¹A Psalm of Asaph. The God of gods — Jehovah — hath spoken, And He calleth to the earth From the rising of the sun unto its going in.

¹Aasafi laul. Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.

²From Zion, the perfection of beauty, God shone.

²Siionist, kõige ilu täiusest, hakkab Jumal kiirgama.

³Our God cometh, and is not silent, Fire before Him doth devour, And round about him it hath been very tempestuous.

³Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga.

⁴He doth call unto the heavens from above, And unto the earth, to judge His people.

⁴Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale.

⁵Gather ye to Me My saints, Making covenant with Me over a sacrifice.

⁵'Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juures!'

⁶And the heavens declare His righteousness, For God Himself [is] judge. Selah.

⁶Siis taevad kuulutavad tema õigust, sest Jumal on kohtumõistja. Sela.

⁷Hear, O My people, and I speak, O Israel, and I testify against thee, God, thy God [am] I.

⁷'Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!

⁸Not for thy sacrifices do I reprove thee, Yea, thy burnt-offerings [Are] before Me continually.

⁸Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.

⁹I take not from thy house a bullock, From thy folds he goats.

⁹Ei ma võta su kojast härjavärsse ega sikke su taradest.

¹⁰For Mine [is] every beast of the forest, The cattle on the hills of oxen.

¹⁰Sest kõik metsloomad on minu omad, ja kariloomad tuhandeil mägedel.

¹¹I have known every fowl of the mountains, And the wild beast of the field [is] with Me.

¹¹Ma tunnen kõiki mägede linde, ja loomad minu väljadel on mu juures.

¹²If I am hungry I tell not to thee, For Mine [is] the world and its fulness.

¹²Kui mul oleks nälg, ei ma ütleks seda sulle; sest maailm ja selle täius on minu päralt.

¹³Do I eat the flesh of bulls, And drink the blood of he-goats?

¹³Kas ma peaksin sööma härgade liha ja jooma sikkude verd?

¹⁴Sacrifice to God confession, And complete to the Most High thy vows.

¹⁴Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!

¹⁵And call Me in a day of adversity, I deliver thee, and thou honourest Me.

¹⁵Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!'

¹⁶And to the wicked hath God said: What to thee — to recount My statutes? That thou liftest up My covenant on thy mouth?

¹⁶Aga õelale ütleb Jumal: 'Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?

¹⁷Yea, thou hast hated instruction, And dost cast My words behind thee.

¹⁷Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.

¹⁸If thou hast seen a thief, Then thou art pleased with him, And with adulterers [is] thy portion.

¹⁸Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.

¹⁹Thy mouth thou hast sent forth with evil, And thy tongue joineth deceit together,

¹⁹Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.

²⁰Thou sittest, against thy brother thou speakest, Against a son of thy mother givest slander.

²⁰Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.

²¹These thou didst, and I kept silent, Thou hast thought that I am like thee, I reprove thee, and set in array before thine eyes.

²¹Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!'

²²Understand this, I pray you, Ye who are forgetting God, Lest I tear, and there is no deliverer.

²²Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!

²³He who is sacrificing praise honoureth Me, As to him who maketh a way, I cause him to look on the salvation of God!

²³Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!