¹Why have nations tumultuously assembled? And do peoples meditate vanity?

¹Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?

²Station themselves do kings of the earth, And princes have been united together, Against Jehovah, and against His Messiah:

²Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu:

³`Let us draw off Their cords, And cast from us Their thick bands.`

³'Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!'

⁴He who is sitting in the heavens doth laugh, The Lord doth mock at them.

⁴Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid.

⁵Then doth He speak unto them in His anger, And in His wrath He doth trouble them:

⁵Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma raevus ta teeb neile hirmu:

⁶`And I — I have anointed My King, Upon Zion — My holy hill.`

⁶'Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele.'

⁷I declare concerning a statute: Jehovah said unto me, `My Son Thou [art], I to-day have brought thee forth.

⁷- 'Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.

⁸Ask of Me and I give nations — thy inheritance, And thy possession — the ends of earth.

⁸Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks.

⁹Thou dost rule them with a sceptre of iron, As a vessel of a potter Thou dost crush them.`

⁹Sa peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad.'

¹⁰And now, O kings, act wisely, Be instructed, O judges of earth,

¹⁰Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks! Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!

¹¹Serve ye Jehovah with fear, And rejoice with trembling.

¹¹Teenige Issandat kartusega ja ilutsege värisemisega!

¹²Kiss the Chosen One, lest He be angry, And ye lose the way, When His anger burneth but a little, O the happiness of all trusting in Him!

¹²Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad.