leian, kuidas ma saaksin minna tema aujärje ette!

⁴I arrange before Him the cause, And my mouth fill [with] arguments.

⁴Siis ma paneksin oma kohtuasja tema ette ja täidaksin oma suu vastulausetega.

⁵I know the words He doth answer me, And understand what He saith to me.

⁵Ma tahaksin teada sõnu, millega ta mulle vastab, ja mõista, mis tal mulle on öelda.

⁶In the abundance of power doth He strive with me? No! surely He putteth [it] in me.

⁶Kas ta oma kõikvõimsuses peaks minuga vaidlema? Ei, hea, kui ta mind tähelegi paneb.

⁷There the upright doth reason with Him, And I escape for ever from my judge.

⁷Siis võiks õiglane temaga arutada ja ma pääseksin oma kohtumõistjast igaveseks.

⁸Lo, forward I go — and He is not, And backward — and I perceive him not.

⁸Vaata, kui ma lähen itta, siis ei ole teda seal; või läände, siis ma teda ei märka.

⁹[To] the left in His working — and I see not, He is covered [on] the right, and I behold not.

⁹Kui ta on põhjas tegutsemas, siis ma teda ei silma; kui ta pöörab lõunasse, siis ma teda ei näe.

¹⁰For He hath known the way with me, He hath tried me — as gold I go forth.

¹⁰Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi - ma tulen sellest välja nagu kuld.

¹¹On His step hath my foot laid hold, His way I have kept, and turn not aside,

¹¹Mu jalg on püsinud tema jälgedes, ma olen pidanud tema teed ega ole kõrvale läinud.

¹²The command of His lips, and I depart not. Above my allotted portion I have laid up The sayings of His mouth.

¹²Tema huulte käskudest ei ole ma taganenud, ma olen oma põues talletanud sõnad tema suust.

¹³And He [is] in one [mind], And who doth turn Him back? And His soul hath desired — and He doth [it].

¹³Aga tema on ainus ja kes saaks teda keelata? Mida tema hing ihaldab, seda ta ka teeb.

¹⁴For He doth complete my portion, And many such things [are] with Him.

¹⁴Sest ta viib täide, mis mulle on määratud, ja seesugust on tal palju.

¹⁵Therefore, from His presence I am troubled, I consider, and am afraid of Him.

¹⁵Seepärast ma tunnen hirmu tema palge ees, ja kui ma järele mõtlen, siis ma kardan teda.

¹⁶And God hath made my heart soft, And the Mighty hath troubled me.

¹⁶Jumal on teinud araks mu südame ja Kõigevägevam on see, kes mind hirmutab.

¹⁷For I have not been cut off before darkness, And before me He covered thick darkness.

¹⁷Kas ma pole hävinud pimeduse pärast, ja pilkane pimedus katab mu palet?