1A Psalm of David, in his being in the wilderness of Judah. O God, Thou [art] my God, earnestly do I seek Thee, Thirsted for Thee hath my soul, Longed for Thee hath my flesh, In a land dry and weary, without waters.
1Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.
2So in the sanctuary I have seen Thee, To behold Thy strength and Thine honour.
2Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett.
3Because better [is] Thy kindness than life, My lips do praise Thee.
3Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust.
4So I bless Thee in my life, in Thy name I lift up my hands.
4Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind.
5As [with] milk and fatness is my soul satisfied, And [with] singing lips doth my mouth praise.
5Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud.
6If I have remembered Thee on my couch, In the watches — I meditate on Thee.
6Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
7For Thou hast been a help to me, And in the shadow of Thy wings I sing.
7kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal.
8Cleaved hath my soul after Thee, On me hath Thy right hand taken hold.
8Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata.
9And they who for desolation seek my soul, Go in to the lower parts of the earth.
9Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.
10They cause him to run on the edge of the sword, A portion for foxes they are.
10Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse.
11And the king doth rejoice in God, Boast himself doth every one swearing by Him, But stopped is the mouth of those speaking lies!
11Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks.
12Aga kuningas rõõmutseb Jumalas; igaüks, kes tema juures vannub, võib kiidelda; sest nende suu suletakse, kes räägivad valet.