1My son! keep my sayings, And my commands lay up with thee.
1Mu poeg, hoia mu sõnu ja pane mu käsud enesele tallele!
2Keep my commands, and live, And my law as the pupil of thine eye.
2Pea mu käske, et sa jääksid elama, hoia mu õpetust kui oma silmatera!
3Bind them on thy fingers, Write them on the tablet of thy heart.
3Seo need enesele sõrmede ümber, kirjuta need oma südamelauale!
4Say to wisdom, `My sister Thou [art].` And cry to understanding, `Kinswoman!`
4Ütle tarkusele: 'Sa oled mu õde!' ja hüüa arukust sugulaseks,
5To preserve thee from a strange woman, From a stranger who hath made smooth her sayings.
5et see hoiaks sind võõra naise eest, võõramaa naise eest, kes räägib libedaid sõnu.
6For, at a window of my house, Through my casement I have looked out,
6Sest oma koja aknast, aknaavast ma vaatasin
7And I do see among the simple ones, I discern among the sons, A young man lacking understanding,
7ja nägin kogenematute seas, märkasin poiste hulgas arutut noormeest:
8Passing on in the street, near her corner, And the way [to] her house he doth step,
8ta käis mööda tänavat kuni selle nurgani ja sammus siis naise koja poole,
9In the twilight — in the evening of day, In the darkness of night and blackness.
9videvikus, kui päev jõudis õhtule, südaööl ja pimedas.
10And, lo, a woman to meet him — (A harlot`s dress, and watchful of heart,
10Ja vaata, naine tuli temale vastu, hooraehtes ja kavala südamega.
11Noisy she [is], and stubborn, In her house her feet rest not.
11Ta oli rahutu ja isemeelne, ta jalad ei püsinud kodus:
12Now in an out-place, now in broad places, And near every corner she lieth in wait) —
12mõnikord oli ta tänaval, mõnikord turgudel, ja ta varitses iga nurga juures.
13And she laid hold on him, and kissed him, She hath hardened her face, and saith to him,
13Ta haaras temast kinni, suudles teda ja ütles temale häbitu näoga:
14`Sacrifices of peace-offerings [are] by me, To-day I have completed my vows.
14'Ma pidin viima tänuohvreid ja ma tasusin täna oma tõotused.
15Therefore I have come forth to meet thee, To seek earnestly thy face, and I find thee.
15Seepärast ma tulin välja sulle vastu, sind otsima, ja ma leidsin su.
16[With] ornamental coverings I decked my couch, Carved works — cotton of Egypt.
16Ma katsin oma voodi vaipadega, kirju Egiptuse lõuendiga.
17I sprinkled my bed — myrrh, aloes, and cinnamon.
17Ma riputasin voodisse mürri, aaloed ja kaneeli.
18Come, we are filled [with] loves till the morning, We delight ourselves in loves.
18Tule, joobume kallistustest hommikuni, tundkem rõõmu armastusest!
19For the man is not in his house, He hath gone on a long journey.
19Sest mu mees ei ole kodus, ta läks pikale teekonnale.
20A bag of money he hath taken in his hand, At the day of the new moon he cometh to his house.`
20Ta võttis rahakukru kaasa, ta tuleb koju alles täiskuu ajaks.'
21She turneth him aside with the abundance of her speech, With the flattery of her lips she forceth him.
21Ta võrgutas teda paljude meelitussõnadega, ahvatles oma libedate huultega.
22He is going after her straightway, As an ox unto the slaughter he cometh, And as a fetter unto the chastisement of a fool,
22Äkitselt läks mees temale järele, nagu härg, keda viiakse tappa, otsekui jalarauad meeletu karistuseks,
23Till an arrow doth split his liver, As a bird hath hastened unto a snare, And hath not known that it [is] for its life.
23nagu lind, kes tõttab võrku ega tea, et see maksab tema hinge, kuni nool lõhestab ta maksa.
24And now, ye sons, hearken to me, And give attention to sayings of my mouth.
24Ja nüüd, pojad, kuulge mind, ja pange tähele mu suu sõnu!
25Let not thy heart turn unto her ways, Do not wander in her paths,
25Ärgu pöördugu su süda tema teedele, ära eksi tema radadele!
26For many [are] the wounded she caused to fall, And mighty [are] all her slain ones.
26Sest palju on mahalööduid, keda tema on viinud langusele, rohkesti on neid, keda tema on tapnud.
27The ways of Sheol — her house, Going down unto inner chambers of death!
27Tema koda on põrgutee - see viib alla surma kambritesse.