1To the Overseer. — `On the Lilies,` by David. Save me, O God, for come have waters unto the soul.
1Laulujuhatajale: viisil 'Liiliad'; Taaveti laul.
2I have sunk in deep mire, And there is no standing, I have come into the depths of the waters, And a flood hath overflown me.
2Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama!
3I have been wearied with my calling, Burnt hath been my throat, Consumed have been mine eyes, waiting for my God.
3Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta, mul pole jalgealust. Ma olen sattunud vee sügavusse ning voolas vesi uputab mu.
4Those hating me without cause Have been more than the hairs of my head, Mighty have been my destroyers, My lying enemies, That which I took not away — I bring back.
4Ma olen väsinud hüüdmast, mu kurk on kähe, mu silmad on väsinud, oodates oma Jumalat.
5O God, Thou — Thou hast known Concerning my overturn, And my desolations from Thee have not been hid.
5Neid, kes mind asjata vihkavad, on enam kui juuksekarvu mu peas; vägevaks on saanud mu hävitajad, kes on ilmaaegu mu vaenlased. Mida ma pole riisunud, pean ma tasuma.
6Let not those waiting on Thee be ashamed because of me, O Lord, Jehovah of Hosts, Let not those seeking Thee Blush because of me, O God of Israel.
6Sina, Jumal, tunned mu meeletust, ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.
7For because of Thee I have borne reproach, Shame hath covered my face.
7Ärgu sattugu minu pärast häbisse need, kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot; ärgu laimatagu minu pärast neid, kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!
8A stranger I have been to my brother, And a foreigner to sons of my mother.
8Sest sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus.
9For zeal for Thy house hath consumed me, And the reproaches of Thy reproachers Have fallen upon me.
9Olen saanud oma vendadele võhivõõraks ja tundmatuks oma ema lastele.
10And I weep in the fasting of my soul, And it is for a reproach to me.
10Sest püha viha su koja pärast on mind ära söönud, ja nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.
11And I make my clothing sackcloth, And I am to them for a simile.
11Ma olen nutnud ja mu hing on paastunud, kuid see on saanud mulle teotuseks.
12Those sitting at the gate meditate concerning me, And those drinking strong drink, Play on instruments.
12Ma riietusin kotiriidesse, kuid ma sain neile pilkesõnaks.
13And I — my prayer [is] to Thee, O Jehovah, A time of good pleasure, O God, In the abundance of Thy kindness, Answer me in the truth of Thy salvation.
13Väravasuus istujad lobisevad minust ja pillil laulavad minust õllejoojad.
14Deliver me from the mire, and let me not sink, Let me be delivered from those hating me, And from deep places of waters.
14Aga mina palvetan sinu poole, Issand, sulle meelepärasel ajal, oh Jumal. Oma suurest heldusest vasta mulle, oma ustava abiga päästa mind!
15Let not a flood of waters overflow me, Nor let the deep swallow me up, Nor let the pit shut her mouth upon me.
15Kisu mind välja porist, et ma sisse ei vajuks, et ma pääseksin oma vihkajate eest ja vete sügavusest!
16Answer me, O Jehovah, for good [is] Thy kindness, According to the abundance Of Thy mercies turn Thou unto me,
16Ära lase voolast vett mind uputada ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!
17And hide not Thy face from Thy servant, For I am in distress — haste, answer me.
17Vasta mulle, Issand, sest hea on sinu heldus; pöördu minu poole oma rohket halastust mööda
18Be near unto my soul — redeem it, Because of mine enemies ransom me.
18ja ära peida oma palet oma sulase eest, sest ma olen kitsikuses; kuule mind pea!
19Thou — Thou hast known my reproach, And my shame, and my blushing, Before Thee [are] all mine adversaries.
19Tule ligi mu hingele, lunasta tema; vabasta mind mu vaenlaste pärast!
20Reproach hath broken my heart, and I am sick, And I look for a bemoaner, and there is none, And for comforters, and I have found none.
20Sina tead mu teotust ja mu häbi ja mu laimu, kõik mu vastased on su ees.
21And they give for my food gall, And for my thirst cause me to drink vinegar.
21Teotus on murdnud mu südame, ma olen haigeks jäänud; ma ootasin kaastunnet, kuid seda ei olnud, ja trööstijaid, kuid neid ma ei leidnud.
22Their table before them is for a snare, And for a recompence — for a trap.
22Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.
23Darkened are their eyes from seeing, And their loins continually shake Thou.
23Nende laud saagu püüniseks nende ees ja heaolu silmuseks!
24Pour upon them Thine indignation, And the fierceness of Thine anger doth seize them.
24Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja pane nende niuded alaliselt vankuma!
25Their tower is desolated, In their tents there is no dweller.
25Vala välja oma meelepaha nende peale ja su vihaleek tabagu neid!
26For they have pursued him Thou hast smitten, And recount of the pain of Thy pierced ones.
26Nende telklaager saagu lagedaks; ärgu olgu nende telkides elanikke!
27Give punishment for their iniquity, And they enter not into Thy righteousness.
27Sest nad jälitavad seda, keda sina oled löönud, ja jutustavad nende valust, keda sina oled haavanud.
28They are blotted out of the book of life, And with the righteous are not written.
28Lisa neile süütegu süüteo peale, ärgu nad jõudku sinu õiglusesse!
29And I [am] afflicted and pained, Thy salvation, O God, doth set me on high.
29Kustutatagu nad maha eluraamatust ja ärgu pandagu neid kirja koos õigetega!
30I praise the name of God with a song, And I magnify Him with thanksgiving,
30Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!
31And it is better to Jehovah than an ox, A bullock — horned — hoofed.
31Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.
32The humble have seen — they rejoice, Ye who seek God — and your heart liveth.
32See on Issandale meeldivam kui härg, kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.
33For Jehovah hearkeneth unto the needy, And His bound ones He hath not despised.
33Viletsad näevad seda ja rõõmustavad; teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.
34The heavens and earth do praise Him, Seas, and every moving thing in them.
34Sest Issand kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange.
35For God doth save Zion, And doth build the cities of Judah, And they have dwelt there, and possess it.
35Kiitku teda taevas ja maa, meri ja kõik, mis seal liigub!
36And the seed of His servants inherit it, And those loving His name dwell in it!
36Sest Jumal tahab päästa Siioni ja uuesti ehitada Juuda linnad, et nad asuksid sinna elama ja päriksid selle.
37Ja tema sulaste järeltulev sugu peab selle saama pärandiks, ja need, kes armastavad tema nime, asuvad sinna elama.