1Also, at this my heart trembleth, And it moveth from its place.
1Sellepärast väriseb minugi süda ja hüppab paigast.
2Hearken diligently to the trembling of His voice, Yea, the sound from His mouth goeth forth.
2Kuulge, kuulge tema hääle mürinat ja kõminat, mis tuleb ta suust!
3Under the whole heavens He directeth it, And its light [is] over the skirts of the earth.
3Selle ta päästab lahti kogu taeva alla ja oma välgu maailma äärteni.
4After it roar doth a voice — He thundereth with the voice of His excellency, And He doth not hold them back, When His voice is heard.
4Selle taga möirgab tema hääl: ta müristab oma võimsa häälega ega peata välke, kui tema häält kuuldub.
5God thundereth with His voice wonderfully, Doing great things and we know not.
5Jumal müristab oma häälega imepärasel viisil, ta teeb suuri tegusid, mida meie ei mõista.
6For to snow He saith, `Be [on] the earth.` And the small rain and great rain of His power.
6Sest ta ütleb lumele: 'Lange maa peale!' ja vihmasabin ning vihmavaling on tema tugevus.
7Into the hand of every man he sealeth, For the knowledge by all men of His work.
7Ta paneb siis igamehe käe kinni otsekui pitseriga, et kõik inimesed tunneksid ta tegu.
8And enter doth the beast into covert, And in its habitations it doth continue.
8Siis läheb metsloom oma peidupaika ja jääb oma pessa.
9From the inner chamber cometh a hurricane, And from scatterings winds — cold,
9Lõunakambrist tuleb tuulispea ja põhjatuulega külm.
10From the breath of God is frost given, And the breadth of waters is straitened,
10Jumala hingusest tekib jää ja tardub veepind.
11Yea, by filling He doth press out a cloud, Scatter a cloud doth His light.
11Ta koormab ka pilvi niiskusega, pilved pilluvad tema välku.
12And it is turning itself round by His counsels, For their doing all He commandeth them, On the face of the habitable earth.
12Need rändavad ringi tema juhtimisel, et teha kõike, mida ta neil käsib maailmas ja maa peal,
13Whether for a rod, or for His land, Or for kindness — He doth cause it to come.
13olgu vitsana, kui ta maale tarvis, olgu armuna, kui ta seda osutab.
14Hear this, O Job, Stand and consider the wonders of God.
14Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid!
15Dost thou know when God doth place them, And caused to shine the light of His cloud?
15Kas sa mõistad, kuidas Jumal annab neile käsu ja laseb oma pilvest välgu sähvatada?
16Dost thou know the balancings of a cloud? The wonders of the Perfect in knowledge?
16Kas sa mõistad pilvede sõudu, ülima tarkuse imetegu?
17How thy garments [are] warm, In the quieting of the earth from the south?
17Sina, kellel riided kuumavad, kui ta lõunatuulega suigutab maad,
18Thou hast made an expanse with Him For the clouds — strong as a hard mirror!
18kas sa koos temaga laotad pilvekatet, vastupidavat nagu valatud peeglit?
19Let us know what we say to Him, We set not in array because of darkness.
19Õpeta meid, mida me peaksime temale ütlema; pimeduse tõttu ei saa me millestki aru.
20Is it declared to Him that I speak? If a man hath spoken, surely he is swallowed up.
20Kas peaks temale jutustatama, et mina tahan rääkida? Kui keegi kõneleb, kas seda siis temale teada antakse?
21And now, they have not seen the light, Bright it [is] in the clouds, And the wind hath passed by and cleanseth them.
21Kui nüüd ei nähta valgust, mis hiilgab pilvedes, siis puhub tuul ja toob selguse.
22From the golden north it cometh, Beside God [is] fearful honour.
22Põhja poolt tuleb kuldne hiilgus - Jumala ümber on hirmuäratav aupaiste.
23The Mighty! we have not found Him out, High in power and judgment, He doth not answer! And abundant in righteousness,
23Kõigevägevam - temani me ei jõua, tema on suur jõult ja rikas õiglusest, tema ei riku õigust.
24Therefore do men fear Him, He seeth not any of the wise of heart.
24Seepärast peavad inimesed teda kartma, tema ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark.'