1A Psalm of David, in his fleeing from the face of Absalom his son. Jehovah, how have my distresses multiplied! Many are rising up against me.
1Taaveti laul, kui ta oma poja Absalomi eest põgenes:
2Many are saying of my soul, `There is no salvation for him in God.` Selah.
2Issand, kui palju on mul vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu.
3And Thou, O Jehovah, [art] a shield for me, My honour, and lifter up of my head.
3Paljud ütlevad mu hingele: 'Ei ole temal päästet Jumalas!' Sela.
4My voice [is] unto Jehovah: I call: And He answereth me from his holy hill, Selah.
4Aga sina, Issand, oled kilbiks mu ees, minu au, sa tõstad mu pea üles.
5I — I have lain down, and I sleep, I have waked, for Jehovah sustaineth me.
5Oma häälega ma hüüan Issanda poole ja ta vastab minule oma pühalt mäelt. Sela.
6I am not afraid of myriads of people, That round about they have set against me.
6Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.
7Rise, O Jehovah! save me, my God. Because Thou hast smitten All mine enemies [on] the cheek. The teeth of the wicked Thou hast broken.
7Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt on endid seadnud minu vastu.
8Of Jehovah [is] this salvation; On Thy people [is] Thy blessing! Selah.
8Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal! Sest kõiki mu vaenlasi oled sa löönud vastu lõugu, sa oled murdnud õelate hambad.
9Issanda käes on pääste. Su rahvale tulgu sinu õnnistus! Sela.